Perekonnaõigus

Tere.
Olen 13 aastat poega kasvatanud üksi ja lahus elav lapseisa on vabatahtlikult toetanud last vastavalt alampalgale. Kohtu kaudu pole ma elatist taotlenud, sest asi toimis ilusasti. Nüüd on poeg 16-aastane ja läks kutsekooli ja asus elama õpilaskodus kuna kool teises linnas ja mille arveid mina maksan.
Nüüd sügisesel tegi lapseisa lapsele eraldi pangakonto ja maksab otse pojale ülalpidamist. Ja nüüd nõuab minult aru, kas mina ikka ka samapalju raha pojale panen. Minul on pojale tehtud juba ammu arve kuhu siis mina kannan raha pojale. Olen öelnud, et mina maksan poja arved ja loomulikult toetan last edasi vahetult nädalalõppudel ja vaheaegadel ja ka rahaga, aga see vastus teda ei rahulda ja nõuab minult arvete väljavõtteid ja konto väljavõtteid. ja tagatipuks ähvardab kohtuga mulle elatis peale panna. Kuna väidab, et õpilaskodus elav laps on eraldi elav isik.
Minu küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik? Mina ju maksan arved ja kodu on ikka minu juures. Ja kas tal on õigus minu kontode ja arvete väljavõtteid nõuda?

Olin abielus ja korter ühisomandis, müüsin korteri maha naise nõusolekul, kuid me ei elanud koos enam juba 4 kuud, naine lahkus teise mehe juurde. Aga maksud maksin mina seal, elekter, vesi, küte, prügi vedu. Kas on võimalik nõuda sisse pool summat naiselt. Arved olemas. Korteri pärast lahku läksimegi, kuid panga laen minu nimel ja mina maksin laenu, mis oli võetud 10 a peale. Ja muidugi tekitas naine selle korteriga veel kahju, kuna kehvas kohas ja müük oli odavalt. Kas on mingeid seaduseid tekitatud kahjule.

Tere.
Abielu ajal võetud minu vanematelt laenu umbes 3850 eurot. Nüüd lahutusega ei suvatse naine sellest välja teha. Tema ema ostis asju ja sai tagasi. Kas mul oleks õigus sealt tagasi saada pool. Kuidas toimida edasi.

Tere
Sooviksin oma kahele lapsele 10a ,11a ainuhooldusõigust, et otsustada kõike (reisimine, elukoht, nimi jne). Oleme elanud 7a Rootsis ning isa elab Eestis. Isa ei tunne laste vastu huvi. Kuhu ma peaksin pöörduma et taotleda ainuhooldust Rootsis, kus lapsed elavad. Või saan ka Eestis?
Ja kuhu ma lapse isaga pöörduma peaksin, kui isa nõusolek on olemas?

Mees soovib kiiresti lahutada 28 aastat kestnud abielu. Meil on lisaks kahe täiskasvanud lapse üks alaealine laps. Kuid veel ka maja, korter, auto, firma ning laenud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda teha? Kas vastastikusel kokkuleppel (kuigi mina lahutust ei soovi) või minna kohtusse? Mida viimane endaga kaasa toob? Olen olnud pikalt lapsega kodus, teinud kodus tööd (meie firmas), praeguse seisuga ametlikult töötu.
Kas on seadusega kindlaks määratud lapse elatisraha suurus või arvestatakse seda konkreetse pere majandusliku seisu järgi? Missugused on minu õigused elatisraha saamise osas? Isa hoolib väga lapsest, kuid emana olen võtnud suurema rolli kasvatuses enda peale. Laps soovib jääda oma koju, käia oma koolis ja olla oma sõpradega. Ja nii minagi.

Tere
Isik on nõus tasuma lapse elatisraha. Ta tegi ühe suurema ülekande, kuna rahalised vahendid seda hetkel võimaldasid ning ülejäänud puudujääva summa on ta jaganud 12 kuu peale ära ning tasub iga kuu. Ehk siis aasta kokkuvõttes saab kõik ülekanded tehtud.
Kas selline maksmise viis on arvestatav?

Tänan!

Olen lapse isast elanud lahus juba 3 aastat. Kohtu kaudu on määratud, et lapse isa maksab lapsele elatist, olen pöördunud ka kohtutäituri poole ning lapse isa varjab oma tulusi ning laps elatist ei ole 3 aasta jooksul kordagi saanud. Laps ja isa kohtuvad regulaarselt. Asjaga on kursis ka sotsiaaltöötajad, oleme üritanud asju arutada lastekaitse töötaja kaudu ja sõlmida suhtluskorra leppeid, kuid lapse isa ei ole koostööaldis ja nõuab, et laps oleks nädal ühe vanema juures ja nädal teise juures. Sotsiaaltöötajad ja lapse psühhiaater arvavad, et see on lapse vaimsele tervisele kahjulik. Lapse isa elab ise oma vanemate juures. Ise olen hetkel vahepeal abiellunud ja ootan last, olen akadeemilisel puhkusel ja hetkel püsivat tööd ei ole (aeg-ajalt töölevõtulepinguga tööotsad). Soovin uurida, et kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult täidab koos minuga lapsega seonduvaid kohustusi (viib last arstile kui, ravikulud, lasteaiamaks, riided söögiraha jne kõik lapsega seonduv). Põhjuseks oleks siis pere majanduslikud küsimused ja ka kasuisa õigus teha lapsega seonduvaid otsuseid (tervise ja haridusega seotuid). Lapse bioloogiline isa ei andnud ka nõusolekut lapse sissekirjutuse osas kuigi laps on kogu aeg elanud minuga ja elukoht on lapse isale teada. Seadusest lähtuvalt sain siiski rahvastikuregistris muudatuse ära teha (nõusolekut pole vaja kui see on lapse huvides). Hetkel ei saa ette võtta ka perereisi (kuigi laps sooviks seda) kuna lapse bioloogiline isa ei anna selleks nõusolekut. Lapse bioloogilisest isast lahkumise põhjus oli vägivald nii lapse kui minu vastu kuid kahjuks jäi see tõendamata, hetkel on alles suur hulk sõimu ja ähvardusi sisaldavaid e-kirju, kas kohus ka neid arvestaks? Kui kulukaks võiks selline pöördumine kohtu poole minna ja mis oleks tõenäoline lahendus? Kas oskate soovitada mõnda advokaati, kes saaks aidata see tee läbida?

Pöördun Teie poole tegelikult oma elukaaslase murega. Nimelt on minu elukaaslasel laps, kellele ta maksab igakuiselt elatist 179 eurot, mis on välja mõistetud kiirmenetlusega. Mure on tegelikult selles, kuna sellest aastast elatusmiinimum tõusis 235 euroni siis lapse ema ka seda praeguseks nõuab. Hagi on algatatud. Asi on selles, et minu elukaaslane maksab iga kuu lapsele 179 eurot pluss lapsele haridus kindlustust 25 eurot ja tema palk on 511 eurot kuus. Kuna elame Saaremaal siis suurema palgaga töökohta ei ole võimalik saada. Ka minul on 2 last, kes elavad meiega koos (elukaaslane ei ole laste isa). Tahtsingi küsida, kas mingigi võimalus on, et elukaaslane ei peaks hakkama maksma praegust elatusmiinimumi ja saab edasi maksta 179 eurot kuus? Või ei ole sellest pääsu? Nimelt asi ka selles, et see elatusraha ei jõua lapseni. Lapse ema kasutab seda enamasti enda vajaduste peale, juuksepikendused, geelküüned, ripsmepikendused jne.

Tere, meil lastekaitsetöötajad põhimõtteliselt juba ahistavad oma külaskäikudega. Me oleme oma arust kõiki nende nõudeid täitnud. Aga iga kord neil tekivad uued nõuded ja kui me natukene kasvõi uurime oma õigusi, ähvardatakse laste äravõtuga. Me ei ole alkohoolikud, me mõlemad töötame turvafirmas. Meil on kindel elukoht, me teadvustame omale, et siin on vaja remonti teha ja teemegi osa-osa kaupa. Aga nende nõue on, et oleks juba valmis. Ma ise olen lastele kasuisa ja nende sõnul pole mul mingit õigust oma arvamust avaldada. Küsiks seda ka, et kuidas saaks laste kaashooldusõigust? Kuhu peaks pöörduma ja mida tegema? Kuna ma olen lastele kasuisa, siis misssugused õigused mul on laste tuleviku suhtes kuna nende sõnul mul puuduvad igasugused õigused?

Tere.
Olen elanud lapse isaga lahus üle 1,5 aasta, millest ta toetas last rahaliselt 4 kuud. Elan kahe lapsega eestis ja olen kolinud 2 korda poole aasta jooksul. Ametlikult esitasin elatisenõude lapse isale jaanuaris. Lubas esitada vastuväite. See selleks. Pigem probleem selles, et last vaatamas on ta käinud 2 korda 7 kuu jooksul (ta elab soomes) ja keeruline on olnud küsida nõusolekut kolimiseks, et sissekirjutust saada, lisaks ei saa me omavahel normaalselt suhelda. Elan juba 1 aasta teise mehega. Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks üksikhooldusõigus?