Perekonnaõigus
Küsimus: Kas kõik lapsed peavad maksma ema hooldekodu arveid, kuigi üks lastest sai kingituseks maja?30.01.2018
Tere!
Vara on kingitud pojale, kes terroriseerib ema, käitub julmalt. Kui ema hooldekodusse satub, kas siis peavad teised lapsed ka selle eest tasuma? Nad teeksid seda kindlasti, aga teades olukorda, nad keelduksid. Kas nii ei ole, et kingisaaja peaks seda tegema? Kinkelepingus vist seda ei ole, ainult, et elupäevade lõpuni võib seal elada. Aitäh!
Vara on kingitud pojale, kes terroriseerib ema, käitub julmalt. Kui ema hooldekodusse satub, kas siis peavad teised lapsed ka selle eest tasuma? Nad teeksid seda kindlasti, aga teades olukorda, nad keelduksid. Kas nii ei ole, et kingisaaja peaks seda tegema? Kinkelepingus vist seda ei ole, ainult, et elupäevade lõpuni võib seal elada. Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Kui ema ja kingisaajaks oleva poja vahel polnud sõlmitud ülalpidamislepingut, ei saa ema ülalpidamise eest vastutavaks pidada vaid kõnealust poega. Ülalpidamiskohustuse suurus kõikide laste puhul oleneb juba ülaltoodud asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?30.01.2018
Tere!
Küsimus selline, 85 aastane proua on kaotanud oma kaks poega. Elanud 6 aastat üksi (mina olin tema hooldaja). Tema lastel on ka lapsed, kellega ta sai tuttavaks alles 7 a. tagasi. Tema lapsed alimente ei maksnud ja ka ei võtnud osa laste kasvatamisest. Kuid siiski pärandas oma korteri oma ühele lapselapsele. Siiani ta sai minu abiga oma eluga edukalt hakkama. Ta on sügava nägemispuudega seoses diabeediga. Kuid nüüd oli tal kaks insulti järjest ja halvatud paremalt poolt ja ei saa enam endaga hakkama. Ta jääb nüüd valla hooldada kuna otseseid järeltuljaid ei ole. Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?
Aga tal endal on kaks alaealist last 11a. ja 4-kuune.
Küsimus selline, 85 aastane proua on kaotanud oma kaks poega. Elanud 6 aastat üksi (mina olin tema hooldaja). Tema lastel on ka lapsed, kellega ta sai tuttavaks alles 7 a. tagasi. Tema lapsed alimente ei maksnud ja ka ei võtnud osa laste kasvatamisest. Kuid siiski pärandas oma korteri oma ühele lapselapsele. Siiani ta sai minu abiga oma eluga edukalt hakkama. Ta on sügava nägemispuudega seoses diabeediga. Kuid nüüd oli tal kaks insulti järjest ja halvatud paremalt poolt ja ei saa enam endaga hakkama. Ta jääb nüüd valla hooldada kuna otseseid järeltuljaid ei ole. Kas lapselaps on kohustatud maksma vanaema hooldekodu kulusid, kuna on pärija?
Aga tal endal on kaks alaealist last 11a. ja 4-kuune.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud abivajava isiku ülalpidamiseks on kohustatud esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülenejad sugulased (proua vanemad ja vanavanemad) tõenäoliselt enam meie seas ei ole. Samuti on surnud proua mõlemad pojad, mistõttu tuleks tema suhtes ülalpidamiskohustust täita teise astme alanejal sugulasel ehk lapselapsel – antud juhul siis lastelastel, nagu Teie kirjeldusest mõistan.
Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Asjaolu, et ühele lapselapsele on proua pärandanud korteri, ei vabasta teisi lapselapsi automaatselt ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid kui suur oleks iga lapse ülalpidamiskohustuse suurus, oleneb juba ülaltoodud asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käituda hüvitisega, et seda hiljem ka lahusvara hüvitisena käsitletaks?29.01.2018
Tere,
Kui soovin oma lahusvara müügist saadud hüvitise, mis algselt kanti minu Swedbank'i pangakontole, Hoiu-laenuühistusse tähtajalisele hoiusele panna, kas siis võib abielu lahutusel probleeme tekkida? Notar hoiatas, et rahana ei teki probleemi, aga kui juba ostan selle raha eest näiteks kinnisvara, et siis on juba raske tõestada, et pole ühisvara. Kas raha Hoiu-laenuühistu hoiuarvele pannes, kui olen selle liige, võib samuti edaspidi olla raske tõestada, et see ikka lahusvara hüvitis?
Tänan ette,
Kui soovin oma lahusvara müügist saadud hüvitise, mis algselt kanti minu Swedbank'i pangakontole, Hoiu-laenuühistusse tähtajalisele hoiusele panna, kas siis võib abielu lahutusel probleeme tekkida? Notar hoiatas, et rahana ei teki probleemi, aga kui juba ostan selle raha eest näiteks kinnisvara, et siis on juba raske tõestada, et pole ühisvara. Kas raha Hoiu-laenuühistu hoiuarvele pannes, kui olen selle liige, võib samuti edaspidi olla raske tõestada, et see ikka lahusvara hüvitis?
Tänan ette,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõige läbipaistvam variant on tõepoolest see, kui raha säilib Teie pangakontol. Raha hoiuarvele pannes võib olla mõnevõrra keerulisem tõendada selle kuulumist Teie lahusvara hulka, kuid võimatuks ma seda ei pea.
Kui abielulised suhted on lõppenud, kuid Te ei soovi abielu lahutada, võiks kaaluda ka abieluvara lepingu sõlmimist, millega lõpetate varaühisuse varasuhte ja määrate varasuhtes varalahususe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean küsima eestkostjalt luba, et külastada oma lapselast asenduskodus?26.01.2018
Tere, Olen vanaisa. Mu lapselaps elab asenduskodus. Tahan käia teda seal külastamas, kuid lapse eestkostja (omavalitsus) soovib, et ma kirjutaksin avalduse lapse külastamiseks. Kas neil on selleks õigus? Kas ma pean küsima eestkostjalt luba, et külastada oma lapselast asenduskodus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostja on lapse seaduslik esindaja ja seaduslikul esindajal (nagu hooldusõigusega vanemalgi) on iseenesest õigus määrata lapse suhtlusringkond. Seega oleks korrektne enne lapselapse külastamist kooskõlastada külastus lapse eestkostjaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel?26.01.2018
Vanaema on voodihaige hooldekodus (vald paigutas). Tütar (vanaema laps) on raske puudega pensionär ja tema on vabastatud ülalpidamiskohustusest kuna sissetulek ei vasta nõuetele. Olemas üks lapselaps, kes palga alusel ei kvalifitseeru toetusele (aga samas kasvatab alla 3-aastast last ning toetab ka oma raske puudega ema, nii et igakuine toetus vähendaks oluliselt stabiilse elu võimalusi). Vald nõuab lapselapselt hooldekodu arvete tasumist (summas ca 300 eur kuus).
Küsimus - kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel ning ema osa tasub vald ja lapselaps tasub teise poole?
Kui oleks 3 lapselast, siis ju ei eeldataks, et üks maksab kogu summa, samamoodi võiks kulu jaguneda kahe vahel ka siis kui on tütar ja lapselaps.
Küsimus - kas on alust nõuda, et vanaema hooldekodu tasu jagatakse pooleks ema ja lapselapse vahel ning ema osa tasub vald ja lapselaps tasub teise poole?
Kui oleks 3 lapselast, siis ju ei eeldataks, et üks maksab kogu summa, samamoodi võiks kulu jaguneda kahe vahel ka siis kui on tütar ja lapselaps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanaema tütar on ülalpidamisest vabastatud, ei saa temalt ülalpidamist nõuda (kui just tema majanduslik olukord ei muutu, mis on ilmselt ebatõenäoline). Seaduse järgi on järgmisena kohustatud ülalpidamist andma lapselaps. Osavõlgnikena jagavad ülalpidamiskohustust sama astme sugulased, kuid antud juhul on vanaema tütar vanaema suhtes esimese astme alaneja sugulane ja vanaema lapselaps teise astme alaneja sugulane.
Kui Teil on kaks ülalpeetavat (laps ja ema), võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse piiramine, kuid see oleneb juba Teie majanduslikust olukorrast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ametlikult omavahel kokku leppida väiksem elatisraha?24.01.2018
Tere! Olen toimetulekutoetust saav üksikema. Lapse isa on seni maksnud elatist riikliku miinimumsumma ulatuses, kuid enam see võimalik ei ole. Soovime kinnitada väiksema summa kas notariaalselt või kohtulikult, kuna sellest (vahest ametliku ja reaalse elatise vahel) sõltub otseselt toetuse suurus ja toimetulek. Kumba varianti eelistada - eeldusel, et oleme omavahel kokkuleppele jõudnud? Millised on kulutused kummagi variandi puhul? Kust alustada, kuhu pöörduda? Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete lapse isaga kokkuleppele jõudnud, puudub alus kohtusse pöördumiseks. Seega pöörduge elatise maksmise kokkuleppe vormistamiseks notaribüroo poole. Notari tasu suurus oleneb elatise summast, täpsemat informatsiooni saab anda Teile notar vastavalt sõlmitava lepingu sisule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas veenduda, et võin lapsega ilma isa nõusolekuta reisile minna?24.01.2018
Laps on sünnist saati minu nimel olnud. Aga 2017a võttis lapse isa lapse omaks. Lapsele jäi ikka minu perekonnanimi. Sünnitunnistuse muutmisel tegin risti hooldusõigusele. Lapse isa siis lapse sünnitunnistust ei saanud. Kas ma saan lapsega reisile minna välismaale, ilma lapse isa nõusolekuta? Laps on 10a ja tal on juba pass olemas.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühise hooldusõiguse korral ei ole vanemal õigust asuda lapsega püsivalt välismaale elama, kui teine vanem selleks nõusolekut ei anna, kuid lühiajaline puhkusereis otseselt teise vanema nõusolekut ei vaja. Kindlasti tuleks lapsega reisival vanemal anda teisele vanemale infot reisi sihtkoha ja kestvuse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma ema isa nõusolekuta, kuna ta lapse vastu huvi ei tunne?23.01.2018
Tere.
Mul on osaline ainuhooldusõigus. Lapse isa kohtu kaudu välja nõutud elatist ei maksa, kohtutäitur peale pandud. Lapse vastu huvi ei tunne.
Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma tema isa nõusolekuta?
Mul on osaline ainuhooldusõigus. Lapse isa kohtu kaudu välja nõutud elatist ei maksa, kohtutäitur peale pandud. Lapse vastu huvi ei tunne.
Kas ma ei saa lapse nime muuta ilma tema isa nõusolekuta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks Te ei täpsusta, mis osas on Teile lapse hooldusõigus üle antud. Kui Teile kuulub hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, on Teil muus osas lapse isaga ühine hooldusõigus ja lapse nime muutmiseks on vajalik lapse isa nõusolek. Kui lapse isa nõusolekut ei anna, on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse nime muutmiseks – kui kohus peab seda põhjendatuks ja annab Teile vastava õiguse, on Teil võimalik lapse nime muuta ainuisikuliselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tõesti peab mees maksma 280 eurot elatist oma tütrele, mis siis meie 4-le ühisele lapsele veel jääb?22.01.2018
Tere.
Elame mehega koos juba 15 aastat, meil on 4 ühist last kellest kolm on astmaatikud. Mehel on eelmisest kooselust tütar 14-aastane, kellele maksab ta elatist 180 eurot (on kohtulikult välja mõistetud). Naine soovib aga kogu aeg raha juurde. Nüüd lubas asja kohtusse anda, kuna soovib raha 180 euro asemel 280 eurot. Mees last pole näinud ja tüdrukul õpiraskused, on jäänud klassi kordama juba kolmandat aastat. Kas tõesti on tal õigus sellist summat saada? Kuidas mina kui nelja lapse ema peaksin käituma? Meie lastele jääb ainult riiklik lastetoetus. Mehel on ka pensionärist isa, keda peab üleval pidama.
Elame mehega koos juba 15 aastat, meil on 4 ühist last kellest kolm on astmaatikud. Mehel on eelmisest kooselust tütar 14-aastane, kellele maksab ta elatist 180 eurot (on kohtulikult välja mõistetud). Naine soovib aga kogu aeg raha juurde. Nüüd lubas asja kohtusse anda, kuna soovib raha 180 euro asemel 280 eurot. Mees last pole näinud ja tüdrukul õpiraskused, on jäänud klassi kordama juba kolmandat aastat. Kas tõesti on tal õigus sellist summat saada? Kuidas mina kui nelja lapse ema peaksin käituma? Meie lastele jääb ainult riiklik lastetoetus. Mehel on ka pensionärist isa, keda peab üleval pidama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 250 eurot, kuid siinkohal on võimalikud ka erandid. Muuhulgas on elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära alust olukorras, kus vanemal on mitu ülalpeetavat ja tema sissetulekust ei piisa kõikide laste ülalpidamiseks elatise alammäära ulatuses. Kui vanema vahendid on piiratud, tuleb kõiki oma lapsi ülal pidada ühetaoliselt. Seega, olenevalt asjaoludest, võib olla varasemalt väljamõistetud elatise summa (180 eurot) olla piisav ka praegusel hetkel ja puudub põhjendus selle suurendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju üldse saab maksimaalselt kohus elatisraha välja nõuda abirahast elavalt isikult?18.01.2018
Tere
Minu lähisugulane on kuulutatud töövõimetuks. Iga kuu saab ta 265 eurot sotsiaalraha ja ca 50 eurot eripensioni. Siiani on ta lapsele iga kuu maksnud 50 eurot. Nüüd aga andis eksnaine asja kohtusse ja nõuab 295 eurot iga kuu. Kui palju üldse saab maksimaalselt kohus elatisraha välja nõuda abirahast elavalt isikult, kellel igakuiselt on maksekohustused elektri ja muu sellise ees, lisaks on vaja süüa ja soetada muud eluks vajalikku? Kuna ta töövõimetu juba üle 10 aasta pole olnud tal võimalus ka tööl käia, et lisaraha teenida.
Minu lähisugulane on kuulutatud töövõimetuks. Iga kuu saab ta 265 eurot sotsiaalraha ja ca 50 eurot eripensioni. Siiani on ta lapsele iga kuu maksnud 50 eurot. Nüüd aga andis eksnaine asja kohtusse ja nõuab 295 eurot iga kuu. Kui palju üldse saab maksimaalselt kohus elatisraha välja nõuda abirahast elavalt isikult, kellel igakuiselt on maksekohustused elektri ja muu sellise ees, lisaks on vaja süüa ja soetada muud eluks vajalikku? Kuna ta töövõimetu juba üle 10 aasta pole olnud tal võimalus ka tööl käia, et lisaraha teenida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, seega elatise ülempiiri kui sellist määratud ei ole, kuid elatise suuruse kindlaksmääramisel mängib siiski rolli ka vanemate majanduslik olukord. Teie poolt kirjeldatud olukorras ei pea ma esmapilgul tõenäoliseks, et elatis mõistetakse välja miinumummäärast suuremas summas, põhjendatud võib olla kehtivast miinimumist just väiksem elatis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand