Perekonnaõigus
Küsimus: Kui pika ajajooksul saab eksabikaasa astuda üles vara jagamiseks?29.03.2018
Tere. Lahutasin alles ja tahaks teada,kui pika ajajooksul saab teine pool astuda üles vara jagamiseks? Kas selleks on 3 kuud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega on abikaasal õigus esitada ühisvara jagamise nõue kuni 30 aasta jooksul peale abielu lahutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastaselt eraldi elamiseks peab olema vaid ühe vanema nõusolek või on vaja mõlema oma?29.03.2018
Kas 16-aastaselt eraldi elamiseks peab olema vaid ühe vanema nõusolek või on vaja mõlema oma? Ning kui 16-aastane elab eraldi, siis kas mõlemad vanemad on kohustatud teda üleval pidama? Kas eraldi elades peaks lasteraha minema lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse kasvatamise õigus ja ka kohustus on lapse vanematel. Iseenesest ei ole seadusega vastuolus olukord, kus alaealine laps elab vanematest eraldi, kuid seejuures peavad vanemad hoolt kandma selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik võimalused normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks. Kui laps soovib elada vanematest eraldi, peavad mõlemad vanemad sellega nõus olema.
Mõlemal vanemal on alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Reeglina on ülalpidamiskohustus võrdne ehk mõlemad vanemad peavad katma lapse ülalpidamiskuludest poole. Riikliku lapsetoetuse saajaks saab olla vaid lapse vanem, mitte alaealine laps ise.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse?28.03.2018
Tere,
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Millisel juhul, millal, kus ja miks peab inimene esitama oma sünnitunnistuse? Niisamuti ka, millisel juhul on kolmandal isikul õigus vaadata rahvastikuregistrist isiku sünnitunnistust elektroonilisel kujul?
Näiteks, kas pärimisel võib (saab) notaribüroo/notar vaadata pärija sünnitunnistust? Näiteks välismaal abielludes? (Aga eestis?)
Olen tänulik, kui oskate loetleda kohti, kus küsitakse sünnitunnistust või pääsetakse ligi selle elektroonilisele versioonile.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sünnitunnistustuse alusel tehakse kindlaks isiku põlvnemine, seega on selle esitamine (või ligipääs sünnitunnistusel olevatele andmetele) vajalik olukorras, kus tuleb tuvastada isiku põlvnemine. Vajadus põlvnemise tuvastamiseks esineb näiteks notari poolt läbiviidavas pärimismenetluses või ka näiteks olukorras, kus isikule määratakse mõni riiklik toetus, mis on seotud põlvnemisega. Sellest tulenevalt võib sünniandmetele ligi pääseda nii notar kui ka vastav ametiasutus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suure tõenäosusega arvestab kohus isa huvi puudust lapse vastu ja annab minule ainuhooldusõiguse? 27.03.2018
Tere.
Selline situatsioon, et vanemad läksid lahku, kui laps oli 4-aastane. Nüüd on laps 8-aastane, ja sooviksin saada ainuhooldusõiguse. Põhjuseks lapse isa mitteosalemine lapse elus. Isa elab kõrvaltänavas, kuid last ei ole ise kordagi vaatamas käinud, ei ole kordagi kinno või jalutama viinud. Laps enda initsiatiivil käis ise isal külas - seda umbes 3-4 korda aastas. Põhiliseks tegevuseks isal külas olles oli arvutimängude mängimine, ja seda mitu tundi järjest. Koju jõudis laps punaste silmade ja üsna närvilises tujus, nii et rohkem ei ole ma teda ässitanud isa juurde külla minna.
Isa maksab küll korrektselt alimente, kuid sellega asi piirdubki. Teda ei huvita lapse käekäik, ta ei helista ei mulle ega lapsele, külla teda ei kutsu ja ise lapsel külas ka ei käi. Lapse elus teda ei olegi. Mina nende kohtumisi ei takista (oleks vaid isapoolne soov selleks), kuid ei initsieeri ka - lapse silmade tervise pärast (ei soovi, et nad tundide kaupa arvutis istuvad).
Küsimus - sooviksin ainuhooldusõigust, et saaks last näiteks vanaisaga Soome suusatama lasta ilma isa nõusolekuta, ja ka selleks, et saaksin lapsele anda minu uue abikaasa perekonnanime, et meie sisuline pere oleks ühe perekonnanimega. Kui suure tõenäosusega arvestab kohus isa eraldatust meie elust ja annab minule ainuhooldusõiguse? Kas selleks on võimalusi, või kuna isa maksab ilusti alimente, siis ongi asi korras ja midagi muutma seaduse silmis ei pea?
Tänan.
Selline situatsioon, et vanemad läksid lahku, kui laps oli 4-aastane. Nüüd on laps 8-aastane, ja sooviksin saada ainuhooldusõiguse. Põhjuseks lapse isa mitteosalemine lapse elus. Isa elab kõrvaltänavas, kuid last ei ole ise kordagi vaatamas käinud, ei ole kordagi kinno või jalutama viinud. Laps enda initsiatiivil käis ise isal külas - seda umbes 3-4 korda aastas. Põhiliseks tegevuseks isal külas olles oli arvutimängude mängimine, ja seda mitu tundi järjest. Koju jõudis laps punaste silmade ja üsna närvilises tujus, nii et rohkem ei ole ma teda ässitanud isa juurde külla minna.
Isa maksab küll korrektselt alimente, kuid sellega asi piirdubki. Teda ei huvita lapse käekäik, ta ei helista ei mulle ega lapsele, külla teda ei kutsu ja ise lapsel külas ka ei käi. Lapse elus teda ei olegi. Mina nende kohtumisi ei takista (oleks vaid isapoolne soov selleks), kuid ei initsieeri ka - lapse silmade tervise pärast (ei soovi, et nad tundide kaupa arvutis istuvad).
Küsimus - sooviksin ainuhooldusõigust, et saaks last näiteks vanaisaga Soome suusatama lasta ilma isa nõusolekuta, ja ka selleks, et saaksin lapsele anda minu uue abikaasa perekonnanime, et meie sisuline pere oleks ühe perekonnanimega. Kui suure tõenäosusega arvestab kohus isa eraldatust meie elust ja annab minule ainuhooldusõiguse? Kas selleks on võimalusi, või kuna isa maksab ilusti alimente, siis ongi asi korras ja midagi muutma seaduse silmis ei pea?
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel arvestab kohus kindlasti isa huvipuudust lapse vastu. Pelgalt elatise maksmine ei anna alust öelda, et isa osaleb lapse elus piisaval määral. Kui Teie teostate faktiliselt lapse hooldusõigust üksinda, ei näe ma põhjust, miks ei peaks faktilist olukorda viima kooskõlla õigusliku olukorraga. Kindlasti tuleb kohtule põhjalikult selgitada, miks on põhjendatud ühise hooldusõiguse osaline/täielik lõpetamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis ajaga välismaalasest abielulahutus jõustub või juhtubki see siis, kui abikaasa annab kinnituse?26.03.2018
Tere.
Abiellusin 9 aastat tagasi Iirimaal. Üleeelmise aasta keskel hakkasin tegelema siin Eestis lahutusega. Aasta tagasi sain kohtult vastuse, et abielu lahutatakse. Keegi aga ei öelnud, kui kaua sellega aega läheb, et ma ametlikult lahutatud saaksin. Tundub et abikaasa ei võta Iirimaal meelega pabereid vastu. Kas on mingi kindel aeg, millal abielu ikkagi lahutatakse või juhtubki see siis, kui abikaasa annab kinnituse?
Abiellusin 9 aastat tagasi Iirimaal. Üleeelmise aasta keskel hakkasin tegelema siin Eestis lahutusega. Aasta tagasi sain kohtult vastuse, et abielu lahutatakse. Keegi aga ei öelnud, kui kaua sellega aega läheb, et ma ametlikult lahutatud saaksin. Tundub et abikaasa ei võta Iirimaal meelega pabereid vastu. Kas on mingi kindel aeg, millal abielu ikkagi lahutatakse või juhtubki see siis, kui abikaasa annab kinnituse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite kohtust uurima, kas otsus on juba jõustunud või mitte.
Isegi kui abikaasa ei võta kohtuotsust vastu, loetakse kohtudokument ühel hetkel (olenevalt kättetoimetamise viisist) isikule kättetoimetatuks ja sellest hetkest alates hakkab jooksma edasikaebamistähtaeg. Kui isik lahendit edasi ei kaeba, jõustub see edasikaebamistähtaja kättejõudmisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas poolte kokkuleppel on võimalik lihtkirjalik (mitte notariaalne) elatise kokkulepe?26.03.2018
Tere,
Kas poolte kokkuleppel on võimalik lihtkirjalik (mitte notariaalne) elatise kokkulepe?
Kui selles on väiksemad elatise määrad, kui seaduses ettenähtud, kas siis võib teine pool selle hiljem vaidlustada ja nõuda erinevuste tasumist?
Tervitades
Kas poolte kokkuleppel on võimalik lihtkirjalik (mitte notariaalne) elatise kokkulepe?
Kui selles on väiksemad elatise määrad, kui seaduses ettenähtud, kas siis võib teine pool selle hiljem vaidlustada ja nõuda erinevuste tasumist?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kokkulepe elatise maksmiseks võib olla nii notariaalne kui ka lihtkirjalik, sobib ka suuline kokkulepe, kuid arvestada tuleb sellega, et kui üks pooltest sellega enam ei nõustu, on tal õigus nõuda kokkuleppe muutmist. Ehk kui vanemad lepivad praegu kokku, et elatise tasumine toimub miinimummäärast väiksemas ulatuses, võib elatis saav vanem mingil hetkel siiski nõuda elatise tasumist vastavalt seadusega sätestatud miinimummäärale. Kui pooled kokkuleppele ei saa ja vanem pöördub kohtusse ning kohus leiab, et elatise tasumine peab toimuma miinimummääras, on võimalik seda nõuda ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne elatishagi esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas sai kohus määrata 2 lapse elatisrahaks 300 eurot, nii et pean ise kahe teise lapsega saama hakkama 100 euroga?20.03.2018
Tere.
Mul on eelmisest kooselust 2 poega. Praeguses kooselus 2 tütart. Saan miinimumpalka 400.- €
Kohus mõistis mult poegadele välja elatisraha 300.-€ Seega jääb mulle tütarde ja enda jaoks üle 100.-€. Sellega seati mu tütred halvemasse olukorda, kui pojad. Sellise elatisraha maksmine käib mulle üle jõu! Kuidas kohus üldse sai niimoodi otsustada?
Ja mis ma nüüd teen? Otsuse edasikaebamiseks on vaja vandeadvokaati. See maksab raha, mida mul pole. Jään lihtsalt võlgu ja surma ootama?
Mul on eelmisest kooselust 2 poega. Praeguses kooselus 2 tütart. Saan miinimumpalka 400.- €
Kohus mõistis mult poegadele välja elatisraha 300.-€ Seega jääb mulle tütarde ja enda jaoks üle 100.-€. Sellega seati mu tütred halvemasse olukorda, kui pojad. Sellise elatisraha maksmine käib mulle üle jõu! Kuidas kohus üldse sai niimoodi otsustada?
Ja mis ma nüüd teen? Otsuse edasikaebamiseks on vaja vandeadvokaati. See maksab raha, mida mul pole. Jään lihtsalt võlgu ja surma ootama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtupraktikas on levinud seisukoht, et vanem on kohustatud hankima vajalikud vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Erandiks võib siinkohal olla olukord, kus vanema tervislik seisund ei võimalda tal piisavat sissetulekut teenida. Seadus võimaldab kohtul vähendada elatisraha alla kehtiva miinimummäära ja Teie puhul on kohus seda võimalust iseenesest ka rakendanud.
Kui Teie majanduslik seisund on kehv, võib riik anda teatud eeldustel Teile tasuta õigusabi. Sellisel juhul määratakse Teile esindaja, kes saab Teid aidata kohtupaberite vormistamisel ja ka kohtus esindamisel. Riigi õigusabi taotlemiseks tuleb esitada kohtule vastav taotlus, rohkem infot leiate selle kohta www.riigioigusabi.ee
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean eksabikaasale elukoha otsima, et ta minu majast välja koliks või võin ta lihtsalt välja visata?20.03.2018
Tere! Lahutasime august 2017. Maja kuulub mulle, kuna ostsin enne abiellumist. Lubasin elada selle aasta kevadeni. Selle aja jooksul on käinud vaimne terror, mis on rikkunud minu tervise. Nüüd aga keeldub majast lahkumast, lubab maja põleteda, lammutada. On ka alkohoolik. Sissekirjutust pole, on postiaadress. Küsimus siis. Kas pean otsima talle elukoha, või võin ta lihtsalt välja visata. Tal on ka 25a tütar.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval elamispinnal viibib. Kui Te endist abikaasat sinna ei soovi, on Teil õigus nõuda tema lahkumist, talle uue elamispinna hankimise kohustust Teil kindlasti ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tekib ka mingi elatisraha küsimus vanemate vahel, kui mõlemad on lastega võrdselt ja ka kulud on suht võrdselt?19.03.2018
Tere,
Kunagi on kuskil välja käidud, et kui lapsed on kahe vanema vahel ühtlaselt hoitud, kuidas iganes see välja näeks, et pool aega on ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga ning laste jooksvaid kulusi makstakse ka suures kokkuvõttes pooleks riided-trennid jms, siis kas on emmal kummal vanemal õigus siiski nõuda elatist teiselt vanemalt?
Omapoolne seaduse vaatamine nagu ei teinud seal mingit vahet sisse, aga ehk ei oska ma lihtsalt õiget kohta leida.
Kunagi on kuskil välja käidud, et kui lapsed on kahe vanema vahel ühtlaselt hoitud, kuidas iganes see välja näeks, et pool aega on ühe vanemaga ja pool aega teise vanemaga ning laste jooksvaid kulusi makstakse ka suures kokkuvõttes pooleks riided-trennid jms, siis kas on emmal kummal vanemal õigus siiski nõuda elatist teiselt vanemalt?
Omapoolne seaduse vaatamine nagu ei teinud seal mingit vahet sisse, aga ehk ei oska ma lihtsalt õiget kohta leida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mõlemad vanemad veedavad lastega võrdse osa ajast ja teevad ka laste ülalpidamiseks kulutusi võrdses ulatuses, täidavadki mõlemad vanemad oma ülalpidamiskohustust vahetult ja elatise maksmiseks alust ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ajateenistusest vabastamiseks põhjusel, et naine ootab last, peab olema abielus?19.03.2018
Tere. Mul tekkis küsimus. Mees/elukaaslane tegi avalduse, et varem ajateenistusest ära saada, kuna olen ise rase ja tööl käia ei saa, töökoht ei võimalda kergemat tööd, ainukeseks sissetulekuks on haigekassa rahad, aga see summa on suht väike ja sellega raske terve kuu hakkama saada, tänu sellele on ka arved jäänud maksmata ja tekkinud võlad. Avalduse põhjuseks sai pandud, et perekondlik raske olukord, välja sai toodud ka põhjus perekonnaseaduse paragrahvi 111 alusel (1)(2). Avaldusele sai lisaks veel minu rasedust tõestava lehe, korteri kommunaalide lehed, kus näha, et võlg kasvab ja lisaks veel konto väljavõtted sellest, milline on sissetulek. Vastus sellele avaldusele tuli eitav, sest ei ole abielus. Siit tekib ka küsimus, kus kohas on see kirjas, et peab olema abielus selleks, et mees saaks ajateenistusest vabaks ja oma lapse ema ülal pidada 8 nädalat enne sünnitust ja 12 nädalat pärast sünnitust? Ma olen nii perekonnaseadused kui ka kaitseväeteenistuse seadused otsast lõpuni läbi lugenud ja ei leidnud kohta, kus on kirjas, et peab olema abielus. Siiamaani ei ole ka kuskilt konkreetsele küsimusele vastust saanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mina loen Kaitseväeteenistuse seaduse §-st 56 välja, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest alates lapsevanemaks saamisest või ka siis, kui ajateenija saab ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega isikut. Seega sündiva lapse ema ülalpidamiseks ajateenistusest vabastamiseks seadus otseselt alust ette ei näegi, ainukene paragrahv, mis võiks seda võimaldada, on Kaitseväeteenistuse seaduse § 56 lõike 3 punkt 1 ehk vabastamine ajateenija raske perekondliku olukorra tõttu.
Perekonnaks Perekonnaseaduse mõttes on üldjuhul laps ja tema vanemad ning omavahel abielus olevad isikud, see võib olla ka põhjuseks miks tuli vabastamise taotlusele eitav vastus. Minu hinnangul on see muidugi vaieldav, sest ülalpidamist on lapse isalt õigus saada ka last ootaval naisel 8 nädalat enne sünnitust, olenemata sellest, kas tulevased vanemad on omavahel abielus või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand