Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas peaksin toimetama edasi, et lapsele saaks teise mehe perenimi, oma pärisisa nimi?05.03.2018
Elasin koos mees nr1 aga sain lapse mees nr2. Nüüdseks elan koos mees nr2 ja laps on kahe aastane. Mees nr2 soovib lapsele oma perenime anda. Lapse sünnitunnistusele on kantud mees nr1 andmed. Kõik osapooled on nõus. Kuidas peaksin edasi toimetama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb hagiga kohtu poole pöörduda. Kui isadus on edukalt vaidlustatud, on võimalik lapse bioloogilisel isal lapse isadus omaks võtta ja ta kantakse isana lapse sünnitunnistusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?05.03.2018
Vabandan, tean, et vähemalt esimene teema on siit läbi käinud aga ei suutnud momendil leida..
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
1. Kas ja mis summas pean tasuma riigilõivu kui annan kohtusse sisse hagiavalduse lastele elatise väljamõistmiseks?
2. Kuidas näitab praktika, kui nõustun asja kirjaliku menetlemisega (suure tõenäosusega teeb seda ka teine osapool) ja taotlen miinimumsummat, siis kas on vajalik kaitsja / advokaadi palkamine (kõik vajalik dokumentatsioon kulude tõestamiseks jne on olemas)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise väljamõistmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.
Teie poolt kirjeldatud olukorras tõenäoliselt esindaja olemasolu kohtumenetluse tulemust ei mõjuta. Muidugi ei saa kohtumenetluse tulemust kunagi ette ennustada ja esindaja annab kindlasti teatava kindlustunde.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas notari juures lahutades saab teha kas elatisraha kokkuleppe või tuleb selleks ikka eraldi avaldus teha?02.03.2018
Kui abielu notari juures lahutada, siis kas elatisraha alaealisele lapsele mõistetakse kohe automaatselt lahutuse puhul välja või tuleb selleks ikka eraldi avaldus teha? Kas notari juures saab teha elatisraha kokkuleppe lepingu ainult 250 eur peale? Et suuremat summat nõudes tuleb juba kohtu poole pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha mõistetakse kohtu poolt välja siis, kui selleks esitatakse kohtule hagiavaldus, automaatselt midagi ei toimu.
Notariaalselt võite elatisraha osas sõlmida mistahes sisuga kokkuleppe, selleks ei tule kohtusse pöörduda, kui soovite kokku leppida suuremas elatisrahas kui seadusega sätestatud miinimumelatis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui meievahelisel kokkuleppel maksab isa vähem kui kohus määranud, kas siis tagantjärgi saan veel täissummat nõuda?28.02.2018
Tere
Kui kohus on määranud lastele elatise summaks 500€ ning pole maksta laste isal sellist summat, tegime kokkuleppe, et maksab iga kuu 350€. Kui jätab maksmise ära, siis on mul õigus pöörduda kohtutäituri poole ning kas ma saan tagant järgi nende kuude eest 150€, mis tal maksmata on jäänud. Või ei saa ja saan riigi poolt ainult 200€ kahe lapse pealt.
Kui kohus on määranud lastele elatise summaks 500€ ning pole maksta laste isal sellist summat, tegime kokkuleppe, et maksab iga kuu 350€. Kui jätab maksmise ära, siis on mul õigus pöörduda kohtutäituri poole ning kas ma saan tagant järgi nende kuude eest 150€, mis tal maksmata on jäänud. Või ei saa ja saan riigi poolt ainult 200€ kahe lapse pealt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele ja kui elatise maksmiseks kohustatud vanem seda ei tee, on teisel vanemal üldjuhul õigus nõuda tagantjärele ka vähem makstud summad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui luban emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, kas siis emal on õigus elatisest maha 1 nädala elatisraha?28.02.2018
Tere!
Sain kohtus võidu, et 6-aastane laps elab alaliselt minuga, kuna ema elab teises linnas. Saime lapse emaga kokkuleppele, et maksab elatisraha 250 eurot kuus. Vastavalt suhtluskorrale viibib laps ema juures iga paarisnädala nädalavahetusel reedest-pühapäevani. Küsimus oleks järgmine, et kui võimaldan emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, siis kas emal on õigus elatisest maha arvestada 1 nädal ehk ca 63 eurot?
Sain kohtus võidu, et 6-aastane laps elab alaliselt minuga, kuna ema elab teises linnas. Saime lapse emaga kokkuleppele, et maksab elatisraha 250 eurot kuus. Vastavalt suhtluskorrale viibib laps ema juures iga paarisnädala nädalavahetusel reedest-pühapäevani. Küsimus oleks järgmine, et kui võimaldan emal olla lapsega koos ka nädala sees terve nädala, siis kas emal on õigus elatisest maha arvestada 1 nädal ehk ca 63 eurot?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võite kokkuleppel lapse emaga teha ülalpidamiskohustuse täitmise osas kõikvõimalikke muudatusi, kui seda tingivad asjaolud. Kui lapse ema teeb ajal, kui laps viibib temaga, lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, on põhjendatud seda igakuise elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta, vastavalt tehtud kulutuste suurusele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde (kes ei ole lapse isa)?28.02.2018
Tere,
Endine elukaslane, kellega meil on ühine laps, töötab kuude viisi välisriigis kodust eemal. Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde?
Endine elukaslane, kellega meil on ühine laps, töötab kuude viisi välisriigis kodust eemal. Kas on seadusega kooskõlas, et ema jätab lapse enda abikaasa hoolde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest ei saa parasjagu lapse eest hoolitseda, peaks ta esmajärjekorras pakkuma seda võimalust alati teisele vanemale. Seejuures peab kolmas isik alati lapse vanemale üle andma, olenemata kokkuleppest, mis tal oli lapse teise vanemaga. Eeltoodu kehtib siis olukorras, kus vanematel ei ole kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minu kui isa juurde tuua?28.02.2018
Tere
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Meil eksnaisega on kaks last, üks on 4-aastane ja teine 3-aastane. Küsimus selles, et kas laste ema võib lapsed viia paariks nädalaks oma vanemate juurde, kuigi oleks saanud minule tuua, kui ise ei saa nendega koos olla ja enamus ajast viibivad nemad seal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks vanematest ei saa parasjagu laste eest hoolitseda, peaks ta esmajärjekorras pakkuma seda võimalust alati teisele vanemale. Seejuures peab kolmas isik (antud juhul vanavanem) alati lapse vanemale üle andma, olenemata kokkuleppest, mis tal oli lapse teise vanemaga. Eeltoodu kehtib siis olukorras, kus vanematel ei ole kohtu poolt kindlaks määratud suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on ka õigust osale korterist, mille abikaasaga enne abiellumist ostsime?28.02.2018
Ostsime elukaaslasega (nüüdseks abikaasa) üle 10 aasta tagasi korteri, laenu võtsime elukaaslase nimel ja mina olen kaastaotleja. Korter sai vormistatud 50% minu nimele ja 50% tema nimele. Kuna Tema sissetulekud on suuremad, siis on ka tema maksnud igakuist laenu ja kommunaale ning teostanud korteri remonditööd ja sisustused oma rahadega.
Praeguseks oleme lahutamas, mina olen kolinud korterist ära lapsega (5a) ja abikaasa väidab, et mul ei ole mingit õigust 50% oma osale, kuna tema rahadega kõik tehtud!
Praeguseks oleme lahutamas, mina olen kolinud korterist ära lapsega (5a) ja abikaasa väidab, et mul ei ole mingit õigust 50% oma osale, kuna tema rahadega kõik tehtud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter kuulub Teile ja abikaasale võrdsetes osades kaasomandina, on Teil õigus poolele korterist. Küll aga võivad abikaasal olla Teie vastu rahalised nõuded seoses tema poolt ainuisikuliselt tasutud korteri ülalpidamiskulude ja remondikuludega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur on üldse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus?22.02.2018
Tere!
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Küsimus iseenesest on lühike, kuid vajab siiski tausta selgitamist. Mul on enda eelmise elukaaslasega ühine laps. Mõned aastad tagasi, kui me lahku läksime, jäi laps elama pool ajast ühe, pool teise vanema juures. Kõik kulutused on siiani olnud jagatud pooleks (lasteaed, huviringid jne).
Nüüd, kui laps läheb kooli, peaks ta aga jääma elama ühe vanema juurde kuna elame erinevates linnaosades ning vastasel juhul oleks koolitee liialt pikk.
Siiani on laps enamus nädalavahetusi, kus ta on emaga, veetnud vanaemade juures kuna lapse ema tahab pidutsemas käia. Minu juures olles oleme uue elukaaslasega oma plaane alati teinud sedasi, et laps oleks ka kaasas. Lisaks on ette tulnud ka kordi, kus lapse ema on mulle helistanud, et ma lapsele ta vanaema juurde järgi läheks kuna ta ei saa last hetkel võtta (ühel korral oli ta selleks lihtsalt liialt purjus). Lisaks sellele on ta väga ebastabiilse eluga (tihti vahetab töö- ja elukohta).
Siit ka minu küsimus. Kui suur on minu kui lapse isa väljavaade kohtu kaudu saada lapse elukoha määramise õigus? Näen seda ise ning kuulen ka teistelt, kes lapsega kokku puutuvad, et tal on minuga palju parem olla. Lisaks on ka laps ise öelnud, et ema juures karjutakse palju ning et ema uus elukaaslane (kes on ka naisterahvas) ei ole tema vastu väga sõbralik.
Teine pool küsimusest puudutab elatise määramist. Isegi kui laps peaks jääma enamus ajast ema juurde elama, oleks ta iga teine nädalavahetus minuga. Loomulikult jääks ka kõik kulutused (huviringid, koolitarbed jne) pooleks. Kas sellisel juhul oleks lapse emal jätkuvalt õigus elatist nõuda? Olen enam kui kindel, et ta seda teeb ning, et see raha ei läheks mitte lapse vaid tema enda ja ta elukaaslase kulutuste katmiseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps alustab kooliteed, peaks tal tõepoolest olema üks kindel elukoht ja teise vanemaga suhtluskord, mis võimaldab oma mahult säilitada lapse ja lahus elava vanema vahel lähedased suhted.
Lähtudes Teie poolt kirjeldatud asjaoludest, võib lapse Teie juurde elama asumine olla põhjendatud. Kui Te lapse emaga omavahel selles küsimuses kokkuleppele ei saa, ei tasu lasta ennast heidutada iganenud seisukohast, et laps peab peale vanemate kooselu purunemist asjaoludest olenemata igal juhul ema juurde elama jääma. Kui olete veendunud, et Teiega elades oleksid lapse huvid paremini tagatud kui ema juures, tuleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Kui lapse alaliseks elukohaks kujuneb siiski lapse ema elukoht, võib emal tekkida õigus nõuda lapse ülalpidamiskulutuste osaliseks katmiseks elatist. Selline olukord tekib siis, kui tema poolt tehtavate ülalpidamiskulutuste summa kujuneb suuremaks kui Teie poolt tehtavad kulutused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emaks saab minu tütar või mina, kuna olen tema eestkostja?21.02.2018
Tere! Minu tütar, kelle eeskostja olen mina, on rase, kuidas pean edasi toimima kui see laps sünnib. Kas ma saan ta endale jätta? Kas ta emaks jääb ikka minu tütar, sest isa on teadmata. Keegi ei tunnista, et on teda vägistanud, sest ise on ta mul vaimse puudega ja ei kõnele.
Äkki on arusaadav mida tahan teada
Ette tänades
Äkki on arusaadav mida tahan teada
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps sünnib, märgitakse tema sünnitunnistusele emana igal juhul lapse bioloogiline ema ehk Teie tütar. Kui Teie tütar ei ole võimeline oma puude tõttu ise lapse eest hoolitsema, oleks vajalik tema hooldusõigus peatada ja määrata lapsele eestkostja, kelleks võiksite võimalusel olla Teie. Palun pöörduge oma murega elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole, kes oskab Teid nõustada ja abiks olla vajalike toimingute teostamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand