Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha, kui lapse isa ei maksa elatist, mis on kohtu poolt välja nõutud?10.05.2018
Lapse isa elab Soomes ja temalt on kohtu poolt välja nõutud 315 eurot iga kuu, kuna ta on võlgu. Aga ta pole siiani midagi maksnud. Ta ei helista lapsele ega pole ka kokku saanud. Väidab, et tal ei ole raha aga käib aastas mitu korda soojamaa reisidel. Minu küsimus ongi, et mida teha ja kuhu pöörduda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei nõustu vabatahtlikult elatist vastavalt kohtuotsusele tasuma, tuleks algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus. Kuivõrd lapse isa elukoht on Soomes, ei saa täitemenetlust algatada Eesti kohtutäitur ja asjaga peaks tegelema Soome kohtutäitur. Piiriülese täitemenetluse läbiviimise osas annab infot Justiitsministeerium, seega pöörduge esimeses järjekorras abi saamiseks ministeeriumi poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas eksabikaasa võib minu kirju avada?09.05.2018
Osa minule saadetavaid kirju läheb veel mu endisesse elukohta. Minuni need kirjad ei jõua. Need avab ja loeb läbi mu eksabikaasa. Kas tal on selleks õigus? Ta peaks ju need postiljonile tagastama või mind teavitama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Meil kehtib sõnumisaladuse põhimõte, mis tähendab seda, et teisele isikule adresseeritud kirju ei tohi avada. Endine abikaasa peaks Teid teavitama, kui Teie nimele mõni kiri tuleb ja seejärel Teile kirja üle andma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui meil sünnib nüüd ka laps, kas siis elukaaslane peab endiselt maksma täissumma elatist?08.05.2018
Tere. Minu elukaaslane maksab alimenti ühe lapse eest. Varsti sünnib meil ka laps, kas siis aliment väheneb või peab ta ikka täis summa maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie elukaaslasel on laps, kes ei ela temaga koos ja kellele ta maksab elatst, ei vähenda teise lapse sündimine automaatselt tema poolt oma esimesele lapsele makstava elatise suurust. Elatise vähendamiseks peab esinema mõjuv põhjus, näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemad võivad teha volituse, et vanaemal oleks õigus last näiteks lasteaeda registreerida, reisile minna jms?08.05.2018
Kas vanemad võivad teha volituse, et vanaemal oleks õigus last näiteks lasteaeda registreerida, reisile minna jms? Vanemad töö tõttu tihti reisidel ja laps on vanaemaga, vahepeal tuleb ette, et on vaja teha igasugused ametlikke toimetusi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha läbi kohtu, seega võib tekkida olukord, kus näiteks ametiasutus vanemate antud volitust ei tunnusta. Samas teatud toiminguid on kindlasti võimalik teha ka selleks volituse saanud vanaemal, seega volituse andmiseks ma takistusi iseenesest ei näe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus vähendada laste elatist põhjendusega, et teeb lastega reisil olles kulutusi?18.04.2018
Tere,
Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?
Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldise põhimõtte järgi on elatise vähendamiseks alust siis, kui elatist saava vanema kulutused (antud juhul Teie) vähenevad selle arvelt, et lapsed viibivad lahus elava vanemaga. Antud juhul vähenevad tõesti reisinädala jooksul Teie kulutused laste toidule, muutuvas suuruses eluasemekuludele, võibolla ka meelelahutusele, kuid samas püsikulude osas see endaga muutust kaasa ei too. Seega on alust elatisraha vähendamiseks eelkõige nende kulutuste osas, mis tõepoolest laste kodust eemalviibimise tõttu vähenevad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada pärast lahutust kulude jagamine ja lapsele makstav summa?18.04.2018
Tere
Millised võimalused on Eesti Vabariigis, kui abikaasad lahutavad võrdsetel alustel ja soovivad võrdselt kulutusi edaspidi peale lahutust jagada? Kas on võimalik notariaalselt leppida kokku (kas selleks piisab ka lihtviisilisest omavahelisest nö notariaalsest lepingust)? Kui sooviks jagada kulutusi nii, et ühe lapse kohta kannab kumbki lapsevanem veerand miinimumpalga summast. Või ei ole see piisav ja peab ikkagi kohtu kaudu mõlemale lapsevanemale hakkama elatisraha vähendamist taotlema? Teine küsimus, et kas ühe lapse elukohaks saab ka määrata notariaalselt kaks elukoha aadressi, kuna reaalselt lapse kodu ongi kahes kohas?
Ette tänades,
Millised võimalused on Eesti Vabariigis, kui abikaasad lahutavad võrdsetel alustel ja soovivad võrdselt kulutusi edaspidi peale lahutust jagada? Kas on võimalik notariaalselt leppida kokku (kas selleks piisab ka lihtviisilisest omavahelisest nö notariaalsest lepingust)? Kui sooviks jagada kulutusi nii, et ühe lapse kohta kannab kumbki lapsevanem veerand miinimumpalga summast. Või ei ole see piisav ja peab ikkagi kohtu kaudu mõlemale lapsevanemale hakkama elatisraha vähendamist taotlema? Teine küsimus, et kas ühe lapse elukohaks saab ka määrata notariaalselt kaks elukoha aadressi, kuna reaalselt lapse kodu ongi kahes kohas?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kokkulepped, mis puudutavad lapse elatisraha ja suhtlemiskorda, võib sõlmida lihtkirjalikult, see ei vaja notariaalset vormi. Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa, antud juhul seda olukorda ei esine.
Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohtu kaudu, kuid nagu eelnevalt kirjeldasin, on kohtusse pöördumiseks alust siis, kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta. Kui olete lapse teise vanemaga ühel meelel, milline on lapse elukorraldus peale lahutust, võite selles osas samuti sõlmida lihtkirjaliku kokkuleppe, notariaalset kinnitamist sellesisuline kokkulepe ei vaja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsetoetus on mõeldud last võrdselt hooldavatele vanematele võrdsetel tingimustel või ühele?17.04.2018
Tere
Lapsetoetus, mida makstakse lapse kuni 16. eluaasta saamiseni ja õppimise korral kuni 19. eluaastani. Oleme lapse emaga juba ca 5 a lahus, ametlikult abielus pole olnud, lapsehooldus jagatud 1 nädal ja 1 nädal ja minu vabal nädalal ta ikkagi päris palju minuga (peale kooli minu juurde, viin teda trennidesse ja ka koju ema juurde kuna töö võimaldab ja see ainult tore mulle). Kulud samuti - kool, söögiraha, huviringid, trennid jagame võrdselt. Siit minu küsimus - lapsetoetus läheb ema arvele aga kuu alguses kui arveid klaarime, ei tule see teemakski, kas lapsetoetus on mõeldud nö lahuselavatele võrdsetel tingimustel jagavatel vanematel konkreetselt ühele vanemale või võrdsete jagamistingimuste korral peaks ka see võrdselt jagatud olema?
Lugupidamisega!
Lapsetoetus, mida makstakse lapse kuni 16. eluaasta saamiseni ja õppimise korral kuni 19. eluaastani. Oleme lapse emaga juba ca 5 a lahus, ametlikult abielus pole olnud, lapsehooldus jagatud 1 nädal ja 1 nädal ja minu vabal nädalal ta ikkagi päris palju minuga (peale kooli minu juurde, viin teda trennidesse ja ka koju ema juurde kuna töö võimaldab ja see ainult tore mulle). Kulud samuti - kool, söögiraha, huviringid, trennid jagame võrdselt. Siit minu küsimus - lapsetoetus läheb ema arvele aga kuu alguses kui arveid klaarime, ei tule see teemakski, kas lapsetoetus on mõeldud nö lahuselavatele võrdsetel tingimustel jagavatel vanematel konkreetselt ühele vanemale või võrdsete jagamistingimuste korral peaks ka see võrdselt jagatud olema?
Lugupidamisega!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsetoetust makstakse ühele vanemale, reeglina on selleks vanem, kelle juures on lapse alaline elukoht. Kui lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures, maksab Sotsiaalkindlustusamet vanemate kokkuleppel lapsetoetuse ikkagi ühele vanemale, toetuse nö pooleks maksmine võimalik ei ole. Siiski tuleb arvesse võtta, et lapse vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mõlema vanema poolt on sellega seoses lapse kulutused kaetud poole lapsetoetuse ulatuses (hetkel on lapsetoetuse suurus 55 eurot, seega saab kumbki vanem lugeda oma ülalpidamisekohustuse täidetuks 27,5 euro ulatuses). Seega tuleks seda vastavalt eeltoodud selgitusele kulude jaotamisel arvesse võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik Eesti kohtu kaudu taotleda ainuhooldusõigust, kui laps on isa nõusolekul hetkel eestis, isa aga välismaal?16.04.2018
Tere! Sooviksin teada hooldusõiguse kohta. Lapse isa ei ole eestlane ja elab välisriigis. Laps on sündinud välisriigis aga elab Eestis ja on sisse kirjutatud hetkel Eesti isa nõusolekul. Kas on võimalik sel juhul Eesti kohtu kaudu taotleda emal ainuhooldusõigust? Või tuleb seda teha välisriigi kohtu kaudu? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse alaline elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev hooldusõigusasja lahendama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seadus kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?12.04.2018
Kas meil on selline seadus, mis kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda, kuid milline on täpselt lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord, oleneb paljudest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus, vanemate töögraafik ja ka vanemate elukohtade vahemaa. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, peaks esimeses järjekorras oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkuleppele saada, siis vastava nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle, siis edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama?12.04.2018
Tere
Lahutame abielu, meil on ühine maja, 4-aastane laps pluss minu päranduseks saadud väike korter. Mehel on väike laen, mille ta kinnisvara ostuks võttis. Laps jääb mulle, kuid mees võib temaga alati soovi korral kokku saada ja suhelda.
1) Kui soovin meie majas lapsega edasi elada, siis millised on ohud, kui maja jääb edasi ühisvarasse? Samas lahutame abielu.
2) Kui soovin maja mehele kuuluvat poolt endale osta, siis mul jääb varadest puudu isegi kui annan talle oma päranduseks saadud korteri. Kas sel juhul oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle selle eest, et edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama? Sel juhul jaotub puuduolev summa aastate/kuude peale ilusti ära. Arvestades ka inflatsiooni, siis mulle endale tundub, et mehel on sellest variandist isegi võita.
Mida soovitate?
Lahutame abielu, meil on ühine maja, 4-aastane laps pluss minu päranduseks saadud väike korter. Mehel on väike laen, mille ta kinnisvara ostuks võttis. Laps jääb mulle, kuid mees võib temaga alati soovi korral kokku saada ja suhelda.
1) Kui soovin meie majas lapsega edasi elada, siis millised on ohud, kui maja jääb edasi ühisvarasse? Samas lahutame abielu.
2) Kui soovin maja mehele kuuluvat poolt endale osta, siis mul jääb varadest puudu isegi kui annan talle oma päranduseks saadud korteri. Kas sel juhul oleks hea mõte, et kui mees annab maja mulle selle eest, et edaspidi ei pea ta last rahaliselt toetama? Sel juhul jaotub puuduolev summa aastate/kuude peale ilusti ära. Arvestades ka inflatsiooni, siis mulle endale tundub, et mehel on sellest variandist isegi võita.
Mida soovitate?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja jääb peale abielu lahutamist ühisvarasse, tuleb arvestada sellega, et endisel abikaasal on täpselt samasugune õigus seda oma elamispinnana kasutada nagu Teilgi. Samuti võib endine abikaasa nõuda igal ajal ühisvara jagamist (Teil on samuti see õigus).
Kui soovite kindlasti säilitada maja enda ja lapse elamispinnana, kuid samas puuduvad Teil rahalised vahendid lapse isa osa väljaostmiseks, võiksite sõlmida lapse isaga Teie poolt kirjeldatud kokkuleppe küll, mina selles probleemi ei näe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand