Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas hagiga elatist välja nõuda?15.02.2018
Tere!
Lapse isale on kohtu poolt koostatud kiirmenetlusega maksekäsk. Nüüd aga sooviksin kohtusse hagi esitada. Miinimumsummas ehk siis pool miinimumpalka, see sõltuks siis automaatselt kehtivast miinimumpalgast? Et kui see suureneb, tõuseb ka elatis? Ning kui miinimum summa valin, pean ka lapse kulud kirja panema või jääb see koht avalduses tühjaks? Ning hagi esitades on kohtuistung kindel või millisel juhul toimub kirjalik menetlemine?
Lisaks uuriksin, kuidas oleks võimalik seaduslikult lapse isaga kuupäevas kokkuleppida? Kas kohus saaks selle ka paika panna? Selline asi annaks palju juurde, kuna on olnud nii palju juhuseid, et nt märtsi elatis laekub alles kuu lõpus, kui algamas juba aprill.
Tänades,
Lapse isale on kohtu poolt koostatud kiirmenetlusega maksekäsk. Nüüd aga sooviksin kohtusse hagi esitada. Miinimumsummas ehk siis pool miinimumpalka, see sõltuks siis automaatselt kehtivast miinimumpalgast? Et kui see suureneb, tõuseb ka elatis? Ning kui miinimum summa valin, pean ka lapse kulud kirja panema või jääb see koht avalduses tühjaks? Ning hagi esitades on kohtuistung kindel või millisel juhul toimub kirjalik menetlemine?
Lisaks uuriksin, kuidas oleks võimalik seaduslikult lapse isaga kuupäevas kokkuleppida? Kas kohus saaks selle ka paika panna? Selline asi annaks palju juurde, kuna on olnud nii palju juhuseid, et nt märtsi elatis laekub alles kuu lõpus, kui algamas juba aprill.
Tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil tuleb kohtule esitada elatise suuruse muutmise hagi, sellega on võimalik taotleda elatise sidumist alampalgaga, sellisel juhul muutub elatise suurus automaatselt alampalga muutumisel.
Lapse kulud tuleks kirja panna, kuid kuludokumente esitada ei ole vaja. Kohus määrab Teie nõudmisel kindlaks elatise maksmise kuupäeva. Kohtuistungi toimumine sõltub eelkõige kohtust - mõnikord otsustab kohus istungi korraldada ka siis, kui mõlemad pooled soovivad asja arutamist kirjalikus menetluses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean isa hooldekodu arveid tasuma hakkama, kuigi ta ei ole mind kasvatanud ega minust hoolinud?14.02.2018
Tere
Isa ei ole mind kasvatanud. Kui ta läheb hooldekodusse, kas ma pean siis hakkama maksma kui ta pole mu vastu huvi tundnud ega midagi. Kas on mingit seadust või mida ma teha saaksin? Kui ma ei teagi teda, kuidas ma käituma peaksin.
Isa ei ole mind kasvatanud. Kui ta läheb hooldekodusse, kas ma pean siis hakkama maksma kui ta pole mu vastu huvi tundnud ega midagi. Kas on mingit seadust või mida ma teha saaksin? Kui ma ei teagi teda, kuidas ma käituma peaksin.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib täisealise lapse oma vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või ülalpidamiskohustust piirata, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla see, kui vanem on kunagi lapse suhtes jämedalt ülalpidamiskohustust rikkunud või vanema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.
Kui Teie isa peaks kunagi esitama Teie vastu ülalpidamisnõude, on Teil õigus esitada oma vastuväited ja paluda tuvastada, et Teil puudub oma isa suhtes ülalpidamiskohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võib ise poole lapsetoetuse summa võrra elatist vähem maksta või peab mingi otsus olema?14.02.2018
Kohus on määranud lapsele elatiseks miinimumi (praegu 250 eur). Mitmest kohast on läbi käinud, et lapsetoetuse (55 eur) võib elatise maksmisel arvesse võtta ja elatis võib olla poole lapsetoetuse võrra väiksem (27,5 euro võrra). Kuna seda seisukohta on ka riigikohus kinnitanud, siis kas võib seda ise vähendada või peab olema kohtu otsus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele, omaalgatuslik elatise vähendamine on ikkagi käsitletav kohtuotsuse rikkumisena. Kehtiva kohtuotsuse tühistab uus kohtuotsus. Seega tuleb elatise vähendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda ja kui kohus hagi rahuldab, on alus väiksema elatise maksmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps õpib teises linnas ja koolis, kas elatisraha peab tasuma ikka emale või võib ka otse lapsele?13.02.2018
Tere! Oleme lapse isaga lahus, laps on 16-aastane ja õpib teises linnas kutsehariduskoolis. Ise olen töövõimetusel, isa käib tööl. Küsimus on selles, kui laps õpib teises linnas ja koolis, kas siis emale peab isa elatisraha tasuma? Või tasub isa kõik lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on alaealine, peaks elatisraha tasuma teisele vanemale, kes katab lapse ülalpidamiskulusid. Kui vanemad sõlmivad vastava kokkuleppe, võib elatisraha tasuda ka otse lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on lood elatisraha, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad ka kulud lapsele?13.02.2018
Tere!
Tsiteerin Teid: Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Kuidas on elatisraha suurusega lood, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad samuti kulud lapsele?
Tsiteerin Teid: Reeglina on igal lapsel õigus saada elatist PkS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumsuuruses, milleks on käesoleval aastal 250 eurot. See eeldab seda, et laps on täielikult Teie ülalpidamisel ja lapse isa lapse ülalpidamiseks kulutusi ei tee.
Kuidas on elatisraha suurusega lood, kui laps elab vähemalt 1/3 kuni 1/2 ajast ka teise vanema juures, millega kaasnevad samuti kulud lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps veedab lahus elava vanemaga märkimisväärse osa ajast, peaks seda elatise suuruse määramisel arvesse võtma. Selleks tuleks välja arvutada kummagi vanema poolt kantavad ülalpidamiskulud, võrrelda nende suurust ja seejärel määrata (võimalik) elatise summa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist saab nõuda tagantjärgi ka selle aja eest, mis veel koos elati?12.02.2018
§ 108. järgi määratakse tagasiulatuv ülalpidamine enne elatishagi kuni üks aasta. Kui enne elatis hagi elas laps ainult 4 kuud selle vanemaga novembrist veebruarini ja elatishagi anti sisse veebruaris, kas tagasiulatuvat ülalpidamist saab nõuda novembrist augustini, kus menetluses olev periood jääb ka tagasiulatuva nõudmise sisse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatishagi anti sisse veebruaris, on võimalik tagasiulatuv nõue esitada kuni üks aasta enne hagi sisseandmist ehk eelmise aasta veebruarist kuni käesoleva veebruarini. Tagasiulatuva nõude aluseks on asjaolu, et vanema ei täitnud lapse suhtes ülalpidamiskohustust – selline olukord võib tekkida ka olukorras, kus vanemad elavad koos.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt kuluaruannet kuhu ta elatisraha kulutab?12.02.2018
Tere!
Kas 18-aastase gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda nn kuluaruannet lapsele tehtud kulutuste kohta vanemalt, kelle juures laps elab? Ja kas alates 18-eluaastast võib kanda õppiva lapse toetuse otse lapse kontole ilma vanematevahelise kokkuleppeta ja hoolimata reaalsetest kuludest?
Lugupidamisega
Kas 18-aastase gümnaasiumiharidust omandava lapse vanemal on õigus nõuda nn kuluaruannet lapsele tehtud kulutuste kohta vanemalt, kelle juures laps elab? Ja kas alates 18-eluaastast võib kanda õppiva lapse toetuse otse lapse kontole ilma vanematevahelise kokkuleppeta ja hoolimata reaalsetest kuludest?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei pane elatist saavale isikule (või teda kasvatavale isikule) kohustust esitada oma ülalpidamiskulutuste kohta otseselt tõendeid. Oma vajaduste suurust tuleb tõendada vaid kohtumenetluses, kui alaealise lapse kulud on suuremad miinimumpalgast või tegemist on täisealise isiku elatisvaidlusega.
Kui laps saab täisealiseks, võib vanem maksta elatist otse lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas korraldada 5-kuuse lapse suhtlust isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?12.02.2018
Tere,
Laps on 5-kuune ja isa nõuab, et viiksin lapse tema juurde. Miks ei või lapse isa last külastada tema kodus? Keeldus!
Alguses käis lapse juures iga nädalalõpp mõned tunnid. Siis hakkas korduvalt saabuma alkoholijoobes. Palusin tal mitte tulla kui on napsutanud.
Kuidas üldse korraldada nii väikese lapse suhtekorraldus isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?
Ette tänades!
Laps on 5-kuune ja isa nõuab, et viiksin lapse tema juurde. Miks ei või lapse isa last külastada tema kodus? Keeldus!
Alguses käis lapse juures iga nädalalõpp mõned tunnid. Siis hakkas korduvalt saabuma alkoholijoobes. Palusin tal mitte tulla kui on napsutanud.
Kuidas üldse korraldada nii väikese lapse suhtekorraldus isaga nii, et lapsel oleks hea ja turvaline olla?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb alati lähtuda lapse huvidest. Lapsele peaks kindlasti olema tagatud võimalus isaga suhelda, kuid selgelt ei saa kohtumine toimuda siis, kui isa on alkoholijoobes. Kuna laps on nii väike, peaksid kohtumised toimuma lühikese aja kaupa, kuid võimalikult sagedasti. Mida suuremaks laps kasvab, seda pikemaks lähevad koosviibimised, kuid samas võivad need aset leida harvemini.
Kui praeguses vanuses on lapse jaoks mugavam kohtuda Teie elukohas, võiksitegi alustada sellest ja lapse kasvades võimaldama isale lapsega aega veeta ka kahekesi. Konkreetset suhtlemiskorda kui sellist on keeruline välja tuua, kõik oleneb ikkagi lapsest ja vanemate soovidest/võimalustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kidas vormistada alimentide mittemaksmine, kui vaja ümber vormistada kodulaen ja lapsed jäävad võrdselt meie hooldusele?08.02.2018
Lahutame abikaasaga, 3 väikest last jäävad nädal ja nädal, seega alimente ei nõua kumbki. Kodulaenuga soetatud kodu jääb minule, aga selleks, et laen oma nimele saada, nõuab pank kohtumäärust, mis kinnitaks seda, et alimente ei ole. Kuidas edasi minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele, kuid antud juhul seda olukorda ei esine. Usun, et pangale peaks piisama ka sellest, kui vormistate notariaalselt lepingu, mille kohaselt täidate mõlemad laste suhtes ülalpidamiskohustust vahetult ja seetõttu elatist kui sellist kumbki pooltest ei maksa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab maksma elatisraha kui ei saa lapsega piisavalt kohtuda?08.02.2018
Tere.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Mu elukaaslane on 4-aastase lapse isa. Maksab lapse emale 250 eurot kuus lapse jaoks. Isa tahab lapsega rohkem aega koos veeta, kuid lapse ema ei luba. Kas lapse isa peab maksma nii palju raha ja kas tal on õigus saada lapsega sama palju aega koos veeta kui emal? Lapse ema ähvardab, et annab asjale ametliku käigu. Ja laps tahab ka isaga koos rohkem olla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tuleb maksta ka olukorras, kus vanemad ei jõua lapsega suhtlemise korras kokkuleppele. Kui vanemad ei ole selles küsimuses ühel meelel, tuleks alustuseks pöörduda lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, kes aitab vanematel suhtlemiskorra osas kõikidele osapooltele sobivat kokkulepet saavutada. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand