Perekonnaõigus

Tere.
Kas ja kuidas saaksin eemaldada oma 10-aastase tütre sünnitunnistuselt isa nime? Nimelt alaealisena sünnitasin ja tegin nii nagu minu ema soovis ja kirja sai pandud minu tolleaegne poiss-sõber. Lapse vastu pole ta 10 aasta jooksul huvi tundnud ja elatist ta ei maksa ja ei soovigi temalt seda aga samas ei taha ka, et minu tütar peaks tulevikus tema eest nn vastutama.
Ette tänades

Kohtuotsusega on kostjalt (isa) välja mõistetud elatisraha 18-aastasele õppivale noorele. Kostja kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus ei võtnud asja menetlusse, teatades, et kostjal on nüüd veel õigus riigikohtusse pöörduda. Kostja ei ole aga vastavasisulist meili siiani avanud st., et pole teadet kätte saanud. Kuidas seadus sellisele asjale vaatab, kui kaua kostja saab veel skeemitada, et mitte maksta?

Tervist küsiks nõu. Nimelt mehel eestis 1 laps ja Soomes meil koos 4 ühist last. Kuidas arvestatakse siis elatise maksmist, kuna lapsi ju kokku 5.
Antud olukorras peaks olema mees siis suuteline iga lapse peale panustama 250€ see teeks päris suure summa kuus.
Kas ja kuidas oleks võimalik saada väiksemaks, kuna mees ka hetkel töötu? Hetkel maksnud igakuiselt lapsele 150€ kuus, kelle ema ei olnud nõus teda omal ajal sünnitunnistusele kandma, kuna ei saanud nõutud summat kuus mis tol ajal oli siis 10 000 kr eelades, et soomes peaks töötades suutma maksta. Kuna mees keeldus, siis hakkas maksma omal soovil 3000 kr kuus ja nüüdseks on siis jäänud see 150 €. Last näeme tõesti vähe (on seal paraku kõrvalisi faktoreid kes otsustavad). Nüüd soovib naine asja ametlikuks ajada ja saada lapsele sünnitunnistusele isa sest siis saaks ju ametlikult seda 250€ nõuda. Kuid kas tõesti jääb siin nüüd isa kaotajaks, kes on kõik selle pika aja olnud toeks rahaliselt ja lapse ema, kes väidetavalt üksikema olnud.

Tere.
Aidake palun selgeks teha. Lahutasin abikaasaga kui meie laps oli 1,3 ja abikaasa kunagi lapse kasvatusega ei tegelenud ja kohtus temaga väga harva. Terve eelmine aasta ta maksis alimendid mu kontole 200 eurot ja selle aastal sama palju, kord isegi ei maksnud üldse. Temal on oma 2 last teisest abielust ja ta töötab Soomes. Mina vaid ootasin millal ta oma lubadust täitab ja hakkab maksma rohkem nägu lubas. Nüü ta keeldub alimente tõstmast ja ütleb, et hakkab talle kooliasju ostma ja riided ja hakkab maksma sama palju 200 ja lihtsalt annab mulle tsekkid. Kuidas ta saab kooliasju osta kui kunagi kooliga ei tegelenud. Kas tal on seaduse järgi õigus nii teha, mina küll nõus pole ja tahan kohtusse avalduse kirjutada, et isa tõstaks alimente ja maksaks terve selle aja eest, mis ta ei maksnud seaduse järgi.
Aitäh

Tere! Kui ühele abikaasale enne abielu kuuluvale kinnistule osta nüüd abielu vältel 10% suurune tükk maad juurde ning liita see kinnistuga, siis kas see tükk või kogu kinnistu läheb ühisvarasse või mitte?

Isa igakuine sissetulek 195 eurot (sots toetused). Ema nõuab siiski 250 eurot igakuist alimentide laekumist ja mitte ühegi kompromissiga nõus ei ole. Isa ise lapse kasvatamiseks pädevam ja osaleb aktiivselt, maksab lapse arveid (mis on umbes 50 eurot) ja ostab ka lapsele riideid ning annab taskuraha, sooviks last enda poole elama pooleks ajaks (praegu laps isa juures keskmiselt 2 ööpäeva nädalas). Millised on isa tõenäolised võimalused kohtuistungi järgselt? Kelle poole pöörduda konsultatsiooni saamiseks?

Tere,
Elatist nõuab õppiv täisealine gümnaasiumist kõrgkooli lõpuni. Isal pere, abielus 3 last. Alaealised ja noorim 1a. Nõude esitas 18a summas 250 eurot. Milline võimalus on isal elatisnõudest keelduda või vähendada? Isa palk on korralik aga oma kodu ei ole. Lapse emal ainuke laps, varaline seisund hea. Kas vaadatakse ainult nõudeid või arvestatakse ka ülejäänud perega?
Aitäh!

Tere,
lahutasime mehega perekonnaseisuametis 4 aastat tagasi, suuliselt leppisime kokku, et ostetud abielu ajal korter jääb mulle ja kahele lapsele. Siiani mees oma 50% ei kirjutanud minu nimele üle, seega on küsimus - kuidas ma saaksin temalt lubatud 50% korterit nõuda ja mis õigused minul on? Elasin selles korteris 3,5 aastat meie kahe lapsega ja olen maksnud arveid, korter on kindlustatud minu poolt ka. Tänan vastuse eest.

Elatis on nõutud kahele lapsele maksekäsu kiirmenetlusega 2014.a 380 eurot. Hiljem on isa maksnud 420 eurot vabatahtlikult. Aga kuna miinimumelates on 2018.a on tõusnud ja kahe lapse eest peab nüüd maksma 500 eurot, soovib ema ka tagant järgi küsida puudu jäänud summa, kas ta saab seda küsida ja kas automaatselt peab maksma hakkama 500 eurot kuus kahe lapse eest või peab ema tegema uue maksekäsu kiirmenetluse ja siis saab ka tagant järgi küsida puuduvad summad?

Abielu on lahutatud ilma nõudmisteta teineteisele. Lapsed (10a ja 16a) elavad ema soovil temaga. Mees elab abielu ajal laenuga (mille kandja on mees) soetatud majas. Nüüd soovib eksnaine poolt majast ja firmast (OÜ-mille juhatuse esimees on mees ja kuhu eksnaine pole midagi panustanud) endale. Millised õiguslikud alused tal selleks on?