Perekonnaõigus
Küsimus: Kidas vormistada alimentide mittemaksmine, kui vaja ümber vormistada kodulaen ja lapsed jäävad võrdselt meie hooldusele?08.02.2018
Lahutame abikaasaga, 3 väikest last jäävad nädal ja nädal, seega alimente ei nõua kumbki. Kodulaenuga soetatud kodu jääb minule, aga selleks, et laen oma nimele saada, nõuab pank kohtumäärust, mis kinnitaks seda, et alimente ei ole. Kuidas edasi minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, kuid antud juhul seda olukorda ei esine. Usun, et pangale peaks piisama ka sellest, kui vormistate notariaalselt lepingu, mille kohaselt täidate mõlemad laste suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja seetõttu elatist kui sellist kumbki pooltest ei maksa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab maksma elatisraha kui ei saa lapsega piisavalt kohtuda?08.02.2018
Tere.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tuleb maksta ka olukorras, kus vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Kui vanemad ei ole selles küsimuses ühel meelel, tuleks alustuseks pöörduda lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel suhtlemiskorra osas kõikidele osapooltele sobivat kokkulepet saavutada. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peretoetus (55 eurot) mõjutab elatise summa suurust?08.02.2018
Sooviks teada , kas peretoetus (55 eurot) tuleb elatise maksmisel ka arvesse. St. Et miinimumelatisest 250 lahutada 27.50 ja siis saadav summa ongi elatis, mis isa peaks maksma. Ise arvan, et miinimum elatis ongi 250 eurot kuus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on leidnud, et iseenesest ei ole välistatud elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
Alates jaanuarist 2018 on ühele lapsele makstava peretoetuse suuruseks 55 eurot kuus. See tähendab, et ühe vanema osa ülalpidamise andmisel võiks ideeliselt väheneda peretoetuse tõttu 27,5 euro võrra, kuid kindlasti tuleb arvesse võtta kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada, kui elame eraldi, aga naine ei reageeri minu lahutuse jutule?06.02.2018
Tere! Tahan naiselt abielulahutust aga ta ei vasta ja teeb seda kindlasti meelega, ta kolis minu juurest ära 2017 jaanuaris, meil on 2 last - tütar 14 ja poeg 12. Poeg elab minuga ja tütar emaga, ühist vara meil pole. Mul on sõiduauto mida ma kindlasti ei jaga, kui naine ära kolis ja mina parasjagu tööl olin, käis oma sõpradega ja tegi korteri tühjaks, võeti kaasa mööbli, teleri, mängukonsooli jne, mida pean tegema, et saaks vaid lahutatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei õnnestu saada abikaasaga kokkuleppele abielu lahutamise osas, saab abielu lahutada kohtus. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõigu 100 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 20-aastasele peab elatist maksma, kuigi tal on keskkool läbi?06.02.2018
Tere. Situatsioon järgmine: Jätkasin elatise maksmist oma tütrele ka pärast tema täisealiseks saamist, kuna tal oli toona keskkool pooleli. Täna ta aga väidab, et läks Inglismaale kõrgkooli õppima ning nõuab kohtutäituri kaudu jätkuvalt elatist. Ise ta 20-aastane ja täiesti töövõimeline. Kohtuotsuses on kirjas, et kompromissi kohaselt tasun ma tütrele kuni tema õpingute lõppemiseni kesk- või kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
Ehk siis kesk- või kõrgkoolis, mitte kesk- ja kõrgkoolis.
Keskkooli lõpuni on mul kõik ilusasti makstud. Kas tegemist on seadusevastase väljapressimisega?
Lugupidamisega,
Ehk siis kesk- või kõrgkoolis, mitte kesk- ja kõrgkoolis.
Keskkooli lõpuni on mul kõik ilusasti makstud. Kas tegemist on seadusevastase väljapressimisega?
Lugupidamisega,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt on täisealisel lapsel õigus saada vanematelt ülalpidamist muuhulgas kõrghariduse omandamise ajal, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt on Teie tütrel õigus nõuda Teilt elatist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on 15 aastat hiljem õigus ja võimalus lapse isalt elatisraha välja mõista?05.02.2018
Tere,
selline asi juhtus, et ca 15a tagasi tutvusin põgusalt ühe noormehega kellest jäin peagi rasedaks. Noormees last ei soovinud aga mina rasedust katkestada ka ei soovinud ning me läksime lahku. Tean ta eesnime ja telefoni numbrit. Praegu elan koos teise mehega ning meil on veel üks laps. Helistasin nüüd sellele juba enam mitte noormehele ja küsisin mis ta arvab lapsele toetuse või taskuraha maksmisest. Eriti vaimustatud ta sellest ei olnud.
Küsimus on selline, et kas mul õigus saada temalt lapsele rahalist toetust ja kui on siis mida pean tegema?
Ette tänades
selline asi juhtus, et ca 15a tagasi tutvusin põgusalt ühe noormehega kellest jäin peagi rasedaks. Noormees last ei soovinud aga mina rasedust katkestada ka ei soovinud ning me läksime lahku. Tean ta eesnime ja telefoni numbrit. Praegu elan koos teise mehega ning meil on veel üks laps. Helistasin nüüd sellele juba enam mitte noormehele ja küsisin mis ta arvab lapsele toetuse või taskuraha maksmisest. Eriti vaimustatud ta sellest ei olnud.
Küsimus on selline, et kas mul õigus saada temalt lapsele rahalist toetust ja kui on siis mida pean tegema?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik nõuda juhul, kui mees on isana märgitud lapse sünnitunnistusele. Kui teda sünnitunnistusele kantud ei ole, tuleb tal lapse isadus omaks võtta, kui ta sellega nõus ei ole, on võimalik isaduse tuvastamist nõuda kohtu kaudu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.
Kui lapse isadus on tuvastatud, on võimalik nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist (seda muidugi juhul, kui isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist maksma). Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas Soomes elav mees peab Eesti kohtu poolt määratud elatisraha maksma?05.02.2018
Tere
Kas mehel on õigus esitada mulle tingimusi, raha ta lapsele ei kanna kuigi on eesti kohus välja mõistnud. Ta ütleb, et mina ei täida neid tingimusi.
Palun ootan Teie peatset vastust
Kas mehel on õigus esitada mulle tingimusi, raha ta lapsele ei kanna kuigi on eesti kohus välja mõistnud. Ta ütleb, et mina ei täida neid tingimusi.
Palun ootan Teie peatset vastust
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatist vastavalt sellele maksta. Kehtiva kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus. Kui lapse isa vabatahtlikult elatist ei maksa, on võimalik täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Kui lapse isa elab alaliselt Soomes, pöörduge täietemenetluse algatamise küsimusega Justiitsministeeriumisse ja Teid abistatakse vajadusel vastavate dokumentide ettevalmistamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust?01.02.2018
Tere
7 aastat tagasi oli sõlmitud alimentide osas kompromiss ja määratud kindel summa. Tänaseks on alimentide miinimum summa juba peagu 2 korda suurem kui mina saan. Lapse isal on kokku 2 last ja kumbki temaga ei ela. Kas mul on õigus saada lapse toetust 215€? Kuidas on võimalik olemasolevat lepingut muuta? Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust? Mis veel võib mõjutada alimentide suurust?
7 aastat tagasi oli sõlmitud alimentide osas kompromiss ja määratud kindel summa. Tänaseks on alimentide miinimum summa juba peagu 2 korda suurem kui mina saan. Lapse isal on kokku 2 last ja kumbki temaga ei ela. Kas mul on õigus saada lapse toetust 215€? Kuidas on võimalik olemasolevat lepingut muuta? Kui lapse isa maksab ka teisele lapsele alimente, kas see mõjutab alimentide suurust? Mis veel võib mõjutada alimentide suurust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. Üldjuhul ei mõjuta seda õigust asjaolu, et ülalpidamiseks kohustatud isikul on veel üks ülalpeetav. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peavad esinema väga kaalukad asjaolud, näiteks vanema töövõimetus, mis ei võimalda tal piisavas ulatuses sissetulekut teenida.
Saan aru, et Teil ja lapse isal on sõlmitud kohtuväline kokkulepe elatise maksmise osas. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga omavahel kokkuleppele saada, tuleb elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda lapse isalt 250 eurot elatist lapsele? ja kas võin nõuda ka tagantjärgi maksmist?01.02.2018
Elan oma elukaaslasega lahus juba mitu aastat. Lapsele maksab ta elatusraha siis kui temal väidetavalt võimalik. Mõni kuu ei maksa ja siis maksab kas 50 või 150 nii nagu tuju on. Sellest aastas on elatise määr 250 eurot kui olen talle seda öelnud, siis vastab, et mul on uus elukaaslane, kes võib ka last ülal pidada. Kas mul on õigus nõuda lapse isalt 250 eurot elatist lapsele? Ja kas võin nõuda ka tagantjärgi maksmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Elatist on võimalik tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline?31.01.2018
Tere
Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline? RLS ei sätesta, et elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine oleks riigilõivuga tasustatud. RLS § 22 lg 1 p 2 sisu kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.
Kas elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tasuta või tasuline? RLS ei sätesta, et elatisega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine oleks riigilõivuga tasustatud. RLS § 22 lg 1 p 2 sisu kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
TsMS § 132 lõike 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot ja riigilõivuseaduse lisa nr 1 kohaselt tuleb 3500 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 300 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand