Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha olukorras, kus mees tahab pärast minu haigestumist lahutada ja koos loodud kodu omale?19.06.2018
Tere,
Abiellusime 29 aastat tagasi. Kuna jäin aasta tagasi raaskelt haigeks (Sklerosis Multipleks halvaloomuline) siis abikaasa andis kohtu kaudu lahutuse sisse ilma, et oleks mulle öelnud. Kuna olen 5 kuuga voodihaigeks jäänud, siis ei soovi ta mind hooldada. Abielu alguses loobus tema isa majast ja talumaadest (tegi vallas loobumise abikaasa kasuks). Tol hetkel oli maja põlenud ja väga halvas seisus kõrvalhoone oli peaaegu kokku kukkunud, nüüdseks on kõik renoveeritud ja uuesti üles ehitatud. Kogu abielu aeg olen mina oma rahadega toitnud pere ja ostnud enamiku sisustuse ja ka 2 viimast autot ja murutraktorid olen liisinguga ostnud. Abikaasa väidab, et see mis on tema kulutatud on tema vara ja mis mina olen kulutanud on ühisvara. Praeguseks on kõik garaažid ja maja teise korruse lukku pannud nii, et minul puudub juurdepääs. Võttis ka interneti välja, et ma ei saaks seda kasutada kuigi maksan talle elektrit ja interneti teenuse eest. Mida teha sellises olukorras?
Abiellusime 29 aastat tagasi. Kuna jäin aasta tagasi raaskelt haigeks (Sklerosis Multipleks halvaloomuline) siis abikaasa andis kohtu kaudu lahutuse sisse ilma, et oleks mulle öelnud. Kuna olen 5 kuuga voodihaigeks jäänud, siis ei soovi ta mind hooldada. Abielu alguses loobus tema isa majast ja talumaadest (tegi vallas loobumise abikaasa kasuks). Tol hetkel oli maja põlenud ja väga halvas seisus kõrvalhoone oli peaaegu kokku kukkunud, nüüdseks on kõik renoveeritud ja uuesti üles ehitatud. Kogu abielu aeg olen mina oma rahadega toitnud pere ja ostnud enamiku sisustuse ja ka 2 viimast autot ja murutraktorid olen liisinguga ostnud. Abikaasa väidab, et see mis on tema kulutatud on tema vara ja mis mina olen kulutanud on ühisvara. Praeguseks on kõik garaažid ja maja teise korruse lukku pannud nii, et minul puudub juurdepääs. Võttis ka interneti välja, et ma ei saaks seda kasutada kuigi maksan talle elektrit ja interneti teenuse eest. Mida teha sellises olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa soovib abielu lahutada, ei saa teda takistada, küll aga võib tal olla Teie suhtes ka peale abielu lahutamist ülalpidamiskohustus, sest Teie haigestumine toimus abielu ajal.
Kui kinnistu näol on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga, jagatakse see poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võib sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda). Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada kui eksabikaasa tahab korteri oma osast loobuda?19.06.2018
Tere. Eksabikaasa soovib loobuda oma osast abielu ajal ostetud korterist. Kuidas seda vormistada? Kas piisab notariaalselt kinnitatud temapoolsest avaldusest või peame koos notarisse minema, et uus korteri omamise leping sõlmida? Praegune korteri ostu-müügi leping on juba minu nimega.
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamiseks tuleb sõlmida notariaalne leping, selleks pöörduge endale sobiva notaribüroo poole. Lepingu sõlmimisel peavad mõlemad pooled üheaegselt kohal viibima.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma?18.06.2018
Tere!
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?
Kas vanemlikest õigustest loobumiseks peaks vanem ise kohtusse pöörduma, kui tal puuduvad igasugused võimalused nii majanduslikult, kui ka ei võimalda tal seda tema vaimne tervis? Samas ähvardab sel juhul teine lapsevanem määrata sellised alimentide summad, mida ei suudaks mittetöötav iial maksta ja kas sellisel juhul peaksid seda tegema lapse vanavanemad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd vanematel on perekonnaseadusest tulenevalt nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, ei näe seadus ette võimalust vanemlikest õigustest loobumiseks. Last kasvataval vanemal on küll õigus nõuda lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kuid isegi kui kohus sellise nõude rahuldab, jääb hooldusõiguseta lapsevanemale ikkagi kohustus oma last ülal pidada. Asenduskohustusena võivad lapse ülalpidamiseks olla kohustatud ka lapse vanavanemad, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna lapsed on kolmandiku ajast minu juures?15.06.2018
Tere. Oleme naisega lahus. Meil on 2 last, tüdrukut 8 ja 10 aastat vana. Meie kokkulepe järgi (kohtus ei ole käinud) maksan 250+250 iga kuu elatist, aga lapsed ise tahavad (nende sõnade järgi) käia minu juures külla ja ööbima. 1/3 ajast nad ööbivad minu juures rääkimata sellest, et peale kooli käivad ka minu juures. Kas on mingi võimalus ametlikult alandada elatist kuna kui lapsed on minu juures siis vaja ju toita, rääkimata sellest, et elekter, vesi ja muud ka kulutavad. Vaba aja veetmiseks ka raha läheb. Samas maksan ka nende telefoni arved.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil tuleb teha laste ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele lisakulutusi, võib elatise vähendamine olla põhjendatud. Elatise vähendamise hagiga kohtu poole pöördudes tuleb Teil tõendada, milliseid kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teie juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?15.06.2018
Tere. Sooviksin lastele makstavat elatisraha vähendada. Kohtus oleks vaja tõendada lastele tehtavad kulutused. (Lapsed elavad pool ajast ühe vanemaga ja pool teisega ja elatisraha on välja mõistetud kiirmenetlus korras.) Sooviksin teada kas lastele makstav elatisraha kuulub ka kulude alla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed veedavad mõlema vanemaga võrdse osa ajast, tuleks üle vaadata kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb. Kui soovite elatise vähendamiseks kohtusse pöörduda, peaksite kohtule tõendama kui suuri kulutusi teete laste ülalpidamiseks ajal, kui nad viibivad Teiega ja seejärel saab kohus otsustada, kas ja millises ulatuses on elatise vähendamine põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab nõuda elatist kuigi elab juba aastaid uue mehega?15.06.2018
Tere
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?
Olen juba üle 5 aasta laste emast lahus ja leppisime alguses kokku tütre elatiseraha. Tütar sai nüüd täisealiseks. Poiss 11a on vallaslapse staatusega ja kannab ainult ema perekonnanime. Mina olen tervise tõttu 80% töövõimetu kuid saan aeg-ajalt käia soomes tööl. Lapse ema elab juba aastaid vist 5 teise mehega õnnelikult koos. Kas ja kui palju on lapse emal õigus nõuda elatist, kui nüüd minna kohtu kaudu isadust tõestama jne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Praegusel hetkel ei ole laste emal võimalik kohtu kaudu pojale elatist nõuda, sest Te ei ole kantud isana lapse sünnitunnistusele. Kui Teie isadus tuvastatakse ja Teid kantakse lapse sünnitunnistusele (kas kohtuotsuse alusel või vabatahtliku isaduse omaksvõtu teel), on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus ja kui Te seda vabatahtlikult ei täida, võib ema seda nõuda kohtu kaudu. Ema uus suhe seda kuidagi ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kellele jääb pärast lahutust liisingus olev auto, kas sellele, kelle nimel on registris?11.06.2018
Tere.
Oleme abielus ja vara leping on ühisvara. Kui lahutada abielu, siis kellele jäävad sõidukid? Auto on liisingus ja ühe poole nimel. Kas siis auto jääb sellele, kelle nimel auto on ja teisel on õigus sellele osale (poolele osale), mis liisingust makstud on?
Ja veel on paat koos haake käruga, mis on tervenisti välja ostetus ja teise osapoole nimel.
Ehk siis auto puhul jagame kahevahel ära juba makstud liisingu osa ja auto jääb omanikule. Aga paadi ja käru jagame tervenisti ära ja jääb ka sellele, kelle nimel on. Kuna paat on kallim, kui juba makstud auto liisingu osa siis peab paadi omanik maksma rohkem?
Oleme abielus ja vara leping on ühisvara. Kui lahutada abielu, siis kellele jäävad sõidukid? Auto on liisingus ja ühe poole nimel. Kas siis auto jääb sellele, kelle nimel auto on ja teisel on õigus sellele osale (poolele osale), mis liisingust makstud on?
Ja veel on paat koos haake käruga, mis on tervenisti välja ostetus ja teise osapoole nimel.
Ehk siis auto puhul jagame kahevahel ära juba makstud liisingu osa ja auto jääb omanikule. Aga paadi ja käru jagame tervenisti ära ja jääb ka sellele, kelle nimel on. Kuna paat on kallim, kui juba makstud auto liisingu osa siis peab paadi omanik maksma rohkem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtupraktika kohaselt ei ole liisitud sõiduautode omanikeks mitte abikaasad, vaid liisinguandja, millest tulenevalt ei saa ka sõiduautosid lugeda abikaasade ühisvaraks. Liisinguvõtjal on küll õigus liisinguauto välja osta, kuid enne jääkväärtuse tasumist ja liiklusregistris omaniku vahetamist ei ole tegemist abikaasade ühisvaraga. Seega on ka peale abielu lahutamist lepingupooleks üks abikaasadest. Ühel abikaasal võib olla tasutud liisingumaksete osas hüvitisnõue teise abikaasa suhtes.
Kui paat ja käru on välja ostetud, on tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Kelle omandisse need esemed peale lahutust jäävad, on abikaasade kokkuleppe küsimus (kui kokkuleppele ei saa, otsustab selle kohus).
Ühisvara jagatakse poolte vahel võrdsetes osades (kohtuväliselt kokkuleppele jõudes võivad pooled sellest alati kõrvale kalduda). Kui mingi ese ühisvarast jääb ühe abikaasa ainuomandisse, tuleb tal selle eest teisele abikaasale poole väärtuse ulatuses hüvitist maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu elukaaslane saab minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta ja kas me peame olema ilmtingimata abielus?11.06.2018
Tere, Mu praegune elukaaslane soovib minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta, kas me peame olema ilmtingimata abielus? Laps on muidu oma bioloogilise isa nimel aga Ta pole last kunagi toetanud ega ka lapse vastu huvi tundnud. Minu praegune elukaaslane on last kasvatanud alates poisi 1-aastasest saadik ja poiss saab 6-aastaseks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse lapsendamiseks ei pea Te elukaaslasega abielus olema. Kui lapse bioloogiliselt isalt ei ole PkS § 135 alusel lapse hooldusõigust täielikult ära võetud (ja ei esine ka teisi aluseid), peab lapsendamiseks olema lapse bioloogilise isa nõusolek. Lapsendamisega seotud küsimistes tuleks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teha omavaheline kokkulepe, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?11.06.2018
Tere!
Alates sügisest alustab laps õpinguid kutsekeskkoolis ning elab ühiselamus nädala sees. Lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis (töötab Soomes) ning Eesti kodus viibib üle nädalavahetuse ja puhkustel. Alaealine soovib viibida terve suve kui ka kooli perioodil nädalavahetustel isa Eesti kodus... peaasjalikult üksinda. Meil on kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Saan aru, et praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend.
Kuidas on kõige õigem selles olukorras käituda, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?
Alates sügisest alustab laps õpinguid kutsekeskkoolis ning elab ühiselamus nädala sees. Lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis (töötab Soomes) ning Eesti kodus viibib üle nädalavahetuse ja puhkustel. Alaealine soovib viibida terve suve kui ka kooli perioodil nädalavahetustel isa Eesti kodus... peaasjalikult üksinda. Meil on kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Saan aru, et praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend.
Kuidas on kõige õigem selles olukorras käituda, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad võivad sõlmida omavahel lihtkirjaliku kokkuleppe elatise maksmise osas, kuid see siiski ei tühista kehtivat kohtulahendit. Kui mõlemad vanemad järgivad omavahelist kokkulepet, ei tekita eelnimetatud asjaolu komplikatsioone. Küll aga on kohtulahend jätkuvalt kehtiv täitedokument, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust. Seega kõige kindla, variant on antud olukorras ikkagi uus kohtulahend, kuid nagu eelpool märkisin, kui mõlemad vanemad suhtuvad omavahelisse kokkuleppesse lugupidavalt, ei ole vajalik kohtusse pöördumine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?07.06.2018
Tere
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand