Perekonnaõigus
Küsimus: kui palju kohtutäiturid võivad laekuvast elatisest maha võtta ja miks ma kuulen sellest alles siis, kui ise helistan?19.03.2018
Tere.
Mul on kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatusabi summas 235 eurot. Isa ei maksnud lapsele elatist ja esitasin täitemenetluse koos täitemenetlusaegse elatisabi nõude kohtutäituritele oktoobris. Nüüd märtsis (4 kuud hiljem) helistasin kohtutäiturile ja ütles, et lapse isa töökoht pidas kinni isa palgast 232 eurot ja teevad mulle kui lapse esindajale peale mahaarvestusi ülekande. Kätte sain ma sellest summast aga 164 eurot. Küsimus selline, et palju kohtutäiturid võivad siis laekuvast summast maha võtta ja miks alles 4 kuud hiljem mulle infot antakse, kui olen ise helistanud?
Mul on kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatusabi summas 235 eurot. Isa ei maksnud lapsele elatist ja esitasin täitemenetluse koos täitemenetlusaegse elatisabi nõude kohtutäituritele oktoobris. Nüüd märtsis (4 kuud hiljem) helistasin kohtutäiturile ja ütles, et lapse isa töökoht pidas kinni isa palgast 232 eurot ja teevad mulle kui lapse esindajale peale mahaarvestusi ülekande. Kätte sain ma sellest summast aga 164 eurot. Küsimus selline, et palju kohtutäiturid võivad siis laekuvast summast maha võtta ja miks alles 4 kuud hiljem mulle infot antakse, kui olen ise helistanud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vastavalt Kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg-le 1 on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.
KTS § 37 lg 2 kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Seega tuleb kohtutäituri tasuna maksta menetluse alustamise tasuna elatusraha miinimummäärale vastav summa ja kohtutäituri põhitasuna summa, mis arvutatakse KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud võlgnetavalt summalt.
KTS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb täitemenetluses kohtutäituri tasud maksta võlgnikul ehk siis lapse isal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui notariaalne elatise leping ei vasta hetke oludele, kas võin kohtusse pöörduda?15.03.2018
Tere!
Oli sõlmitud notariaalne elatise tasumise leping, kuid peale seda on sündinud veel kaks last ning kokkulepitud summat ei ole võimalik enam tasuda. Kui teine pool ei ole nõus muutma lepingut, kas minul on õigus kohtusse pöördumiseks või muud võimalused lepingu muutmiseks?
Oli sõlmitud notariaalne elatise tasumise leping, kuid peale seda on sündinud veel kaks last ning kokkulepitud summat ei ole võimalik enam tasuda. Kui teine pool ei ole nõus muutma lepingut, kas minul on õigus kohtusse pöördumiseks või muud võimalused lepingu muutmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete sõlminud notariaalses vormis lepingu elatise maksmise osas, tuleb lepingu lõpetamiseks esitada teisele poolele korrektne ülesütlemisavaldus. Kui teine pool Teie poolt makstava elatisraha summaga ei nõustu, on tal võimalik pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks ja Teil on võimalik seejuures esitada oma vastuväited.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime?15.03.2018
Tere.
Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime? Nimelt alaealisena sünnitasin ja tegin nii nagu minu ema soovis ja kirja sai pandud minu tolleaegne poiss-sõber. Lapse vastu pole ta 10 aasta jooksul huvi tundnud ja elatist ta ei maksa ja ei soovigi temalt seda aga samas ei taha ka, et minu tütar peaks tulevikus tema eest nn vastutama.
Ette tänades
Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime? Nimelt alaealisena sünnitasin ja tegin nii nagu minu ema soovis ja kirja sai pandud minu tolleaegne poiss-sõber. Lapse vastu pole ta 10 aasta jooksul huvi tundnud ja elatist ta ei maksa ja ei soovigi temalt seda aga samas ei taha ka, et minu tütar peaks tulevikus tema eest nn vastutama.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse sünnitunnistuselt lapse isa nime nö eemaldamine võimalik ei ole (kui just isadust edukalt ei vaidlustata või teine mees last ei lapsenda). Kui lapse isa lapse elus ega ülalpidamises ei osale, võib kohus kunagi piirata täisealise lapse kohustust oma abivajavat vanemat ülal pidada või üldse sellest kohustusest vabastada. Selleks aga peab laps kohtule tõendama, et isal ei ole alust temalt ülalpidamist saada. Selleks peaks laps kohtule esitama tõendeid muuhulgas selle kohta, et isa on rikkunud tema ülalpidamise kohustust (elatis on välja mõistetud, kuid isa pole seda maksnud ja isa suhtes on algatatud täitemenetlus), samuti selle kohta, et isa ei ole tema kasvatuses osalenud (kui isa lapse vastu huvi ei tunne, oleks igal juhul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine). Samuti saab laps oma väiteid tõendada tunnistajate suuliste ja kirjalike ütlustega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua saab kostja elatisraha asjus viivitada nö otsuse teadasaamisega (kuna ei ole e-kirja avanud)?15.03.2018
Kohtuotsusega on kostjalt (isa) välja mõistetud elatisraha 18-aastasele õppivale noorele. Kostja kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus ei võtnud asja menetlusse, teatades, et kostjal on nüüd veel õigus riigikohtusse pöörduda. Kostja ei ole aga vastavasisulist meili siiani avanud st., et pole teadet kätte saanud. Kuidas seadus sellisele asjale vaatab, kui kaua kostja saab veel skeemitada, et mitte maksta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isikule ei ole menetlusdokumenti muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohus teha seda avalikult, avaldades Ametlikes Teadaannetes kättetoimetatava dokumendi väljavõtte. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab maksma lastele elatist, kui praeguses kooselus on 4 last ja eelmisest kooselust 1 laps?14.03.2018
Tervist küsiks nõu. Nimelt mehel eestis 1 laps ja Soomes meil koos 4 ühist last. Kuidas arvestatakse siis elatise maksmist, kuna lapsi ju kokku 5.
Antud olukorras peaks olema mees siis suuteline iga lapse peale panustama 250€ see teeks päris suure summa kuus.
Kas ja kuidas oleks võimalik saada väiksemaks, kuna mees ka hetkel töötu? Hetkel maksnud igakuiselt lapsele 150€ kuus, kelle ema ei olnud nõus teda omal ajal sünnitunnistusele kandma, kuna ei saanud nõutud summat kuus mis tol ajal oli siis 10 000 kr eelades, et soomes peaks töötades suutma maksta. Kuna mees keeldus, siis hakkas maksma omal soovil 3000 kr kuus ja nüüdseks on siis jäänud see 150 €. Last näeme tõesti vähe (on seal paraku kõrvalisi faktoreid kes otsustavad). Nüüd soovib naine asja ametlikuks ajada ja saada lapsele sünnitunnistusele isa sest siis saaks ju ametlikult seda 250€ nõuda. Kuid kas tõesti jääb siin nüüd isa kaotajaks, kes on kõik selle pika aja olnud toeks rahaliselt ja lapse ema, kes väidetavalt üksikema olnud.
Antud olukorras peaks olema mees siis suuteline iga lapse peale panustama 250€ see teeks päris suure summa kuus.
Kas ja kuidas oleks võimalik saada väiksemaks, kuna mees ka hetkel töötu? Hetkel maksnud igakuiselt lapsele 150€ kuus, kelle ema ei olnud nõus teda omal ajal sünnitunnistusele kandma, kuna ei saanud nõutud summat kuus mis tol ajal oli siis 10 000 kr eelades, et soomes peaks töötades suutma maksta. Kuna mees keeldus, siis hakkas maksma omal soovil 3000 kr kuus ja nüüdseks on siis jäänud see 150 €. Last näeme tõesti vähe (on seal paraku kõrvalisi faktoreid kes otsustavad). Nüüd soovib naine asja ametlikuks ajada ja saada lapsele sünnitunnistusele isa sest siis saaks ju ametlikult seda 250€ nõuda. Kuid kas tõesti jääb siin nüüd isa kaotajaks, kes on kõik selle pika aja olnud toeks rahaliselt ja lapse ema, kes väidetavalt üksikema olnud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ülalpidamiseks kohustatud isikul on mitu ülalpeetavat ja tema rahalised vahendid on seejuures piiratud, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Elatise suurus oleneb paljudest asjaoludest, kohtu poolt määratavat elatise summat Teie poolt kirjeldatud olukorras ette prognoosida pole võimalik.
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid vanemalt, kes on kantud lapse sünnitunnistusele, seega on elatise nõudmise eelduseks antud juhul isaduse tuvastamine kas vanemate kokkuleppel või kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib lihtsalt maksta vähem, ostes lapsele asju ja saates mulle tšekid?14.03.2018
Tere.
Aidake palun selgeks teha. Lahutasin abikaasaga kui meie laps oli 1,3 ja abikaasa kunagi lapse kasvatusega ei tegelenud ja kohtus temaga väga harva. Terve eelmine aasta ta maksis alimendid mu kontole 200 eurot ja selle aastal sama palju, kord isegi ei maksnud üldse. Temal on oma 2 last teisest abielust ja ta töötab Soomes. Mina vaid ootasin millal ta oma lubadust täitab ja hakkab maksma rohkem nägu lubas. Nüü ta keeldub alimente tõstmast ja ütleb, et hakkab talle kooliasju ostma ja riided ja hakkab maksma sama palju 200 ja lihtsalt annab mulle tsekkid. Kuidas ta saab kooliasju osta kui kunagi kooliga ei tegelenud. Kas tal on seaduse järgi õigus nii teha, mina küll nõus pole ja tahan kohtusse avalduse kirjutada, et isa tõstaks alimente ja maksaks terve selle aja eest, mis ta ei maksnud seaduse järgi.
Aitäh
Aidake palun selgeks teha. Lahutasin abikaasaga kui meie laps oli 1,3 ja abikaasa kunagi lapse kasvatusega ei tegelenud ja kohtus temaga väga harva. Terve eelmine aasta ta maksis alimendid mu kontole 200 eurot ja selle aastal sama palju, kord isegi ei maksnud üldse. Temal on oma 2 last teisest abielust ja ta töötab Soomes. Mina vaid ootasin millal ta oma lubadust täitab ja hakkab maksma rohkem nägu lubas. Nüü ta keeldub alimente tõstmast ja ütleb, et hakkab talle kooliasju ostma ja riided ja hakkab maksma sama palju 200 ja lihtsalt annab mulle tsekkid. Kuidas ta saab kooliasju osta kui kunagi kooliga ei tegelenud. Kas tal on seaduse järgi õigus nii teha, mina küll nõus pole ja tahan kohtusse avalduse kirjutada, et isa tõstaks alimente ja maksaks terve selle aja eest, mis ta ei maksnud seaduse järgi.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa lapse kasvatuses praktiliselt ei osale ja elab üldse välisriigis, ei toimi tõenäoliselt selline korraldus, et isa täidab oma ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult ehk lapsele ise vajalikke asju ostes. Sellises olukorras ei pruugi lahus elaval vanemal olla ülevaadet lapse tegelikest vajadustest. Seega olen seisukohal, et Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleks lapse isal maksta elatist poole ulatuses lapse igakuistest ülalpidamiskuludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on omand, kui ühele abikaasale enne abielu kuuluvale kinnistule osta abielu vältel 10% suurune tükk maad juurde?14.03.2018
Tere! Kui ühele abikaasale enne abielu kuuluvale kinnistule osta nüüd abielu vältel 10% suurune tükk maad juurde ning liita see kinnistuga, siis kas see tükk või kogu kinnistu läheb ühisvarasse või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara hulka kuulub see maatükk, mis on soetatud abielu ajal, muus osas on tegemist ühe abikaasa lahusvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa sissetulek on väiksem kui nõutav elatis?13.03.2018
Isa igakuine sissetulek 195 eurot (sots toetused). Ema nõuab siiski 250 eurot igakuist alimentide laekumist ja mitte ühegi kompromissiga nõus ei ole. Isa ise lapse kasvatamiseks pädevam ja osaleb aktiivselt, maksab lapse arveid (mis on umbes 50 eurot) ja ostab ka lapsele riideid ning annab taskuraha, sooviks last enda poole elama pooleks ajaks (praegu laps isa juures keskmiselt 2 ööpäeva nädalas). Millised on isa tõenäolised võimalused kohtuistungi järgselt? Kelle poole pöörduda konsultatsiooni saamiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära, kuid see oleneb paljudest asjaoludest, mida Teie kirjelduse alusel hetkel võimalik tuvastada ei ole.
Kehvemapoolse majandusliku olukorra puhul võib isiku taotleda riigipoolset õigusabi, selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus, mille leiate internetist (www.riigioigusabi.ee).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealine laps saab nõuda elatist gümnaasiumist kõrgkooli lõpuni?13.03.2018
Tere,
Elatist nõuab õppiv täisealine gümnaasiumist kõrgkooli lõpuni. Isal pere, abielus 3 last. Alaealised ja noorim 1a. Nõude esitas 18a summas 250 eurot. Milline võimalus on isal elatisnõudest keelduda või vähendada? Isa palk on korralik aga oma kodu ei ole. Lapse emal ainuke laps, varaline seisund hea. Kas vaadatakse ainult nõudeid või arvestatakse ka ülejäänud perega?
Aitäh!
Elatist nõuab õppiv täisealine gümnaasiumist kõrgkooli lõpuni. Isal pere, abielus 3 last. Alaealised ja noorim 1a. Nõude esitas 18a summas 250 eurot. Milline võimalus on isal elatisnõudest keelduda või vähendada? Isa palk on korralik aga oma kodu ei ole. Lapse emal ainuke laps, varaline seisund hea. Kas vaadatakse ainult nõudeid või arvestatakse ka ülejäänud perega?
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealisel lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist põhi-, kesk- ja kõrghariduse omandamise ajal, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealisele lapsele ei kehti elatise miinimummäär (pool alampalka), temale mõistetakse kohtus elatis välja vajaduspõhiselt ehk tõendatud ja põhjendatud kulude alusel.
Ülalpidamiskohustus lasub lapse mõlemal vanemal ja reeglina jaotub vanemate vahel võrdsetes osades. Kui vanemate varaline seisund on erinev, võib olla põhjendatud ka ülalpidamiskohustuse jagamine vastavalt vanemate varalise seisundi proportsioonile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada mehe käest kätte pool korterit, mis ta lahutamisel suuliselt mulle lubas?13.03.2018
Tere,
lahutasime mehega perekonnaseisuametis 4 aastat tagasi, suuliselt leppisime kokku, et ostetud abielu ajal korter jääb mulle ja kahele lapsele. Siiani mees oma 50% ei kirjutanud minu nimele üle, seega on küsimus - kuidas ma saaksin temalt lubatud 50% korterit nõuda ja mis õigused minul on? Elasin selles korteris 3,5 aastat meie kahe lapsega ja olen maksnud arveid, korter on kindlustatud minu poolt ka. Tänan vastuse eest.
lahutasime mehega perekonnaseisuametis 4 aastat tagasi, suuliselt leppisime kokku, et ostetud abielu ajal korter jääb mulle ja kahele lapsele. Siiani mees oma 50% ei kirjutanud minu nimele üle, seega on küsimus - kuidas ma saaksin temalt lubatud 50% korterit nõuda ja mis õigused minul on? Elasin selles korteris 3,5 aastat meie kahe lapsega ja olen maksnud arveid, korter on kindlustatud minu poolt ka. Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notariaalne ühisvara jagamise leping. Kui omavahel kokkuleppele saada ei ole võimalik, tuleb ühisvara jagamiseks pöörduda hagiga kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand