Perekonnaõigus

Tere, olen abielus ameeriklasega ja meil on 7-kuune laps. Abiellusin seal aasta alguses, aga kolisin kohe tagasi Eestisse (kus olen olnud ametlikult ka sissekirjutatud terve oma elu), kuna sain teada, et abikaasa on aktiivne seksisõltlane. Selline, kes ei anna oma tegudele üldse aru. Valimata aega, kohta või olukorda. Pani mind ja meie last mu raseduse ajal korduvalt riski. (Tal on ka 6-aastane heroiini- ja alkoholisõltuvus seljataga, kuid 2 aastat olnud sellest puhas.) Ta on last 1 korra näinud, kui laps siin sündis. Laps on Eesti kodanik! Ta pole veel kordagi lapsekasvatamist finantsiliselt toetanud. Üritasin hakata lahutust- ja hooldusõigusprotsessi nö kaugjuhtimise teel ajama USA-s, aga tulutult. Ta pole nõus paberitele alla kirjutama. Nimelt olen ma nõus loobuma rahast (teades, et ta on raha-ahne), kui saan ainuhooldusõiguse, kuna selline mees ei ole usaldusväärne ning vastutustundlik. Mul on ka palju tõestusmaterjali tema kohta. Mees ei ole aga nõus ja tahab last, aga samas mitte maksta ka. Minu USA juristi sõnul peab Ameerika kohus seksisõltuvust elustiiliks. Ja see ei sega olemast suurepärane ja eeskujulik isa. Mis lootus oleks mul, kui lahutaksin Eestis? Kuidas vaatab Eesti kohus sellistele sõltuvustele? Mul endal on laitmatu minevik ja laps on minu ja mu vanemate juures õnnelik ja armastatud.

Tere,
Kuidas peab toimima, et elatisraha saada?
Kasvatan üksi alaealist last. Millised dokumendid ja kus tuleb täita?
1. kui taotleda riiklikult ettenähtud raha (oli vist 230€)
2. milline on tegutsemine juhul, kui väljaminekud on suuremad ning sooviks taotleda isalt suuremat elatisraha (millised dokumendid täita, kus jne. NB! kunagi öeldi, et sel juhul on vajalik koguda 1 aasta tšekke - väljaminekute, kulude tõestamiseks. Olen seda teinud).

Tänan

Tere.
Elan lapse emast lahus ja mõlemal on lapsele hooldusõigus. Vahepeal abiellusin ja uus pere elab eestist välja ja plaanin vahetada elukohta (riiki). Lapse ema tahab nüüd määrata lapse elukoha ja tahab saada ainuhooldusõigust lapsele. Minu küsimus on selline, et ma ei taha loobuda oma lapsest ega ka tema elus osalemisest, hakkan käima igakuiselt eestis, et nädalavahetused lapsega olla. Mind huvitab, kas peaksin andma lapse emale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse? Mainin ka ära, et elatisraha olen maksnud alates sellest ajast kui lõpetasime kooselu.

Tere
9 aastat tagasi viskas minu isa minu, olles 18-aastane gümnasist, koos minu sel ajal alaealise venna (14a) ja emaga kodust välja. Täpsemalt 2009. aasta 31. detsembri hommikul. Tol hommikul kutsuti kohale ka politsei, kuid peale seda tuli minu emal nii minu alaealise venna, kui minu eest üksinda hoolitseda ja üleval pidada. Alimente ema sel ajal ei nõudnud, kuna tegemist oli väga raske perioodiga ning nö isa ei oleks neid kunagi ka välja maksnud. Kogu selle 9 aasta jooksul ei ole meist keegi selle inimesega suhelnud ega kokku saanud.
Minul on küsimus aga tuleva perioodi kohta - kas mul on võimalik möödunud situatsiooni arvestades, praegu midagi ennetavalt ära teha selleks, et ma ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema, kui ta seda abi vajab ning kohtu kaudu nõudma peaks? Kas on võimalik kuidagi juba praegu teha vastav avaldus selle jaoks?
Oleksin väga tänulik teie tagasiside ja nõuaannete eest!

Tere!
Kas abielu ajal soetatud lemmikloomad on, tulenevalt perekonnaseadusest, tõlgendatavad kui ühisvara või mitte?
Kui mitte, siis missugusele jurisdiktsioonile nad alluvad abielu lahutades? Kas omab siinkohal rolli, kes on kantud nende omanikuna registrisse?
Tänan tähelepanu eest!

Tere, mure järgmine! Kunagi tegi kohus otsuse, et lapsed elavad ema juures ja käivad üle nädala isa juures. Kogu otsus kehtis vist mõned kuud, kui kõik kirja pandud punktid hakkasid jooksma vastavalt elule, mitte paberi järgi. Nüüd läks üks lastest kooli ja elab üldse minu juures juba kaks aastat. Varem käis ema tihti Soomes ning oli ka olukordi, kus lapsed olid 12 st kuust 9 kuud minu juures. Iga kuu on lapsed minu juures väga palju, laste riided ostan kõik mina ja jalanõud, lasteaiamaksud maksan mina, kingitused ja teatrites ja huviringides käimise eest tasun ka mina. Kuna mul endal on 3 last, siis soovisin, et poiss oleks ka ametlikult meie nimekirjas ja saame suurepere toetust. Emale kannan iga kuu ikkagi 150 e nüüd, et ta saaks midagi ka minu teisele lapsele lubada. Kui midagi jälle emale ei sobi, siis ähvardab kohe kohtutäituri poole pöörduda ja tagantjärgi kõik summad küsida. Mis oleks kõige õigem lahendus? Kas oleks kõige parem variant pöörduda kohtu kantselisse, et mis edasi teha, et kohtuotsust muuta. Kas perekonnaõigus on perele tasuta? Sest kuskil pole ju kirjas, et mõlemad lapsed peavad elama ema juures. Ning ma niigi tulin vastu ja maksan talle 150 e kuus, kuigi üks laps elab minu juures ja teine tema juures. Mida oskate soovitada kuhu pöörduda?

Tere
Elatise miinimum on 235 eurot. Minule on määratud töövõimetus 40%, kas töövõimetust arvesse võttes väheneb elatise miinimum ja mis võib olla keskmine elatise summa sellisel asjaolul?

Tere
Praegu kõik asjad seoses lapsega on kohtus ja ootame selle lahendust. Minu avaldus kohtusse oli seotud lapse ainuhooldusõiguse saamisega. Laps on praegu 1,3 aastane. Lapse isa nõuab igapäevast suhtlemist lapsega Skype teel, sest ta elab välismaal. Mina ise temaga suhelda ei soovi, sest lapse isa kogu aeg solvab mind. Ja ma ei kujuta ette, kuidas ma panen lapse istuma ühe koha peale ja ta istuks samal kohal järjest, näiteks tund aega. Kas minul on siis kohustus panna Skype tööle ja panna lapse kõrvale, et nad saaksid suhelda? Kas lapseisa saab mul seda nõuda?
Parimat,

Tere.
Minu mure on selles, et lapse isa tahab lõpetada elatise maksmise ja nõuda last hoopis 2 nädalaks endale, laps on praegu 3-aastane. Mina sellega nõus ei ole, sest ta varasemalt tarvitas kanepit ja armastas tihti alkoholi tarbida ning ma ei ole kindel, et ta enam seda ei tee. Samuti olen mõelnud taotleda ainuotsustusõigus, sest kui peaks tekkima olukord, kus oleks plaanis kolida teisse linna, ei annaks ta selleks nõusolekut. Aga ma kardan seda, et kas kohus võtab üldse seda kõike arvesse, muidu on hiljem lihtsalt kogu see asi ilma asjata ette võetud, sest mingeid tõendeid mul selle kohta ei ole, ainus asi mida nad peaksid nägema on vist see, et tal on olnud tingimisi karistus ühe teise asja eest.
Kuidas mul oleks mõistlik nüüd edasi toimida ja kui suure tõenäosusega läheb tema tahtmine läbi.
Ette tänades

Abielu on lahutatud ja ühisvara jagamata. Endine abikaasa on endiselt talupidajast FIE, kelle kõik sissetulekud nii abielu ajal kui ka peale lahutust on saadud meie ühisvarast (ühisomandis olev põllumaa ca 100 hektarit ja metsamaa 12 hektarit). Endine abikaasa tööl ei käi ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusega. Mina käin tööl ja saan 500 eurot palka. Endine abikaasa väidab nüüd, et kõik on miinuses ja esitas ka 2016.a FIE aruande, kus oli suur miinus. Endine abikaasa maksis abielu ajal ja ka peale abielu laenukohustusi, sest laenud on võetud FIE nimele. Mina olen hüpoteekidele alla kirjutanud, sest osad meie maad on laenukohustuse katteks koormatud hüpoteegiga. Nüüd väidab mees, et kõik maad kuuluvad talle, sest tema on tasunud laenusid. Mina soovin ühisvara jagamist (põllumaa) võrdses osas, aga endine abikaasa sellega ei nõustu. Endise abikaasa eesmärk on viivitada ühisvara jagamisega, sest tema kasutab põllumaad jätkuvalt edasi ja teenib sellelt tulu. Endine abikaasa väidab, et laenukohustused tuleb jagada pooleks abielu lahutamise hetkest. Minul puudub võimalus kasutada poolt põllumaad ja teenida sellelt ka tulu, et poolt laenukohustust katta. Millise hetke seisuga olen kohustatud laenukohustused enda kanda võtma, kas abielu lahutamise kuupäeva seisuga või seisuga, kui ühisvara (põllumaa) on jagatud? Mees keeldub laenulepinguid näitamast. Minu soov on kiirelt jagada ühisvara ja maksta pool laenust, aga mul puudub selleks võimalus, sest palk on väike. Tulu meie ühisest põllumaast saab endiselt ainult endine abikaasa ja see on nüüd juba tema lahusvara. Kordan, et endise abikaasa eesmärk on ühisvara jagamisega võimalikult kaua viivitada. Kuidas peaksin tegutsema?