Perekonnaõigus
Küsimus: Millised kulud tuleb kanda, et laiendada alaealise teovõimet?28.05.2018
Tere!
Tekkis selline küsimus, et kui laiendada alaealise teovõimet, kas siis selleks tuleb tasuda ainult riigilõiv ning kui palju see on ning kas rohkem kulusid sellega ei kaasne?
Tekkis selline küsimus, et kui laiendada alaealise teovõimet, kas siis selleks tuleb tasuda ainult riigilõiv ning kui palju see on ning kas rohkem kulusid sellega ei kaasne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd tegemist on hagita perekonnaasjaga, tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot. Kui Te avalduse koostamiseks tasulist õigusabiteenust ei kasuta, peale riigilõivu mingisuguseid kulusid ei lisandu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mulle jääb mingi vastutus, kui tüdruk lapse sünnitab?24.05.2018
Tere. Elame neiuga koos juba 3 aastat. Meil oli suuline kokkuleppe, et tema kasutab rasedusvastaseid receptiive. Sain alles teada, et ta on juba 2 nädalat rase. Selgus see siis, kui ta ütles, et läheb perest ära. Kas jääb minu peale mingisugune kohustus, kui tema kannab selle lapse välja teades milline tal on eluviis ja ei tea millisena see laps veel peaks sündima.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata sellest, kas laps oli planeeritud või mitte, on Teil sündinud lapse suhtes vanemlikud õigused ja ka kohustused. Kui Te lapse emaga abielus ei ole, tuleb Teil lapse sündides tema isadus omaks võtta, sealjuures on võimalik lapse emaga kokku leppida, kas lapse hooldusõigus kuulub Teile ja lapse emale ühiselt või ainult lapse emale. Olenemata hooldusõiguse kuuluvusest tuleb lapse suhtes täita ülalpidamiskohustust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suure tõenäosusega oleks võimalik lõpetada ühine hooldusõigus, kui isa pole tundnud 7 aastat lapse vastu huvi?24.05.2018
tere. Kui lapse isa pole tundnud lapse vastu huvi 7 aastat ega toetanud teda ka asjadega ega ka rahaliselt nagu kokku leppisime, kui suure tõenäosusega oleks võimalik lõpetada ühine hooldusõigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa lapse vastu huvi ei tunne ja tema kasvatuses juba pikema perioodi jooksul üldse ei osale, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus jätta laps koju kuniks kohtuni nii, et ema näeb last nii tihti kui soovib?24.05.2018
Tere. Käime lapse emaga alles lepitaja juures ja pole kohtuni veel jõudnud. Laps käib hetkel nädal ema juures ja nädal minu juures (oma kodus). Mina tahan lapsele kindlat elukohta enda juures kuna saan talle rohkem võimaldada ja laps tahab ka siin olla. Lapse ema seevastu pooldab lapse solgutamist. Nüüd pages lapse ema lastekaitse hirmus kolmanda isiku juurde, kellel on alkoholiga probleeme ja on ka vägivaldne. Küsimus siis selline, et kas mul on õigus jätta laps koju kuniks kohtuni nii, et ema näeb last nii tihti kui soovib? Kuna ma ei saa olla kindel, et laps on turvalises keskkonnas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleb Teil lapsevanemana tagada oma lapse turvalisus, kuid samas ei tohi Te teha takistusi lapse suhtlemisele teise vanemaga. Kohtud ega ka lastekaitseametnikud ei poolda reeglina varianti, et laps veedab vaheldumisi nädala ühe vanemaga ja seejärel teise vanemaga – tavalise praktika kohaselt peaks lapsel olema üks kindel elukoht ja võimalus teise vanemaga piisavas mahus suhelda. Seejuures peaks üldreeglina olema vanemal võimalus lapsega suhelda isiklikult, st teise vanema juuresolekuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüd tema juurde?23.05.2018
Tere!
Eelmise aasta lõpus sai kohtumäärusega kinnitatud meie vahel laste isaga kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (aastani 2020) elatist seaduses sätestatud alaealise lapse elatise miinimummääras.
Laps lõpetab juunis põhikooli ning soovib minna õppima kutsekooli ning elada koolis käies ühiselamus. Lapse isa töötab Soomes ning Eesti kodus viibib peaasjalikult üle nädala nädalavahetustel.
Nüüd pöördus lapse isa nõudmisega, et hakkaksin tasuma elatist tema kontole. Laps kolib oma asjad isa koju, kuigi isa viibib enamuse ajast mitte Eestis vaid Soomes.
Täna on olukord selline, et alates reedest kuni pühapäevaõhtuni 15-aastane neiu viibib isa elamises koos oma täisealise poiss-sõbraga (ka sel ajal, kui isa on ise Soomes ja selline elukorraldus on isa poolt aktsepteeritud).
Ise näen, et võiksin tasuda lapse kontole 250€ ja ta saaks sellega katta tekkinud kulutused. Või kuidas eelnimetatud olukorras on õige?
Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüd tema juurde ... kuigi kooli perioodil ta on ühiselamus teises linnas.
Eelmise aasta lõpus sai kohtumäärusega kinnitatud meie vahel laste isaga kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (aastani 2020) elatist seaduses sätestatud alaealise lapse elatise miinimummääras.
Laps lõpetab juunis põhikooli ning soovib minna õppima kutsekooli ning elada koolis käies ühiselamus. Lapse isa töötab Soomes ning Eesti kodus viibib peaasjalikult üle nädala nädalavahetustel.
Nüüd pöördus lapse isa nõudmisega, et hakkaksin tasuma elatist tema kontole. Laps kolib oma asjad isa koju, kuigi isa viibib enamuse ajast mitte Eestis vaid Soomes.
Täna on olukord selline, et alates reedest kuni pühapäevaõhtuni 15-aastane neiu viibib isa elamises koos oma täisealise poiss-sõbraga (ka sel ajal, kui isa on ise Soomes ja selline elukorraldus on isa poolt aktsepteeritud).
Ise näen, et võiksin tasuda lapse kontole 250€ ja ta saaks sellega katta tekkinud kulutused. Või kuidas eelnimetatud olukorras on õige?
Kui lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis, siis kuidas saab öelda, et laps kolib nüüd tema juurde ... kuigi kooli perioodil ta on ühiselamus teises linnas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealisele lapsele võib vanem otse ülalpidamist anda, siis alaealise lapse puhul võib elatise lapse kontole kanda vaid vanemate eelneva kokkuleppe alusel. Alaealise lapse puhul peaks elatise kandma reeglina selle vanema pangakontole, kelle juures on lapse elukoht ja kes kannab lapsega seotud kulutusi. Praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend. Kui laps saab täisealiseks, kuid jätkab õpinguid, kaotab kohtumäärus kehtivuse, kuid vanemate ülalpidamiskohustus lapse ees jätkub ja tuleb kooskõlastada uus ülalpidamise korraldus. Kui laps elab mõlemast vanemast lahus ja katab ise enda vajadusi, tuleks mõlemal vanemal anda ülalpidamist otse lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas enne abielu olnud korteri abielu ajal müügist saadud tulu on ühisvara?23.05.2018
Tere!
Mul on ostetud pangalaenuga korter, laenu tasuda veel 20+ aastat. Plaanime abielluda. Saan aru, et hetkeseisuga on see korter ka ühisvara valimisel minu lahusvara, kuna see on soetatud enne abielu. Mis saab aga siis, kui soovin selle korteri abielu ajal müüa? Kas sellest saadud tulu on siis ühisvara (kui valime abielludes ühisvara), või loeb see, et see on minu lahusvarast saadud tulu ja jääb minu lahusvaraks? Aga kui soovin praeguse korteri abielu ajal müüa ja soetada uue, siis kas see on ühisvara? Kas on mingi võimalus, kuidas talitada nii, et meil oleks kogu abielu ajal soetatud vara ühisvara, v.a selle korteri müügist saadud tulud/selle baasilt ostetud uus korter?
Ette tänades
Mul on ostetud pangalaenuga korter, laenu tasuda veel 20+ aastat. Plaanime abielluda. Saan aru, et hetkeseisuga on see korter ka ühisvara valimisel minu lahusvara, kuna see on soetatud enne abielu. Mis saab aga siis, kui soovin selle korteri abielu ajal müüa? Kas sellest saadud tulu on siis ühisvara (kui valime abielludes ühisvara), või loeb see, et see on minu lahusvarast saadud tulu ja jääb minu lahusvaraks? Aga kui soovin praeguse korteri abielu ajal müüa ja soetada uue, siis kas see on ühisvara? Kas on mingi võimalus, kuidas talitada nii, et meil oleks kogu abielu ajal soetatud vara ühisvara, v.a selle korteri müügist saadud tulud/selle baasilt ostetud uus korter?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 2 kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvara hulka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist. Punkti 3 kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvara hulka ka esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Seega kui otsustate nüüd abielluda, jääb korter Teie lahusvaraks ja korteri müümisel saadud müügitulu samuti. Kui ostate müügitulu eest uue korteri, on tegemist endiselt Teie lahusvaraga, kuid asi läheb keeruliseks siis, kui uus korter on osaliselt soetatud Teie lahusvara eest ja osaliselt abikaasade ühisvara eest – sellisel juhul on korter osaliselt abikaasade ühisvara ja osaliselt Teie lahusvara. Teie lahusvara osa võib olla väga keeruline tõendada. Kui soovite valida abieluvararežiimiks varaühisuse, võite alati sõlmida teatud esemete osa abieluvaralepingu ja määrata need emma-kumma abikaasa lahusvara hulka.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust interneti keskkonnast saan esitada elatisraha nõude avalduse?22.05.2018
Tere Hanna,
olen hiljaaegu lahku elama asunud oma elukaaslasest ja laste isast kellega on ühiselt 3 alaealist last (abielus pole). Kahjuks suusõnalist kokkulepet pole võimalik sõlmida, seega kaalun hagiesitamist kohtule seoses elatise sissenõudmist laste isalt seaduslikult.
Märkusena tooksin välja, et isal on mitmeid erinevaid maksuvõlgu, kaasarvatud ka elatisevõlg oma 17a lapsele eelnevast kooselust. Ise olen veel hetkel kodune, viimane laps 1,8a ja sissetulekuks vaid lastetoetused.
Minu küsimus on: esmalt kust interneti keskkonnast saan avaldust esitada? Millist taolust esitada, kas hagi kiirmenetlust v ....(ei meenu hetkel selle juriidiline nimetus), mis on nende kahe taotluse erinevus?
Kas on mõistlik üldse esitada, kuna teenib ta miinimumi ja esineb ka elatisevõlg?
Mis on minu, kui üksikvanema väljavaated rahalisele abile riigi poolt.
Ette tänades
olen hiljaaegu lahku elama asunud oma elukaaslasest ja laste isast kellega on ühiselt 3 alaealist last (abielus pole). Kahjuks suusõnalist kokkulepet pole võimalik sõlmida, seega kaalun hagiesitamist kohtule seoses elatise sissenõudmist laste isalt seaduslikult.
Märkusena tooksin välja, et isal on mitmeid erinevaid maksuvõlgu, kaasarvatud ka elatisevõlg oma 17a lapsele eelnevast kooselust. Ise olen veel hetkel kodune, viimane laps 1,8a ja sissetulekuks vaid lastetoetused.
Minu küsimus on: esmalt kust interneti keskkonnast saan avaldust esitada? Millist taolust esitada, kas hagi kiirmenetlust v ....(ei meenu hetkel selle juriidiline nimetus), mis on nende kahe taotluse erinevus?
Kas on mõistlik üldse esitada, kuna teenib ta miinimumi ja esineb ka elatisevõlg?
Mis on minu, kui üksikvanema väljavaated rahalisele abile riigi poolt.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik nõuda kas maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatuvalt ja nõutava elatise suurus ei tohi olla suurem kui 1,5-kordne elatise miinimummäär.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on võimalik täita E-toimikus (www.e-toimik.ee), hagiavaldus elatise nõudes tuleb kas ise koostada või täita internetist leitav hagiavalduse blankett ja seejärel esitada kohtule kas paberkandjal, kohtu e-posti aadressile või läbi E-toimiku.
Kui lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees vabatahtlikult ei täida, on mõistlik elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Lahus elaval vanemal tuleb ülalpidamiskohustust täita ka siis, kui tema sissetulek on väiksemapoolne.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse teise vanema juurde ja tagasi sõidu kulud kannavad vanemad võrdselt?22.05.2018
Laps elab emaga Tartus ja isa eraldi Tallinnas. Lapsega kokku saamiseks tuleb alati talle järele sõita ja siis ka tagasi viia. Olen kuulunud, et sellisel juhul tuleb sõidukulud kanda võrdselt, kuna mõlemal vanemal on ühesugune hooldusõigus. Isa maksab lapsele igakuiselt elatist. Loomulikult kannab ka kulud kui laps on temaga ning siiani ka kõik edasi-tagasi sõidukulud (vähemalt 2xkuus).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad peaksid jagama lapse suhtluskorra täitmisega seotud transpordikulud võrdselt, sest lapse suhtlemine lahus elava vanemaga ei ole mitte ainult lahus elava vanema õigus, vaid eeskätt ikkagi lapse õigus, mille eest peaksid hea seisma lapse mõlemad vanemad. Õiglane on korraldada lapse transportimine selliselt, et selle eest vastutavad mõlemad vanemad.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas meie laps siis ei saagi isa tuge, kuna miinimumpalgast ei jää ju suurt järgi, kui esimene laps saab täissummas elatise?16.05.2018
Minu mehel on eelmisest abielust 1 laps. Ta maksab iga kuu lapsele elatist. Mina olen tema naine, vaid me ei ole abielus. Mina olen rase ja ootame last. Küsimus seisneb selles, et kui isal on eelmisele lapsele elatis ja isa palk on miinimumpalk, siis see tähendab, et eelmise lapse elatise summa jääb samaks ja ei jagata kahe lapsele vahel? Kui see on nii, siis see tähendab, et teine laps jääb ilma isa toetusest ning laps on ainult minu toetusel? Kui see on tõsi, siis see ongi ebavõrdne teise lapse suhtes! Eelmistest küsimustest sain nii aru ja palun teid seda selgitada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on väike, kuid ülalpeetavaid on mitu, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui elatis esimesele lapsele on välja mõistetud kohtu poolt, tuleb peale teise lapse sündi elatise vähendamiseks kohtu poole pöörduda, automaatselt elatis teise lapse sünniga ei vähene.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust jäi maja mulle, aga mees ei koli välja?10.05.2018
Abiellusime 1990, lahutasime 2017. Vara jagasime notari juures ning maja jäi mulle. Mees ei koli välja ja räägib, et tal on 2 aastat võimalik kohtusse pöörduda, et maja tagasi saada. On see tõesti nii?
Kui ei ole nii, siis olen aru saanud, et pean kohtusse hagi esitama, et teda majast välja saada? Kui kohtuga tegemist teha ei taha, kas siis võiks lihtsalt lukud vahetada, maja maha müüa?
Kui ei ole nii, siis olen aru saanud, et pean kohtusse hagi esitama, et teda majast välja saada? Kui kohtuga tegemist teha ei taha, kas siis võiks lihtsalt lukud vahetada, maja maha müüa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilma mõjuva põhjuseta (nt pettus) ei ole võimalik lepingust taganeda. Kui endine abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult Teile kuuluvast majast välja kolima, on võimalik valduse vabastamist nõuda kohtu kaudu. Maja omanikuna on Teil õigus igal ajal maja võõrandada või maja lukke vahetada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand