Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas võin maksta lapse kontole kuna ta on välismaal vahetusõpilane ja emale makstes jääb mulje, et pean teda üleval?31.10.2017

Tere, küsimus puudutab elatise summat. Nimelt on kohtumäärusega 10a tagasi välja nõutud summa 3000.00 krooni mis hetkeseisuga teeb 191.73 eurot. Aastani 2016 ma ka sellist summat maksin, aga kuna elatise miinimum tõusis aastal 2016 siis maksin omaalgatuslikult 215.00 eurot ja aastal 2017 vasatavalt seadusele pool miinimumist ja 235.00 eurot. Hetkel on tekkinud situatsioon, kus laps on läinud vahetusõpilasena õppima välismaale ja ma tean, et see summa reaalselt lapse emalt lapseni ei jõua ning sisuliselt pean ma üleval täiskasvanud lapsevanemat, millega ma ei saa kuidagi nõustuda. Kas ma ikkagi pean lapse emale kandma pool miinimumi ehk siis 235.00 eurot või nii nagu kohtumääruses ette nähtud 191.73 ning ega vastasel korral ei teki lapse emal tagasiulatuvalt nõude võimalust kuna summa on väiksem kui hetkel kehtiv pool miinimumi 235.00 eurot?
Soov oleks osa raha kanda otse lapse kontole, seda enam, et tulevast aastast suureneb veelgi elatusmiinimumi summa. Kas mul on selleks seaduslik alus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse elatisraha tuleb kanda tema vanema kontole, kui ei ole vanemate vahel teistsugust kokkulepet. Kokkulepe peaks sealjuures olema tõendatav.

Kui kohtuotsusega on välja mõistetud konkreetne summa, ei saa lapse ema nõuda suuremat summat. Praeguse kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus, seejuures ei ole võimalik elatist suurendada tagasiulatuvalt, vaid alates uue elatishagi esitamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas alimente on võimalik mingil moel ka vähendada alla miinimummäära, sest kasvatamist vajab ka enda uus laps?31.10.2017

Tere,
mul on eelnevast kooselust üks ülalpeetav, kellele maksan alimente 235 eurot kuus. Laps elab koos oma ema ja kasuisaga. Ema töötab Eestis ja kasuisa Soomes. Kahjuks ma ei tea kas ta töötab seal ametlikult või mustalt.
Nüüd on sündimas mul endal elukaaslasega uus ilmakodanik, kuid teenin töökoha vahetuse tõttu vaid miinimumpalka, maksekoormus on väga suur ja ka alimente olen juba mitu kuud seetõttu võlgu jäänud. Kas alimente on võimalik mingil moel ka vähendada alla miinimummäära, sest kasvatamist vajab ka enda uus laps ja ma ei ole mitte kuidagi võimeline neid alimente selles summas tasuma? Elukaaslane hakkab saama ka vaid miinimum emapalka ja dekreediraha tuleb samuti üsna nigel.
Millised võimalused on olemas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohus elatist alla miinimummäära ei vähenda, kuid PkS § 102 lõike 2 kohaselt võib elatise vähendamine alla miinimummäära olla põhjendatud muuhulgas olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kas ka antud juhul on see põhjendatud, sõltub paljudest asjaoludest, kuid eelkõige peab olema Teie uus laps sündinud, et oleks alust kohtusse üleüldse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus, samas kui meil on ühisvara leping?31.10.2017

Tere.
Meil on ühisvara leping. Kuidas jagada abielu ajal soetatud auto, mis on veel liisingus? Ja mis saab laenudest, mis on võetud ühise kodu renoveerimise otstarbel? Kuidas neid pärast lahutust jagada või mis nendega teha? Ja kas kodu omanikul on õigus küsida hüvitist, kui teine on elanud aastaid selles majas? Maja on ühe osapoole enne abielu soetatud vara.

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Liisingauto ei kuulu ühisvara hulka, auto säilitamiseks on õigus abikaasal, kelle nimel on liisingleping, kokkuleppel võib liisinglepingu üle võtta ka teine abikaasa.

Kui abikaasadel on ühine laenukohustus, tuleb see ka ühiselt jagada. Kuidas seda teha, sõltub juba asjaoludest (ja ka pangast). Ühisvara jagamise leping tuleb sõlmida notari juures, kuid eelnevalt soovitan Teil konsulteerida juristi/advokaadiga, kuidas oleks kõige õigem ühisvara üleüldse jagada. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, jagab ühisvara kohus.

Ühe abikaasa lahusvara abielu lahutamisel ühisvarana jagamisele ei kuulu, kuid teisel abikaasal võib olla nõudeõigus, kui ta on sellele lahusvarale teinud kulutusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse 18-aastaseks saamisel maksan automaatselt elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude?31.10.2017

Maksan lapsele elatist kohtuotsuse alusel, mis ütleb..... kuni täisealiseks saamiseni ja kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.
Minu küsimus, kui laps saab nüüd 18a, kas siis automaatselt maksan sama kohtuotsuse alusel elatist edasi emale või peab laps esitama uue nõude (kuna on täisealine) ja edaspidi maksan otse lapsele?
Ja juhul kui lapse ei soovi alates 18a saamisel elatist minu käest, kas siis võin lõpetada maksmise või pean emale edasi maksma, kuna kohtuotsuse järgi pean seda tegema kuni 21a, sest ta käib veel koolis?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele – kui laps täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, tuleb elatist edasi maksta, vastavalt kohtuotsusega sätestatule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingi võimalus, et mees saaks ajateenistusest varem vabaks, kuna sünnitan ja oleks tema abi vaja?31.10.2017

Elukaaslane läks teisel oktoobril ajateenistusse ja ise olen rase, töövõimetuslehel. See protsent, mis rasedana saan, on 70% ja sellega ma väga ära ei ela. Minu tähtaeg on mais aga mees saab juuni alguses alles välja. Kas on mingi võimalus, et mees saaks ajateenistusest vabaks ja kas see võib mingit olulist rolli mängida, et ma ei saa rahaliselt hakkama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on ajateenijal õigus ennetähtaegseks vabastamiseks, kui ta saab ajateenistuse ajal lapsevanemaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada riigilt elatisabi 95 euro ulatuses, kui isa maksab 235 asemel 140 eurot?26.10.2017

Tere!
Lapsele on kohtu kaudu lapse isalt välja mõistetud elatis 235 eurot kuus. Lapse isa maksab ainult 140 eurot kuus. Kuidas saada temalt kätte ülejäänud summa? Kas minul on õigus saada riigilt elatisabi ülejäänud 95 euro ulatuses? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks pole Te täpsustanud, kas elatisraha kättesaamiseks on algatatud täitemenetlus. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks on eeldus, et täitemenetlus on kestnud 4 täiskuud. Elatisabi saamiseks tuleb teha taotlus kohtutäiturile.

Elatisabi makstakse siis, kui igakuiselt laekub väiksem summa kui 100 eurot. Kui igakuiselt laekub 140 eurot, nagu Teie kirjeldasite, siis elatisabi ei maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mõlemad vastutavad laenulepingu ees, kui nii poeg kui tema abikaasa laenasid, aga neil on varalahususe leping?26.10.2017

Tere.
Poja perel on varalahususe leping. Nad vajasid raha juurde maja sissemaksuks ja sõlmisid minuga laenulepingu. Alla kirjutas ka poja abikaasa ja lepingus on sõnaselgelt välja toodud ühiselt vastutus. Nüüd keeldub poja abikaasa seda lepingut täitmast, viidates varalahususe lepingule. Minu küsimus on - kas antud lepingu puhul see kehtib? Kui korter läheb müügiks - kas siis selle lepingu alusel on minul võimalus notari juures selle esitamisel ka raha sisse nõuda või peab seda tegema kohtu teel? Summa ei ole väike.
Tänud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lepingu poolteks on nii poeg kui ka poja abikaasa, vastutavad nad ühiselt laenulepingu täitmise eest. Kui lepingupooleks oleks olnud vaid poeg, ei vastutaks varalahususe režiimi korral lepingu täitmise eest poja abikaasa.

Kui poeg ja poja abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult laenu tagasi maksma, tuleb Teil nõuda seda kohtu kaudu ja kohtulahendi alusel on juba võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada mõlema vanema panust lapse eluasemekulude kandmisel kui vanemate kulutused lapsele jagunesid ajaliselt väga erinevalt?26.10.2017

Kuidas arvestada mõlema vanema panust lapse eluasemekulude kandmisel kui vanemate tehtud kulutused lapsele jagunesid ajaliselt väga erinevalt? Kui nt üks vanem ostis vaba kooselu jooksul eluaseme enne lahkuminekut ja oli jõudnud selle välja osta enne lahkuminekut, kas on siis õiglane eeldada, et ta peaks veel osalema ka teise vanema poolt pärast lahkuminekut ostetud teise eluaseme ostmise kuludes (laenumaksed jms), kui laps jääb endiselt vahelduvalt viibima mõlema vanema juurde? Vanemate sissetulekud on võrreldavad ja Eesti oludes üle keskmise.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapsel on ikkagi vahelduv elukoht, tuleks minu hinnangul arvestada mõlema vanema juures tehtavaid kulutusi lapse ülalpidamiseks, seejuures eluasemekulusid. Ei saa eeldada, et mõlema vanema eluasemekulud on samaväärsed, kui ühel vanemal tuleb eluaseme olemasoluks tasuda igakuiselt laenumakseid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui elasime seni koos, kas siis naine saab tõesti kogu eelmise aasta ulatuses elatisraha tagantjärgi nõuda?25.10.2017

Tere
Naine tahab taotleda laste elatise välja maksmist aasta tagant. Tänase päevani elasime koos ja oli ühine majapidamine. Korteri laenu ja kommunaalid maksin mina, ehk lapse isa. Kas see tähendab, et omapoolt mina kandsin hoolt lapse eest? Kui maksin need maksud. Naine maksis lasteaeda ja ostis lapsele riided. Iga päevased kulud igaüks tegi vajaduse järgi. Kui suur tõelisus, et kohtus sunnib mind välja maksta terve aasta elatis raha?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise väljamõistmiseks on alust siis, kui vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Kui olete lapse ülalpidamises piisaval määras osalenud, ei ole alust elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks. Kui olete tasunud lapse elamispinnaks oleva eluruumi laenumakseid ja kommunaalkulusid, olete sellega panustanud lapse ülalpidamisse. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et vanemate panus lapse ülalpidamisse peaks üldjuhul olema võrdne.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha või kuhu pöörduda, kui lapse isa keelab lapsel vanavanematel kohtuda?25.10.2017

Lapse isa ei taha lapsega kohtuda ja suhelda, keelab seda teha ka oma vanematel lapselapsega kohtuda. Mida teha või kuhu pöörduda selle olukorra muutmiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isapoolsed vanavanemad lapsele kuidagi kahjulikku mõju ei avalda, ei ole alust takistada lapse suhtlust isapoolsete vanavanematega. Kui Teil ei õnnestu lapsega suhtlemise osas vanavanematega omavahel kokkuleppele jõuda, on vanavanematel iseenesest õigus kohtult taotleda, et neil oleks õigus oma lapselapsega kohtuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand