Perekonnaõigus
Küsimus: Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumakse maksma kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?12.04.2018
Tere,
Olen lapse ainuhooldaja. Lapse isa on maksnud mitu aastat kohtuväliselt elatist alla miinimumäära. Maksed on laekunud iga kuu. Soovisin elatist suurendada, kuid ta ei teinud seda vabatahtlikult ja kohus nõudis temalt välja alla miinimumi ja aasta tagantjärgi alla miinimumi puuduva osa.
Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumaksudes abistama kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?
Olen lapse ainuhooldaja. Lapse isa on maksnud mitu aastat kohtuväliselt elatist alla miinimumäära. Maksed on laekunud iga kuu. Soovisin elatist suurendada, kuid ta ei teinud seda vabatahtlikult ja kohus nõudis temalt välja alla miinimumi ja aasta tagantjärgi alla miinimumi puuduva osa.
Kas laps on kohustatud isa tulevikus aitama ja hooldekodumaksudes abistama kui ta ei täitnud oma kohustust täisulatuses?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus annab kohtule õiguse piirata või vabastada täisealine laps oma abivajava vanema ülalpidamiskohustuse täitmisest, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Kui lapse isalt on elatis välja mõistetud kohtu kaudu ja ta on maksnud kohtu poolt väljamõistetud summas elatist, ei ole isa kindlasti jämedalt rikkunud lapse ees lasuvat ülalpidamiskohustuse täitmist ja puudub mõjuv põhjus lapse vabastamiseks isa (võimalikust) ülalpidamise kohustusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirabd
Küsimus: Kas on alust elatisraha vähendamiseks, kui laps on üle nädala isa juures?10.04.2018
Tere
Laps viibib isa juures üle nädala ja koolivaheaegadel. Mis moodi käib elatisrahaga tasaarvestus kui ema lapsele sentigi kaasa ei anna. Praegu on kohtu poolt isalt välja nõutud 250 eurot, isa soov on seda elatisraha vähendada. Lapsega ei käida reisil, mitte kuskil, mis moodi käituda.
Laps viibib isa juures üle nädala ja koolivaheaegadel. Mis moodi käib elatisrahaga tasaarvestus kui ema lapsele sentigi kaasa ei anna. Praegu on kohtu poolt isalt välja nõutud 250 eurot, isa soov on seda elatisraha vähendada. Lapsega ei käida reisil, mitte kuskil, mis moodi käituda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamiseks võib olla alust olukorras, kus lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi ajal, mil laps viibib temaga. Kui kohtu poolt on elatis välja mõistetud, tuleb elatisraha vähendamiseks kohtu poole pöörduda, seejuures tuleb kohtule ära tõendada, millises suuruses on lahus elava vanema poolt vahetult tehtavad kulutused. Kulutuste suurust tõendamata ei ole võimalik kohtul lahus elava vanema poolt esitatud väidet arvesse võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib?10.04.2018
Kas on mingisugust vahet, kes lahutuse sisse viib? Kas vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste kasvatamisel ja lastega võrdsetel alustel tavaelu elada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamiseks peavad abikaasad pöörduma ühiselt perekonnaseisuasutuse poole. Kui abikaasad ei saa abielu lahutamise osas kokkuleppele, tuleb vastava hagiga kohtu poole pöörduda. Ei oma tähtsust, kumb abikaasa selleks hagiavalduse kohtule esitab.
Kui vanemad jagavad laste ühist hooldusõigust, on vanematel laste võrdsed õigused (ja ka kohustused). Võrdne hooldusõigus ei tähenda seda, et lastel peaks olema vahelduv elukoht. Kohtud on üldjoontes seisukohal, et lapsel peaks olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on mõistlik, et isa ei taha nüüd last tagasi anda, viivitab sellega?10.04.2018
Tere. Oleme lapse isaga juba 4 aastat lahus elanud. Laps elab minu juures ja kohtus isaga alati kui selleks isal või lapsel soovi oli. Viimane aasta leidis lapse isa endale uue elukaaslase ning siis muutus ka lapse jagamise soov. Leppisime kokku, et iga kahe nädala möödudes üks nv on laps isaga ja kui soovi siis ka nädala sees kokkuleppeliselt. See kõik toimis. Nüüd aga andis lapse isa asja lastekaitsesse nõudes last enda juurde kaheks nädalaks. Tehtigi proovinädal kahe nädalane. Hetkel laps viibib isa juures. Mure selles, et laps soovis, et helistaksime igal õhtul, et head und soovida, isa kinnitas, et saab seda. Kuid siiski ei vasta mu kõnedele ja kui palusin reedel last enda juurde, et minna hambaarstile, isa keeldub mulle last andmast. Lastekaitse õigustab vaid, et isa tahab lapsega aega veeta. Leian, et tahetakse, et lapsel oleks seljakott seljas ja iga kahe nädala tagant matkab, see ei ole ju stabiilne ja turvaline lapsepõlv? Kas tõesti pean olema sellega nõus või kuhu pöörduda abi saamiseks? Kas kohus aitaks määrata mõistlikumad kohtumisajad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina leiavad nii kohtud kui ka lastekaitsespetsialistid, et selline nö 50/50 jaotus ei vasta lapse huvidele ja lapsel peaks olema üks kindel kodu ning võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda.
Kui lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu suhtlemiskorra osas kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõuda, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?10.04.2018
Tere!
Minu ema sai insuldi, mille tulemusena on tal ajukahjustus, samuti üks kehapooltest on halvatud, sisuliselt on ta voodihaige. Ema räägib ja tunneb inimesi, kuid lühimälu on olematu. Emal on neli last. Tal on kinnisvara, mida ta on pärandanud oma kolmele lapsele. Minu küsimused on järgmised:
1. Üks lastest lasi teha enda nimele, pärast ema haigestumist, volituse, millega saab ligipääsu ema pangakontole. Teistele ta keeldub volituse sisu näitamast. Kas see on seaduslik ja mida ette võtta?
2. Sooviksin emale parimat hooldust tema oma kinnisvara eest, kas ja kuidas on võimalik seda ( kinnisvara) ema parimaks raviks ja hoolduseks kasutada?
3. Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?
Minu ema sai insuldi, mille tulemusena on tal ajukahjustus, samuti üks kehapooltest on halvatud, sisuliselt on ta voodihaige. Ema räägib ja tunneb inimesi, kuid lühimälu on olematu. Emal on neli last. Tal on kinnisvara, mida ta on pärandanud oma kolmele lapsele. Minu küsimused on järgmised:
1. Üks lastest lasi teha enda nimele, pärast ema haigestumist, volituse, millega saab ligipääsu ema pangakontole. Teistele ta keeldub volituse sisu näitamast. Kas see on seaduslik ja mida ette võtta?
2. Sooviksin emale parimat hooldust tema oma kinnisvara eest, kas ja kuidas on võimalik seda ( kinnisvara) ema parimaks raviks ja hoolduseks kasutada?
3. Kas ema hoolduse eest peab maksma ka laps, kes ei kuulu pärijate hulka?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isikul on õigus anda enda esindamiseks ja tehingute tegemiseks volitus igale inimesele, sealhulgas ühele oma lastest, seadusega see kuidagi vastuolus ei ole.
Selleks, et käsutada (müüa, üürida) emale kuuluvat kinnisvara, peaks antud olukorras ema selleks Teid volitama, sest Teie kirjelduse järgi ta ise neid toiminguid enam teha ei suuda. Volituse peab sõlmima notariaalses vormis. Kaaluda võiks ka eestkoste seadmist.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta automaatselt asjaolu, et üks lastest ei kuulu pärijate hulka. Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus vabastada või selle täitmist piirata mõjuva põhjusel olemasolul, kuid selle sätte kohaldamine eeldab kindlasti rohkem põhjendusi, kuid vaid pärijate ringist väljajäämine. Antud juhul peaks ema ülalpidamine olema jagatud tema nelja lapse vahel (osade suurused võivad muidugi olenevalt asjaoludest erineda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas makstavast elatisest mingi osa on mõeldud ka harjumuspäraste lapse ja nende isa ühisteks tegevusteks?05.04.2018
Olen lahutatud suhtest ja kahe lapse isa. Maksan iga kuu elatist 500 eurot. Lapsed juba 7- ja 9-aastased. Kas makstavast elatisest mingi osa on mõeldud ka harjumuspäraste lapse ja nende isa ühisteks tegevusteks? Oleme harjunud ujumas käima, kinos, söömas väljas, aga paraku lapse ema enam seda ei soosi. Viimasel ajal liiga tihti kuulen, et lapsed ei saa sünnipäevadel käia ja taskuraha ei ole. Ujumisest rääkimata.
Kas juriidiliselt oleks võimalik ka 500 st 50 eurot kanda laste kontole, et õpetada neid rahaga ümber käima, koguma, väärtustama seda.
Tänulik!
Kas juriidiliselt oleks võimalik ka 500 st 50 eurot kanda laste kontole, et õpetada neid rahaga ümber käima, koguma, väärtustama seda.
Tänulik!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka. Selle summa eest, koos omapoolse (ja samaväärse) panusega, peaks lapsi kasvatav vanem katma kõik laste ülalpidamiskulud, sealhulgas katma kulutused meelelahutusele. Laste ema ei saa otseselt kohustada kandma osa elatisrahast laste kontole, selle aluseks on vanemate vaheline kokkulepe. Kui laste vajadused on Teie hinnangul kandmata, peaksite kindlasti juhtima sellele laste ema tähelepanu, seejuures selgitama, et seaduse kohaselt tuleb temal panustada laste ülalpidamisse Teiega samaväärselt ja Teie poolt makstavat elatisraha tuleb kasutada ainult laste huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võtta, kui minu vaimupuudega eestkostetav laps sünnitas lapse, kas pean isa otsima hakkama?05.04.2018
Tere! Ma ei tea kas see on õige koht küsida, mul selline mure. Olen oma sügava vaimupuudega tütre eestkostja. Ta sai nüüd lapse. Kes on isa, ma ei tea. Kas pean seda kindlalt uurima hakkama, sest tegu on ju tehtud nüüd ei usalda enam kedagi. Kui ei anna ametlikku käiku, kas siis võin kaotada oma lapse suhtes eestkoste ja jääda nii lapsest kui ka lapselapsest ilma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isa tuvastamine oleks tõenäoliselt lapse huvides, kuid arusaadavatel põhjustel võib see antud juhul olla keeruline, kui mitte võimatu. Lapse isa mittetuvastamine ei mõjuta Teie õigusi eestkostjana ega anna alust eestkoste lõpetamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas sellest alates kui teade on soomes kätte toimetatud, hakkas jooksma vaide esitamise aeg?03.04.2018
Tere!
Kirjutan sest ei oska kuidagi edasi minna, ehk ei peagi aga asi tundub olevat seisma jäänud. Aasta alguses esitasin maksekäsu kiirmenetluse lastele elatise väljamõistmiseks (2 last 12a ja 7a) isalt, kes täna tegutseb Soomes. Elukoha sain juhuslikult teada, küll aga info tegelikust sissekirjutusest puudub. Tean et viibib/töötab Soomes.
Samuti saan hetkel riiklikku kohtumenetluse-aegset elatisabi (2x100eur). Dokumente jälgin E-toimikust - viimaseks näen kättetoimetamise teadet 28.02 - Soomes. Kas sellest alates hakkas jooksma vaide esitamise aeg? Kas edasised tegevused lähevad automaatselt või pean esitama uue avalduse (näit. hagimenetluse alustamiseks)? Mis juhul võetakse vastu tagaselja otsus, et isa oma laste ülalpidamiskohustust ikka täidaks?
Tänades
Kirjutan sest ei oska kuidagi edasi minna, ehk ei peagi aga asi tundub olevat seisma jäänud. Aasta alguses esitasin maksekäsu kiirmenetluse lastele elatise väljamõistmiseks (2 last 12a ja 7a) isalt, kes täna tegutseb Soomes. Elukoha sain juhuslikult teada, küll aga info tegelikust sissekirjutusest puudub. Tean et viibib/töötab Soomes.
Samuti saan hetkel riiklikku kohtumenetluse-aegset elatisabi (2x100eur). Dokumente jälgin E-toimikust - viimaseks näen kättetoimetamise teadet 28.02 - Soomes. Kas sellest alates hakkas jooksma vaide esitamise aeg? Kas edasised tegevused lähevad automaatselt või pean esitama uue avalduse (näit. hagimenetluse alustamiseks)? Mis juhul võetakse vastu tagaselja otsus, et isa oma laste ülalpidamiskohustust ikka täidaks?
Tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa on menetlusdokumendid 28.02 kätte saanud, hakkab sellest ajast alates jooksma vastuväite esitamise tähtaeg. Kui laste isa jätab avaldusele tähtaegselt vastamata, teeb kohus kohtumääruse ja mõistab laste isalt elatise välja. Kui laste isa esitab tähtaegselt vastuväite, algatab kohus hagimenetluse ja nõuab Teilt hagiavalduse esitamist (kohus teavitab Teid sellest, Teie hetkel midagi ise tegema ei pea).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käsitleb kohus hagi, kui sooviksin taotleda laste isalt elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimummäära?02.04.2018
Kuidas käsitleb kohus hagi, kui sooviksin taotleda laste isalt elatisraha alla seaduses ettenähtud miinimummäära (nt 100 eurot lapse kohta kuus)?
Ta maksab elatist ka teisest kooselust sündinud lastele. Summa kuus tuleb nii suur, et maksmisega on raskusi ning on tekkinud võlgnevus. Ei näe mõtet suurema summa taotlemiseks, sest ta ei suudaks seda nagunii maksta. Kas kohus võib teha otsuse eelnevalt väljanõutud elatisraha vähendamiseks, et kõik lapsed saaksid võrdse suurusega elatisraha?
Ta maksab elatist ka teisest kooselust sündinud lastele. Summa kuus tuleb nii suur, et maksmisega on raskusi ning on tekkinud võlgnevus. Ei näe mõtet suurema summa taotlemiseks, sest ta ei suudaks seda nagunii maksta. Kas kohus võib teha otsuse eelnevalt väljanõutud elatisraha vähendamiseks, et kõik lapsed saaksid võrdse suurusega elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtult võib nõuda elatise väljamõistmist ka väiksemas suuruses kui kehtiv miinimummäär. Esitatud hagi alusel mõistab kohus elatise välja Teie lapsele, lapse isalt teistele tema lastele väljamõistetud elatise otsused siia ei puutu. Teiste otsuste alusel väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb isal ise vastava hagiga kohtusse pöörduda ja seda arutatakse Teie asjast eraldi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on 4 lapse emana õigus nõuda elatisraha, kuigi 2 last on juba 17- ja 19-aastased?02.04.2018
Tere. Olen nelja lapse ema, kelle abikaasa soovib lahutada kuna elab nüüdsest teise naise juures. Lapsed on vanuses 24, 19, 17 ja 9. 19-aastane lõpetab gümnaasiumi ja asub õppima ülikooli. 17-aastane käib gümnaasiumis ja 9-aastane õpib põhikoolis. Soostusin elama abikaasa majas mis on pooleliolev ja temale kingitud kinkelepinguga. Siiani maksab ta majaga seotud kulutused. Kas mul on edaspidi õigus nõuda ka lastele elatisraha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastest lahus elav vanem võib täita oma ülalpidamiskohustust nii elatise maksmise teel kui ka vahetult kulutusi kandes. Iseenesest võib laste isa täita laste ees lasuvat ülalpidamiskohustust ka laste elamiskulusid kandes, elatise maksmise kohustus oleneb sellest, kui suuri kulutusi laste isa eluasemekulusid kandes teeb ja kui suured on laste ülalpidamiskulud tervikuna. Selleks arvestage kokku laste igakuised ülalpidamiskulud ja laste isa poolt tasutavad eluasemekulud – kui laste isa kanda on vähem kui pool laste ülalpidamiskuludest, on põhjendatud nõuda laste isalt lisaks eluasemekulude kandmisele ka elatist.
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel on vanemate poolt ülalpidamist saama õigustatud 19-aastane, 17-aastane ja 9-aastane laps.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand