Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas oma põlvnemist tõestada, kui kõik õed tunnustavad, aga olen sündinud enne vanemate abielu?12.03.2018
Minu vanemad on surnud aastal 2002. Olen sündinud enne vanemate abielu. Minu sünnitunnistusel on isa eesnimi ja ema neiupõlve nimi. Olen esiklaps ja viis õde on sündinud abielust ning pidanud mind alati õeks.
Elan peale isa surma ta majas seda vallates, kasutades ja käsutades. Minu õed ei soovi isa maja. Kuidas saan maja oma nimele. Notari juures oli takistuseks minu sünnitunnistus.
Elan peale isa surma ta majas seda vallates, kasutades ja käsutades. Minu õed ei soovi isa maja. Kuidas saan maja oma nimele. Notari juures oli takistuseks minu sünnitunnistus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik põlvnemise tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Kui kohus Teie põlvnemise tuvastab, kantakse isa Teie sünnitunnistusele. Kohtumenetluses saate asjaolude tõendamiseks kasutada õdede kirjalikke ja suulisi ütlusi. Kindlasti teatage isaduse tuvastamise menetlusest ka pärimisasja menetlevale notarile.
Kui isaduse tuvastamine Teie jaoks olulise tähtsusega ei ole, võite jõuda õdedega ka kokkuleppele, et nad võtavad pärandi vastu ja kingivad seejärel Teile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) või peab ilmtingimata esitama emb kumb vanem?08.03.2018
Tere.
Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) ja kostjaks siis laste ema. Või peab ilmtingimata elatise muutmise hagi esitama emb kumb vanem antud olukorras siis isa?
(Elatis mõisteti välja laste avalduse alusel laste isalt siis oleks nagu elatise muutmine ka sama loogika järgi võimalik). Kuna lapsed elavad vastavalt kohtulahendile 1/3 aastas isaga siis on vaja elatise summat muuta kuna olukord on muutunud.
Soovime laste nimel avaldust esitada kuna on teatud riigilõivu vabastuse eelised kohtumenetluses alaealistel. Kas on selline asi seaduse järgi võimalik ja kohus võtaks menetlusse?
Kas elatise muutmise hagi võivad kohtule esitada lapsed (hagejad) ja kostjaks siis laste ema. Või peab ilmtingimata elatise muutmise hagi esitama emb kumb vanem antud olukorras siis isa?
(Elatis mõisteti välja laste avalduse alusel laste isalt siis oleks nagu elatise muutmine ka sama loogika järgi võimalik). Kuna lapsed elavad vastavalt kohtulahendile 1/3 aastas isaga siis on vaja elatise summat muuta kuna olukord on muutunud.
Soovime laste nimel avaldust esitada kuna on teatud riigilõivu vabastuse eelised kohtumenetluses alaealistel. Kas on selline asi seaduse järgi võimalik ja kohus võtaks menetlusse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isalt on elatis kohtuotsusega välja mõistetud, kuid esinevad alused kohtulahendi muutmiseks, tuleb isal hagejana kohtu poole pöörduda ja esitada hagi laste kui kostjate vastu. Alaealised lapsed osalevad elatisvaidluses oma seadusliku esindaja vahendusel, seega oleks laste ema kohtumenetluses kostjate seaduslik esindaja.
Elatise suuruse muutmise hagi menetlemine on riigilõivuvaba, olenemata sellest, kas kohtusse pöördujaks ehk hagejaks on laps või vanem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kindlustada, et koos võetud laenust abikaasa maja remontides mul ka mingi varaline õigus tekiks?08.03.2018
Tere.
Abiellusime möödunud aasta suvel ja mina asusin elama abikaasale kuuluvasse eramusse mille ta oli ostnud umbes 10 aastat tagasi. Maja vajab remonti ja nüüd on mul(meil) plaan selleks pangalaenu võtta ja samuti osta kodule vajaminevat. Abikaasal on ka täiskasvanud lapsed varasemast kooselust.
Palun andke nõu, et kuidas oleks kõige õigem toimida (näiteks kas mingi osa majast minu nimele vormistada). Kas ma saan õigesti aru, et õiguslikult ei kuulu mulle praegu sellest majast midagi?
Aitäh Teile.
Abiellusime möödunud aasta suvel ja mina asusin elama abikaasale kuuluvasse eramusse mille ta oli ostnud umbes 10 aastat tagasi. Maja vajab remonti ja nüüd on mul(meil) plaan selleks pangalaenu võtta ja samuti osta kodule vajaminevat. Abikaasal on ka täiskasvanud lapsed varasemast kooselust.
Palun andke nõu, et kuidas oleks kõige õigem toimida (näiteks kas mingi osa majast minu nimele vormistada). Kas ma saan õigesti aru, et õiguslikult ei kuulu mulle praegu sellest majast midagi?
Aitäh Teile.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd enne abielu ühele abikaasale kuulunud vara on selle abikaasa lahusvara, ei ole Teil hetkel kõnealuse maja suhtes mingisuguseid õigusi. Mina soovitaksin Teie poolt kirjeldatud olukorras sõlmida notariaalne abieluvaraleping ja määrata kõnealune maja Teie ja abikaasa ühisvara hulka kuuluvaks. Selliselt on laenu võttes ja maja remontides/sisustades õiglaselt jaotatud nii õiguseid ka kohustused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot?07.03.2018
Tere!
Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale, maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot. Lapse isa ütleb, et tal pole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Omal auto liisingu peale võetud mille summa on 13000 eurot. Kas tõesti see liisinguauto on tähtsam kui oma lihane laps? Isa saab palka tublisti rohkem kui miinimumi, kasvatab oma uue elukaaslasega kahe last. Palk on 1300 eurot pluss lasterahad.
Mina kasvatan üksi kolme alaealist last ja elame lasterahadest. Meie sissetulekud on neljale inimesele 605 eurot. Sellest tuleb meil maksud maksta pluss laste huviringid. Kõik mu lapsed tegelevad spordiga. Kui ma oma maksud ära maksan jääb meile elamiseks 150 eurot. Vahel isegi seda mitte. Kas see kohtuotsus on õigustatud? Mainin ka ära, et laps on 8-aastane ja isa pole senimaani huvi üles näidanud lapse suhtes.
Palun vastust :(
See pole lihtsalt võimalik kuidas kohus saab selliseid otsuseid teha.
Kuidas on see võimalik, et kohus annab õiguse isale, maksta lapsele alimente pool summast s.o. 125 eurot. Lapse isa ütleb, et tal pole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Omal auto liisingu peale võetud mille summa on 13000 eurot. Kas tõesti see liisinguauto on tähtsam kui oma lihane laps? Isa saab palka tublisti rohkem kui miinimumi, kasvatab oma uue elukaaslasega kahe last. Palk on 1300 eurot pluss lasterahad.
Mina kasvatan üksi kolme alaealist last ja elame lasterahadest. Meie sissetulekud on neljale inimesele 605 eurot. Sellest tuleb meil maksud maksta pluss laste huviringid. Kõik mu lapsed tegelevad spordiga. Kui ma oma maksud ära maksan jääb meile elamiseks 150 eurot. Vahel isegi seda mitte. Kas see kohtuotsus on õigustatud? Mainin ka ära, et laps on 8-aastane ja isa pole senimaani huvi üles näidanud lapse suhtes.
Palun vastust :(
See pole lihtsalt võimalik kuidas kohus saab selliseid otsuseid teha.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks on kohtuotsust nägemata sisuliselt võimatu anda hinnanguid otsuse põhjendatusele. Oskan öelda vaid seda, et üldjuhul tuleks mõlemal vanemal oma sissetulekuga võrdselt panustada lapse ülalpidamisse – kohtud rõhutavad, et vanem on kohustatud hankima enda ja oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid (kui just vanemat ei takista näiteks tema tervislik olukord). Elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimumi võib olla põhjendatud ka riiklike peretoetuste saamisega (need on viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et isa võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima?07.03.2018
Tere!
Mul on 4 last. 6, 4 ja 2 aastased kaksikud. Mees läks teise naise juurde veel siis kui kaksikutega rase olin. Nüüdseks nad elavad koos. Ja juba 2 aastat ta ise valib millas ja kui kauaks ta lastega olla tahab. Pole kordagi noorimaid tütreid endaga võtnud. Kõik päevad ja ööd olen mina nendega. Alimente ametlikult ei maksa, sest elan tema liisingu korteris tema lastega, kui annan alimendid sisse, ähvardab välja meid tõsta.
Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et ta võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima? Elab oma uue naisega koos, seal 2 inimest saaks 4 lapsega kergemini hakkama kui mina üksi. Nii kõik ajad kui lapsed haiged, kodused või lasteaias. Isegi kui haiglasse olen sattunud, siis olen palunud oma sõpru, et ollakse minu lastega sel ajal kui laste isa on puhanud uue naisega kusagil läheduses, siis temale on selline situatsioon olnud ükskõik. Olen nii nurka surutud, et temalt saan vaid raha, ja elan tema liisingu korteris tema tingimustel. Aga üksi mulle pank laenu ei annaks, ja ei saaks ma ka uurida 4 lapsega korterit, keegi ei üürikski meile, ja üürid nii kallid.
Mul on 4 last. 6, 4 ja 2 aastased kaksikud. Mees läks teise naise juurde veel siis kui kaksikutega rase olin. Nüüdseks nad elavad koos. Ja juba 2 aastat ta ise valib millas ja kui kauaks ta lastega olla tahab. Pole kordagi noorimaid tütreid endaga võtnud. Kõik päevad ja ööd olen mina nendega. Alimente ametlikult ei maksa, sest elan tema liisingu korteris tema lastega, kui annan alimendid sisse, ähvardab välja meid tõsta.
Kuidas ma saaksin ametlikult nõuda, et ta võtaks lapsi enda juurde graafiku alusel, ka ehk mõnikord ööbima? Elab oma uue naisega koos, seal 2 inimest saaks 4 lapsega kergemini hakkama kui mina üksi. Nii kõik ajad kui lapsed haiged, kodused või lasteaias. Isegi kui haiglasse olen sattunud, siis olen palunud oma sõpru, et ollakse minu lastega sel ajal kui laste isa on puhanud uue naisega kusagil läheduses, siis temale on selline situatsioon olnud ükskõik. Olen nii nurka surutud, et temalt saan vaid raha, ja elan tema liisingu korteris tema tingimustel. Aga üksi mulle pank laenu ei annaks, ja ei saaks ma ka uurida 4 lapsega korterit, keegi ei üürikski meile, ja üürid nii kallid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil ei õnnestu laste isaga lastega suhtlemise korras kokkuleppele saada, on võimalik taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtu kaudu. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõiv 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Täiendav maksuvaba tulu laste pealt06.03.2018
Tere,
tulumaksuseaduse järgi on ühel vanemal õigus täiendavale maksuvabale tulule alates teisest lapsest. Kui eksnaisel on kaks last, kellest üks on minu laps ning mul on uuest kooselust ka laps. Ehk kokku on nii eksnaisel kui minul kaks last. Kuna eksnaine aga tahab iga aasta ise meie ühise lapse tuludeklaratsioonis deklareerida, et tulumaksu vabastust saada, siis mina enda teise lapse pealt seda kasutada ei saa. Kas on mõtet minna kohtusse, et paluda kohtul määrata selline kord, et üle aasta saaks me eksnaisega seda korda mööda kasutada? Olen arvamusel, et selline lahendus oleks nii minu kui ka minu teise lapse suhtes õiglane. Kas selliseid kohtuprotsesse on olnud ja positiivse tulemusega tulnud? Millisesse kohtusse peaks sellise avaldusega pöörduma?
Ette tänades!
tulumaksuseaduse järgi on ühel vanemal õigus täiendavale maksuvabale tulule alates teisest lapsest. Kui eksnaisel on kaks last, kellest üks on minu laps ning mul on uuest kooselust ka laps. Ehk kokku on nii eksnaisel kui minul kaks last. Kuna eksnaine aga tahab iga aasta ise meie ühise lapse tuludeklaratsioonis deklareerida, et tulumaksu vabastust saada, siis mina enda teise lapse pealt seda kasutada ei saa. Kas on mõtet minna kohtusse, et paluda kohtul määrata selline kord, et üle aasta saaks me eksnaisega seda korda mööda kasutada? Olen arvamusel, et selline lahendus oleks nii minu kui ka minu teise lapse suhtes õiglane. Kas selliseid kohtuprotsesse on olnud ja positiivse tulemusega tulnud? Millisesse kohtusse peaks sellise avaldusega pöörduma?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täiendava tulumaksuvabastuse saab see vanem, kes on riikliku lapsetoetuse saajaks. Eelduslikult on lapstoetuse saajaks see vanem, kelle juures on lapse alaline elukoht.
Teie poolt kirjeldatud asjaoludel kohtusse pöördumiseks alust ei ole. Kui taotleksite kohtu kaudu ühise hooldusõiguse lõpetamist ja kohus annaks Teile üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, annaks see Teile õiguse vormistada lapsetoetus enda nimele, kuid arusaadavalt see ei ole antud juhul asja eesmärk.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse peale kulub kuus alla 300 euro, kas isal on õigus maksta ainult pool talle näidatavatest kviitungitest?06.03.2018
Kui lapse peale kulub kuus alla 300 euro, kas isal on õigus maksta ainult pool talle näidatavatest kviitungitest ja ülejäänud raha 250-st eurost (mis kohustuslik) kanda kinnisele hoiusele, mida laps saab kasutada alates 18 eluaastast või lapsel peab olema alaline ligipääs kontole? Kas sedasi üldse tohib teha kui ma ei ole nõus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatis peaks ikkagi vastama lapse vajaduste suurusele ja seejuures tuleks ülalpidamiskohustus jagada vanemate vahel üldjuhul võrdsetes osades. Teisisõnu tuleb lapse igakuiste ülalpidamiskulutuste suurus jagada pooleks ja lapsest lahus elaval vanemal maksta oma osa elatisena last kasvatavale vanemale. Last kasvatav vanem paneb oma osa juurde vahetult kulutusi tehes. Näiteks kui lapse igakuised ülalpidamiskulud on suurusjärgus 300 eurot, tuleb mõlemal vanemal kanda ülalpidamiskohustust suuruses 150 eurot – lapsest lahus elav vanem maksab elatist 150 eurot ja last kasvatav vanem panustab vahetult 150 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et eksabikaasa koliks minu majast välja?05.03.2018
Tere! Mida peaksin tegema, et eksabikaasa koliks minu majast välja? Lahutamine eelmine aasta augustis, kuid ta keeldub lahkumast. Olen majas teinud remondi oma rahadega, tema poolt panuseid pole. Naudib lihtsalt head elu. Tütar on 25-aastane. Palun andke mulle nõu! See vaimne terror on kohutav. Mul 62a vanust. Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kõnealune maja on Teie ainuomandis ja endine abikaasa ei ole nõus majast vabatahtlikult lahkuma, on Teil võimalik nõuda seda kohtu kaudu, esitades kohtule vastava hagi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaksin toimetama edasi, et lapsele saaks teise mehe perenimi, oma pärisisa nimi?05.03.2018
Elasin koos mees nr1 aga sain lapse mees nr2. Nüüdseks elan koos mees nr2 ja laps on kahe aastane. Mees nr2 soovib lapsele oma perenime anda. Lapse sünnitunnistusele on kantud mees nr1 andmed. Kõik osapooled on nõus. Kuidas peaksin edasi toimetama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb hagiga kohtu poole pöörduda. Kui isadus on edukalt vaidlustatud, on võimalik lapse bioloogilisel isal lapse isadus omaks võtta ja ta kantakse isana lapse sünnitunnistusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?05.03.2018
Vabandan, tean, et vähemalt esimene teema on siit läbi käinud aga ei suutnud momendil leida..
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise väljamõistmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.
Teie poolt kirjeldatud olukorras tõenäoliselt esindaja olemasolu kohtumenetluse tulemust ei mõjuta. Muidugi ei saa kohtumenetluse tulemust kunagi ette ennustada ja esindaja annab kindlasti teatava kindlustunde.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand