Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas käituda kui isa, kes mind kunagi pole kasvatanud, on vanadekodus aga pensionist ei piisa kohustuste täitmiseks?21.12.2016
Tere, kuidas käituda olukorras, kus minu nn bioloogiline isa on sattunud vanadekodusse ja tema pensionist ei piisa kohustuste täitmiseks? Tegemist on inimesega, kes ei ole mind (44) kunagi kasvatanud ja tegemist on (oli) alkohoolikuga. Seadus paneb küll nii mulle kui ka minu tütrele (18) kohustuse tema eest nn hoolitseda aga seda ei soovi kumbki meist teha ja puuduvad ka vahendid selleks.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib mõjuva põhjuse olemasolul piirata täiskasvanud lapse ülalpidamiskohustust oma abivajava vanema suhtes – kui isa ei ole Teid kunagi kasvatanud ega Teie ülalpidamises osalenud, on minu hinnangul tegemist mõjuva põhjusega ülalpidamiskohustuse piiramiseks või sellest vabastamiseks. Eeltoodud asjaolusid tuleb kohtule ka tõendada.
Kui Teie isa või isa eestkostja pöördub elatise väljamõistmiseks kohtu poole, on Teil võimalik esitada oma vastuväited.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab esitada hagi kohtusse ühe lapse pealt elatise maksmiseks, kui meil on kaks last?21.12.2016
Tere! Soovin anda avalduse kohtusse ühe lapse elatise maksmiseks. Kas nii on lubatud, kuigi tegelikult on meil kokku kaks last? Kas hiljem saab vajadusel teise lapse elatist välja nõudma hakata? Mure lihtsalt selles, et meil kokkulepe 200 eurot kuus kahe lapse kohta, mida pole juba 2 aastat makstud. Isa ütleb, et raha ei ole. Seega tahaks talle mõista anda, et ta ju peab ka aitama. Küll ei taha ma teda koormata kahe lapse miinimum elatusnõudega kokku.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Muidugi võite esitada kohtule hagi vaid ühele lapsele elatise väljamõistmiseks, samuti on võimalik hiljem nõuda elatist ka teisele lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa juurest oma elu peale väljakolimisel tõstab elatist, mida isa maksab ema juures elavatele teistele lastele?21.12.2016
Tere. Minu elukaaslasel on kolm last. Hooldusõigus ja elatis kohtu poolt välja mõistetud 215 eur. Kaks last elavad emaga ja üks peaks siis isaga koos elama. Aga kuna isa pool elav laps (16 a) koolis ei käi, otsustas välja kolida ja oma elu peale minna. Sissekirjutus isa juures. Kas siis elatis tõuseb 430 eur peale? Isa toetab väljakolinud last edasi ja kas see ka mõjutab elatist, et meie saame ka ühise lapse?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta vastavalt kohtuotsusele ja praeguse kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus. Asjaolu, et üks lastest on asunud omaette elama, kohtuotsuse kehtivust ei mõjuta.
Kui mees saab veel ühe lapse, ei mõjuta see automaatselt olemasolevat kohtuotsust. Kui laste isa soovib seetõttu elatise vähendamist, tuleb vastava hagiga kohtusse pöörduda, kuid silmas tuleb pidada seda, et elatist vähendatakse alla kehtiva miinimumäära vaid mõjuvatel põhjustel. Kui mehele ei valmista kõikidele oma lastele samaväärse ülalpidamise andmine raskusi, ei ole ka elatise vähendamiseks alust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasade laenu maksmist ja majas elamist on võimalik omavahel kokku leppida ja notari juures vormistada?21.12.2016
Tere!
Abikaasaga koos on võetud eluasemelaen aga kuna enam koos ei ela juba aasta ja algul lubas tasuda laenu osamaksed ise, siis tänaseks päevaks on selgunud, et tema neid enam ei tasu ja et tema siia ei tule elama ega soovi midagi ja et peale laenu lõppemist kuulub eluase lastele ja mina elan siin sees kuni oma elupäevade lõpuni, mis on muidugi kõik suusõnaline. Kas seda kõike on võimalik notari juures kinnitada, et laenumaksed jäävad minu tasuda ja tema loobub sellest, millega olen ka nõus. Kuigi oleme veel abielus, seega on seda eluaseme probleemi ja tema suusõnalisi lubadusi vaja kinnitada notariaalselt.
Aitäh!
Abikaasaga koos on võetud eluasemelaen aga kuna enam koos ei ela juba aasta ja algul lubas tasuda laenu osamaksed ise, siis tänaseks päevaks on selgunud, et tema neid enam ei tasu ja et tema siia ei tule elama ega soovi midagi ja et peale laenu lõppemist kuulub eluase lastele ja mina elan siin sees kuni oma elupäevade lõpuni, mis on muidugi kõik suusõnaline. Kas seda kõike on võimalik notari juures kinnitada, et laenumaksed jäävad minu tasuda ja tema loobub sellest, millega olen ka nõus. Kuigi oleme veel abielus, seega on seda eluaseme probleemi ja tema suusõnalisi lubadusi vaja kinnitada notariaalselt.
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil tuleks sõlmida notari juures ühisvara jagamise leping. Ühisvara saab jagada kas peale abielu lahutamist või juhul, kui olete sõlminud abieluvaralepingu, millega lõpetate varaühisuse režiimi ja valite edaspidiseks lahusvara režiimi. Seega juhul, kui te abielu lahutada ei soovi, tuleb ühisvara jagamiseks sõlmida nii abieluvaraleping kui ka ühisvara jagamise leping.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millele tuginedes saaksin advokaadilt välja nõuda 2015 aasta kohtuasja dokumendid?16.12.2016
Toimus kohtuistung 2015. aastal. Tekkis huvi üle vaadata kõik istungiga seotud dokumendid, aga tuleb välja, et indiviid ei küsinud advokaadilt istungiga seotud dokumente endale peale otsust. Helistamisel ütles advokaat, et tulenevalt hiljutisest kolimisest on need kuskil .. ja ta püüab need järgmise kuu jooksul üles leida.
Minu kartus on see, et neid ei pruugitagi üles leida. Ma usun, et on dokumendihalduse seadus, mis kohustab teda neid säilitama ja kliendile väljastama nõudel.
Kuidas seda protsessi kiirendada? Ametlik teabenõue vms, mille mitte-täitmisel saab teda vastutusele võtta.
Minu kartus on see, et neid ei pruugitagi üles leida. Ma usun, et on dokumendihalduse seadus, mis kohustab teda neid säilitama ja kliendile väljastama nõudel.
Kuidas seda protsessi kiirendada? Ametlik teabenõue vms, mille mitte-täitmisel saab teda vastutusele võtta.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Advokaadibürool toimiku säilitamise kohustus oleneb sellest, kuidas on kokku lepitud kliendi ja advokaadibüroo vahelises lepingus. Seadusest ei tulene advokaadibüroo kohustust toimikuid säilitada pärast töö tehtuks lugemist. Toimikud arhiveeritakse maakohtu poolt ja seega on toimikuga võimalik tutvuda kohtu kaudu. Tutvumine on sätestatud tsiivilkohtumenetluse seadustiku §-s 59. TsMS § 59 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. TsMS § 59 lg 3 järgi kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu. Tutvuda ei või kinnises menetluses arutatud asja toimikuga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas taotleda tagasi hooldusõigust, sest lapse ema tahab lapse viia välismaale elama?16.12.2016
Tere,
Lapse ema soovib lähiajal koos lapsega minna elama välismaale. Paraku mina selle otsusega nõus ei ole ning soovin, et laps jääks kodumaale.
Kunagi sai tehtud vale otsus ainuhooldusõiguse andmise emale.
Nüüd aga sooviksin taotleda hooldusõigust tagasi, et takistada lapse ära viimist välismaale. Kas antud juhul oleks see võimalik ning kuhu peaksin sellisel juhul pöörduma?
Lapse ema soovib lähiajal koos lapsega minna elama välismaale. Paraku mina selle otsusega nõus ei ole ning soovin, et laps jääks kodumaale.
Kunagi sai tehtud vale otsus ainuhooldusõiguse andmise emale.
Nüüd aga sooviksin taotleda hooldusõigust tagasi, et takistada lapse ära viimist välismaale. Kas antud juhul oleks see võimalik ning kuhu peaksin sellisel juhul pöörduma?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Antud juhul on võimalik esitada avaldus kohtule perekonnaseaduse § 138 lg 1 järgi ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha, sh elukoha, haridusasutuse valiku ja tervishoiuteenuste küsimustes. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas abikaasa peab osalema kommunaalmaksete tasumisel kui elab uue kaaslasega ja maja olen saanud mina kinkelepinguga enne abiellumist?15.12.2016
Abikaasa elab teisega koos neli kuud. Oleme endiselt abielus. Kas tal on kohustus osaleda kommunaalmaksete tasumisel ja eluasemelaenu tasumisel, kuigi maja on saadud kinkelepinguga enne abiellumist ainult minu nimel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete maja omandanud kinke teel, on tegemist Teie lahusvaraga. Abikaasa ei ole kohustatud osalema Teie lahusvara ülalpidamises, seega ei saa temalt nõuda kommunaalmaksete ja eluasemelaenu tasumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milline on elatise miinimumsumma detsembris 2016 ja milline jaanuaris 2017?15.12.2016
Tere!
Kui kohtuotsus elatise maksmiseks on tehtud ja seal märgitud, et tuleb maksta alates sept 2016 (mis tähendab, et kogunenud võlg on 860€) siis kuidas peaks toimuma võla tasumine? Kas võlgnik võib seda maksta oma soovide järgi või on ka mingid nõuded selle koha pealt? Ja teine küsimus oleks selline, et kui maksti elatist dets 2016, milline peaks olema summa, kui elatis on seotud miinimum tasuga ja jaanuarist miinimum tasu tõuseb?
Kui kohtuotsus elatise maksmiseks on tehtud ja seal märgitud, et tuleb maksta alates sept 2016 (mis tähendab, et kogunenud võlg on 860€) siis kuidas peaks toimuma võla tasumine? Kas võlgnik võib seda maksta oma soovide järgi või on ka mingid nõuded selle koha pealt? Ja teine küsimus oleks selline, et kui maksti elatist dets 2016, milline peaks olema summa, kui elatis on seotud miinimum tasuga ja jaanuarist miinimum tasu tõuseb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsuse jõustumise ajaks tekkinud elatisvõlg tuleb tasuda ühekordse summana, kui elatist saav vanem ei ole nõus just teistsugust kokkulepet sõlmima. Seega, kas saate elatist saava vanemaga kokkuleppele, et tasute tekkinud elatisvõlga osade kaupa või tuleb elatisvõlg tasuda ühekordse maksena koos igakuiselt makstava elatisega.
2016. aastal on alampalga suuruseks 430 eurot, seega elatismiinimum on 2016. aastal 215 eurot. Alates 01.01.2017 on alampalga suuruseks 470 eurot – seega alates 01.01.2017 on elatise miinimummääraks 235 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 2017. aastast ei pea isa enam lapsi toetama, kui ema elab uue elukaaslasega?15.12.2016
Tere, Kui elada elukaaslasega koos ja kasvatame koos minu 4 last, kelle isa mees bioloogiliselt pole. Kas 2017 aastast tuleb seadus, et kui elada koos elukaaslasega, siis laste bioloogiline isa ei pea oma lapsi enam toetama? Loodan siiralt, et vastate.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laste isal, kes on kantud laste sünnitunnistusele, on laste suhtes ülalpidamiskohustus igal juhul, olenemata sellest, kas Teil on uus elukaaslane või mitte. Selles osas seadusemuudatust kindlasti karta ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema peab muretsema, et isa võtab lapse ära, kui laps ei saa koolis hakkama ja isa ei luba teise kooli panna?14.12.2016
Mida teha siis kui laps ei saa suures klassis hakkama ja emal soovitatakse ta panna väiksemasse kooli, mis asub kodu juures ja õpetajatel on lapsele aega tähelepanu pöörata. Isa on sellele vastu ja nüüd peale 8 aastat nõuab last enda juurde kooli. Isa elab emast 50 km kaugusel ja ema ei ole nõus last isale andma. Isa väidab, et järelikult ei saa ema hakkama. Ometigi on ema võimaldanud lapsele riided, söögi, trenni, transpordi, teatrid, kinod, sõprade sünnipäevad ja ekskursioonid. Ema on lapse vedanud vaevaga 7. klassi välja. Ema hoolitseb lapse tervise eest kuna laps on diabeetik. Kõige selle juures maksab isa emale ainult 170 eurot kuus. Kas ema peab tõesti kartma, et talt võetakse laps ära?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on siiani elanud ema juures ja ema on sellega kenasti hakkama saanud (kõik lapse vajadused on täidetud), ei ole enamasti põhjendatud lapse senise elukorralduse muutmine – selline on kohtute seisukoht.
Selleks, et kohus lõpetaks lapse ühise hooldusõiguse ja annaks lapse hooldusõiguse osaliselt lapse isale üle, peaks kohus tuvastama, et lapse heaolu on isa juures paremini tagatud. Kindlasti küsitakse antud juhul ka lapse arvamust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand