Perekonnaõigus

Tere.

Selline situatsioon, et vanemad läksid lahku, kui laps oli 4-aastane. Nüüd on laps 8-aastane, ja sooviksin saada ainuhooldusõiguse. Põhjuseks lapse isa mitteosalemine lapse elus. Isa elab kõrvaltänavas, kuid last ei ole ise kordagi vaatamas käinud, ei ole kordagi kinno või jalutama viinud. Laps enda initsiatiivil käis ise isal külas - seda umbes 3-4 korda aastas. Põhiliseks tegevuseks isal külas olles oli arvutimängude mängimine, ja seda mitu tundi järjest. Koju jõudis laps punaste silmade ja üsna närvilises tujus, nii et rohkem ei ole ma teda ässitanud isa juurde külla minna.
Isa maksab küll korrektselt alimente, kuid sellega asi piirdubki. Teda ei huvita lapse käekäik, ta ei helista ei mulle ega lapsele, külla teda ei kutsu ja ise lapsel külas ka ei käi. Lapse elus teda ei olegi. Mina nende kohtumisi ei takista (oleks vaid isapoolne soov selleks), kuid ei initsieeri ka - lapse silmade tervise pärast (ei soovi, et nad tundide kaupa arvutis istuvad).
Küsimus - sooviksin ainuhooldusõigust, et saaks last näiteks vanaisaga Soome suusatama lasta ilma isa nõusolekuta, ja ka selleks, et saaksin lapsele anda minu uue abikaasa perekonnanime, et meie sisuline pere oleks ühe perekonnanimega. Kui suure tõenäosusega arvestab kohus isa eraldatust meie elust ja annab minule ainuhooldusõiguse? Kas selleks on võimalusi, või kuna isa maksab ilusti alimente, siis ongi asi korras ja midagi muutma seaduse silmis ei pea?

Tänan.