Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama?14.03.2017

Tere!
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hooldusõiguslikud vaidlused lahendab kohus alati lähtuvalt laste huvidest, seega laste isa avalduse rahuldamine sõltub sellest, kas isa juures elamine on laste huvidega kooskõlas või mitte. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks laste senise elukorralduse muutmist, kui nende eest siiani hoolitsenud vanem on sellega hästi hakkama saanud ja puuduvad kaalukad põhjused laste harjumuspärase elukeskkonna muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks? 09.03.2017

Tere, Mul on kohtu kaudu lapse isale elatis määratud ning ainuhooldusõigus minule. Kas ma siis pean last lapse isale näitama, kui ta ei maksa ja võlg on juba pea 1000€ ning kunagi ammu on ta vaid kokku maksnud umbes 800-1000 eurot. Kuid praegu pole ta lapsele elatist maksnud ja võlga ka tasunud. Ning lapse vastu tunneb ta huvi vaid öösel. Ja kuna ma tean, et ta joob, siis olen ma 95% kindel, et ta kirjutab täis peaga ning ta ei kirjutanud see kord mulle vaid mu uuele elukaaslasele. Mis õigused mul on kui ta väga harva öösiti sellist jama teeb. Mind saab ta vaid e-maili kaudu kätte. Sest ma ei taha seda terrorit läbi elada mida ta korraldab. Ta teeb meelega läbi lapse mulle haiget sest minu kõige nõrgem külg on laps, ta ajab mu endast välja või korraldab midagi muud. Seega mida ma peaks tegema kui ta väga harva lapse vastu huvi tunneb (laps on 1 ja 2 kuud ning selle aja jooksul on ta a'la 3-5 korda vaid küsinud ja ka mitte midagi asjaliku ning küsimus suuresti on sisse tulnud siis kui me algul ka läbi facebooki suhtlesime tal oli mingi teema või vaja midagi ja kui ma meelde tuletasin, et tal on laps siis ta küsis. ). Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks?
Aitäh vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isal on õigus lapsega kohtuda ka siis, kui lapse hooldusõigus on Teile täielikult üle antud. Isa ja lapse suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kus isa on mingil viisil lapsele ohtlik.

Kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole võimalik seda kannet nö tühistada. Ainukene võimalus, kus isa lapse sünnitunnistuselt kustutatakse, on siis, kui laps lapsendatakse. Lapsendamiseks on aga üldjuhul vaja lapse isa nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab tõsta elukaaslase koos lapsega oma korterist välja?09.03.2017

Andsin sisse alimendid, lapse isa hakkas peale seda ähvardama. Ta nõuab korterist lahkumist kuna soovib panna korteri müüki. Elasime vabaabielu 13 aastat ja eraldi 12, nüüdseks 25 aastat. Olen elanud tema korteris, mis on tema omand ja oleme lapsega koos sisse registreeritud. Olen teinud korteri korralikuks, vahetanud aknad, tapeedid, põrandad. Olen hetkel töötu, uut elukohta pole võimalik soetada. Kas tal on õigus mind lapsega nö. tänavale tõsta? Kuna elan seal kokkuleppeliselt, olen maksnud korralikult kommunaalkulud, kas lapse isal on õigust nõuda täiendavalt veel üüri maksmist? Kuna varalepingut ei ole sõlmitud, kas on võimalik üldse selle korteri korda tegemise eest saada mingit hüvitist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa on korteri ainuomanik, on tal õigus otsustada, kes temale kuuluvat eluruumi kasutab. Samuti on tal õigus küsida korteri kasutamise eest üüri. Lapse isal on lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid tal ei ole kohustust tagada lapsele elamispinda.

Kui olete korterit remontinud ja selle väärtust tõstnud, võiks Teil olla lapse isa vastu alusetu rikastumise nõue, kuid sellisel juhul peaksite olema võimeline tehtud kulutusi tõendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti, sest minu palgast ei jätku 3 lapse elatiseks?09.03.2017

Peaksin maksma kolmele lapsele elatist kokku 705.- kuus. Kuna mu palk on 900 € miinus maksud, siis kõigest sellest jääb ikkagi väheks ja iga kuu kasvab võlg suuremaks. Konto on arestitud ja minule jääb elamiseks 235 € (pool miinimumi). Selle rahaga ei ole võimalik elada, süüa, üürida korterit ja saada vajadusel ka arstiabi. Kohus elatist ei vähenda, sest tegemist niigi miinimumiga. Ometi on samas öeldud, et elatise tasumine ei tohi isa jaoks samuti koormavaks muutuda... samas on minu ellujäämine ju sellise summaga ilmvõimatu. Kas minule ei kehtigi inimõigused? Isegi, kui ma teeniks eesti keskmist palka, mida teatavasti ei saa meist paljud, ka siis suureneks iga kuu elatisevõlg, kuna ei jaguks kolme lapse elatiseks.
Küsimus, kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti? Või mis lahendus üldse oleks sellise olukorra puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Arvestades Teie kirjeldust oma olukorra kohta, võiks minu hinnangul olla alust elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Ülalpeetavaid on siiski kolm, mis teeb Teie sissetuleku juures keeruliseks kõigile lastele miinimummääras elatise maksmise.

Eraisiku pankroti väljakuulutamine ei vabasta Teid lastele elatise maksmise kohustusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema on ka kohustatud teises linnas elavat ja õppivat tütart toetama, kes saab isalt elatisraha aga emalt võiks ka saada?07.03.2017

Tere!
Perekond on lahutatud. Pere 17a tütar elab teises
linnas üürikorteris ja käib seal koolis. Isa maksab iga kuu ema arvele elatisraha 235 eurot. Ema kannab selle summa tütrele edasi, et ta saaks maksta sellest üüri ja kommunaalkulud. Elamiseks sellest aga ei jagu. Küsimus järgmine - kas ema on ka kohustatud (saab seda kuidagi
nõuda) tütart iga kuu sama summaga 235 eurot toetama? Praegu
teeb ta seda minimaalselt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse ülalpidamises tuleb vanematel (üldjuhul) osaleda võrdsel määral. Antud juhul peaks ka lapse ema panustama lapse ülalpidamisse isaga võrdselt ehk toetama tütar samaväärse elatisrahaga.

Kui lapse ema ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, tuleb elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kuivõrd tegemist on alaealise lapsega, tuleb lapsel kohtusse pöörduda oma seadusliku esindaja ehk vanema vahendusel, antud juhul saab teda esindada isa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema peab maksma elatisraha, kui ta tuleb välismaalt tagasi aga laps jääb minu juurde elama?07.03.2017

Lapse ema teatas, et kolib Eestisse tagasi ja läheb elama üürikorterisse. Ta tahab, et meie ühine 13-aastane laps jääks minu juurde elama, millega ma muidugi nõus olen.
Kas emal on ka kohustus elatist maksta? Või millistes olukordades ta ei pea maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!
Vanemal on igal juhul oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus – kui vanem elab lapsest lahus ega tee lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, tuleb tal lapsele igakuiselt elatisraha maksta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa pole sünnitunnistusel ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi?06.03.2017

Tere!

Olen lapse isaga olnud lahus üle 1 aasta. Laps on kahene. Isa ei toeta last rahaliselt. Ei käi ka vaatamas.
Rääkisin temaga ja pakkusin välja, et ta kannaks iga kuu 200 € lapsele, kuid tema pole sellega nõus. Seega küsimus, et kui ta pole isana märgitud sünnitunnistusele ja ta ei ole nõus tegema ka DNA-testi, siis kuidas pean käituma edasi?
Kui ta ikkagi DNA-testi teeks, kas kulud peaksin kinni maksma mina või lapse isa? Ja kui suur oleks võimalus, et ta maksaks/teda sunnitakse maksma, kui tal puudub ametlik töökoht (kuigi sissetulek sularahas on) ning tal on suured võlad?
Ja kui ta hakkaks maksma elatist, kas see tähendaks seda, et ka tema nimi tuleks sünnitunnistusele ja tal oleks samuti hooldusõigus või oleks võimalik see talt ära võtta? Nimelt tal pole otsest elukohta ja vahepeal on tal alkoholiga probleeme ning ma ei usaldaks tema kätte last.

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma, on võimalik isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Kui kohus määrab asja lahendamiseks DNA-analüüsi, ei ole lapse isal enam võimalik testi tegemisest keelduda. Kui testi alusel tuvastatakse, et mees on lapse bioloogiline isa, kantakse ta lapse sünnitunnistusele. Lapse sünnitunnistusele kandmisega omandab mees lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, muuhulgas õiguse lapsega suhelda ja kohustuse last ülal pidada.

Elatis mõistetakse isalt välja ka siis, kui tal puudub ametlik elukoht, kuivõrd vanemal on igal juhul kohustus oma alaealist last ülal pidada.

Kui mees kantakse lapse sünnitunnistusele, omandab ta lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse ja tal on õigus lapsega kohtuda. Lapsega kohtumise õigus oleks tal ka juhul, kui lapse hooldusõigus kuuluks täielikult Teile.

Isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise hagi saate esitada üheaegselt, hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks saate hagi esitada peale isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 13-aastane laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse?06.03.2017

Tere! Kas 13-aastane (saab varsti 14) laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse? Siiani pole lapse isa elatist maksnud ja poja eest hoolt kandnud, on olnud pühapäevaisa. Kolisin uue elukaaslasega kokku ja nüüd isa otsustas, et meelitab poja enda juurde elama. Kogu see kolimise draama on päädinud ähvardustega minu ja mu uue elukaaslase suunas. Kui arvan, et lapse isa ei sobi last kasvatama, mida siis ette võtta? Kui vana laps võib üksi elama hakata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui üks vanematest esitab kohtule avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, kuid vähemalt 14-aastane lapse vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, siis vanema avaldust ei rahuldata, sätestab perekonnaseaduse § 137 lõike 2 punkt 1. Eelöeldust tuleneb, et vähemalt 14-aastasel lapsel on sisuliselt otsustusõigus, kumma vanema juures ta soovib elada. Arvesse võetakse hooldusõiguslikus vaidluses muidugi ka noorema kui 14-aastase lapse arvamust.

Kui vanemad ei saa lapse elukoha osas kokkuleppele, peaks esimeses järjekorras pöörduma vaidluse lahendamiseks elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja seejärel, kui kokkulepet ei saavutata, ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega kohtu poole.

Seadus otseselt ei määratle, kui vanalt võib laps hakata üksinda elama. Enne täisealiseks saamist on lapse vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid see ei pruugi tähendada tingimata seda, et laps elab vanematega ühe katuse all (või ühega vanematest). Lapse eraldi elamine eeldab seda, et see on lapse huvides ja kõik tema vajadused on kaetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik ja mõlemad vanemad peavad tema kontole elatist maksma?03.03.2017

Tere.
Olen 13 aastat poega kasvatanud üksi ja lahus elav lapseisa on vabatahtlikult toetanud last vastavalt alampalgale. Kohtu kaudu pole ma elatist taotlenud, sest asi toimis ilusasti. Nüüd on poeg 16-aastane ja läks kutsekooli ja asus elama õpilaskodus kuna kool teises linnas ja mille arveid mina maksan.
Nüüd sügisesel tegi lapseisa lapsele eraldi pangakonto ja maksab otse pojale ülalpidamist. Ja nüüd nõuab minult aru, kas mina ikka ka samapalju raha pojale panen. Minul on pojale tehtud juba ammu arve kuhu siis mina kannan raha pojale. Olen öelnud, et mina maksan poja arved ja loomulikult toetan last edasi vahetult nädalalõppudel ja vaheaegadel ja ka rahaga, aga see vastus teda ei rahulda ja nõuab minult arvete väljavõtteid ja konto väljavõtteid. ja tagatipuks ähvardab kohtuga mulle elatis peale panna. Kuna väidab, et õpilaskodus elav laps on eraldi elav isik.
Minu küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik? Mina ju maksan arved ja kodu on ikka minu juures. Ja kas tal on õigus minu kontode ja arvete väljavõtteid nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Otse alaealise pangakontole elatise maksmiseks peab vanematel olema eelnevalt sõlmitud sellekohane kokkulepe, omavoliliselt lahus elav vanem seda teha ei tohi. Kui Teie maksate lapse ülalpidamisega seotud kulusid, täidate Teie oma ülalpidamiskohustust vahetult, kuid lapsest lahus elav isa peaks oma ülalpidamiskohustust täitma elatist makstes. Seejuures peaks elatist maksma Teie kontole, kuivõrd Teie kanda on lapsega seotud kulud (nagu Teie kirjeldusest aru saan).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas nõuda naiselt osa korteri kulude hüvitamist, kuna mina pidin kuni müügini korteri eest maksma?03.03.2017

Olin abielus ja korter ühisomandis, müüsin korteri maha naise nõusolekul, kuid me ei elanud koos enam juba 4 kuud, naine lahkus teise mehe juurde. Aga maksud maksin mina seal, elekter, vesi, küte, prügi vedu. Kas on võimalik nõuda sisse pool summat naiselt. Arved olemas. Korteri pärast lahku läksimegi, kuid panga laen minu nimel ja mina maksin laenu, mis oli võetud 10 a peale. Ja muidugi tekitas naine selle korteriga veel kahju, kuna kehvas kohas ja müük oli odavalt. Kas on mingeid seaduseid tekitatud kahjule.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui peale abielu lahutamist tuli kõik ühisomandi ülalpidamisega seotud kulutused Teil üksinda kanda, on Teil võimalik nõuda hüvitist poole ulatuses kantud kuludest. Kui endine abikaasa sellega ei nõustu, on Teil võimalik nõuda hüvitist kohtu kaudu, esitades kohtule vastava hagiavalduse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand