Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui olen maksnud aastaid elatisraha naisele otse, kuid minu lahutussoovist kuuldes, hakkas seda uuesti välja nõudma?14.12.2016

Tere,
Omame abikaasaga kaht korterit, elasime ühes ning teises korteris ühiselt, kasvatamisel oli alaealine tütar. Olen investeerinud nii tütre kasvatamisse, ostnud asju, maksnud kommunaalkulud mõlema korteri eest ning igakülgselt suhelnud tütrega. Tütar on vahetevahel elanud nii ema juures kui minu juures, kui ka oleme elanud kõik kolmekesi koos. 2012. aastal esitas minu abikaasa kohtule hagi elatise väljamõistmiseks minu tütre kasuks täisealiseks saamiseni. Alates 2012. aastast olen igakuiselt maksnud tütrele alimente sularahas, andes need tema emale, usaldades teda, et raha läheb tütrele vajalike esemete ostuks. Samuti olen ise ostnud tütrele riideid, toitu jne. Tütar on sellest teadlik ning kinnitab seda. Jaanuaris 2016 otsustasime abikaasaga lahutada. Abikaasa, olles solvunud, pöördus kohtutäituri poole, kes esitas mulle elatisraha väljamaksmise nõude alates 2012. aastast (ca 9000 eurot). Tegelikult olen aga selle raha igakuiselt juba ära maksnud, kordan aga, et seda tegin sularahas. Olemas on ka abikaasa allkirjad elatisraha saamise kohta (aasta jooksul). Tütar kinnitab seda ning on teadlik, et olen talle alimente maksnud, samuti on sellest teadlikud ka meie sugulased. Mida peaksin nüüd tegema? Kohtutäitur abikaasa allkirju ei tunnista ning nõuab teatud summast. Kas pöörduma kohtu poole enda abikaasa vastu, et seal tõendada olemasolevate tõendite alusel, et olen elatusraha maksnud ning abikaasa nõue ei ole põhjendatud?
Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete elatisraha maksnud, kuid lapse ema on Teie vastu algatanud täitemenetluse, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui kohus tuvastab Teie poolt esitatud tõendite alusel, et olete elatisraha korrektselt maksnud, tunnistatakse sundtäitmine lubamatuks ja täitemenetlus lõpetatakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas segab Soome Vabariigis makstav tagaseljaotsusega elatisraha Eesti Vabariigis nõude esitamist?14.12.2016

Tere!
Eelmisel aastal hakkas Soome Vabariik tagaseljaotsusega maksma elatist lapsele 150 eurot kalendrikuus. Lapse isa kolis aga käesoleval aastal Eesti Vabariiki ja elab nüüd siin koos uue perega. Lapse ema elab Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis on elatismiinimum käesoleval aastal 215 eurot kuus. Kas saab lapse isa vastu esitada nõude Eesti Vabariigis suuremale elatisele? Kuidas segab Soome Vabariigis makstav tagaseljaotsusega elatisraha Eesti Vabariigis nõude esitamist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ülalpidamisküsimuste lahendamine on selle riigi kohtu pädevuses, kus on lapse elukoht. Samuti kohalduvad ülalpidamisele selle riigi seadused, kus laps elab. Seega juhul, kui lapse elukoht on Soomes, tuleb lähtuda Soome riigi seadustest ja puudub alus elatisraha väljamõistmiseks Eestis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratakse elatisraha kahe elatistraha nõudva naise puhul?13.12.2016

Tere!
Kuidas määratakse elatisraha kahe elatistraha nõudva naise puhul? Ühel naisel, kellega olin abielus, on 16-aastane laps; teisel on kaks last: 7-aastane ja 3-aastane, mõlemad on mu nimel.
Mul on 50% töövõimetus.
Siira lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2016. aastal on alampalga suurus 430 eurot, misõttu ei tohiks igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot.

Kui ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud isikul on osaline töövõimetus, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära, kuid see oleneb juba elatise maksmiseks kohustatud isiku varanduslikust olukorrast ja sellest, kas töövõimetus takistab isikul piisavas ulatuses sissetulekut teenida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin lapsele panna oma uue abikaasa perekonnanime, kui ka lapse isa on sellega nõus?13.12.2016

Tere,
Lapse isa on nõus loobuma jagatud hooldusõigusest ja lapse perekonnanime muutma. Kui mina emana olen abielus ja ei kanna enam neiupõlvenime, vaid uut nime, kas siis mul on võimalik lapse nimi samaks muuta (lapse isa on sellega nõus)? Kumba protsessi peaksin esimesena alustama, kas perekonnanime muutust või hooldusõigust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite pöörduma kohtusse hooldusõiguse üleandmiseks – kui kohus Teie avalduse rahuldab ja annab Teile lapse hooldusõiguse täielikult üle, on Teil võimalik lapse perekonnanime muuta lapse isa nõusolekuta. Laps võib kanda emma-kumma vanema perekonnanime, seega ma ei näe takistust lapse perekonnanime muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui elame eraldi, kuid oleme veel abielus aga naine ei lase lapsega kohtuda?13.12.2016

Tere
Mida teha kui me naisega oleme ametlikult abielus aga hetkel ei ela koos ja ta ei luba mul last näha üldse, juba läheb 4. nädal? Iga kuu annan talle raha lapse jaoks. Minu kõnedele ta ei vasta ega ei reageeri üldse. Mida ma pean tegema selleks, et last näha ja enda juurde võtta nädalavahetusel, tahan maksta iga kuu lapsele raha aga pole kindel, et raha läheb ikka lapse jaoks. Mida teha, et saaks ametlikult lahkuda, et poleks rohkem abielus temaga ametlikult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse emaga ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada, peaksite kõigepealt oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui ka seal kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Kui abikaasa on abielu lahutamisega nõus, on võimalib abielu lahutada perekonnaseisuametis või notari juures. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab elatisraha maksmise osas teha ema võlaga omavahelist tasaarveldust ja elatist mitte maksta?12.12.2016

Tere. Lapse alaline elukoht on ema juures, käib isa juures igal teisipäeval ja neljapäeval ning üle nädalavahetuse. Tundub igati õigustatud elatisenõue, kuid siin on üks aga. Nimelt oli lapse isa käendajaks lapse ema firma võetud laenule. Teiseks käendajaks oli lapse ema ise. Kuna laen läks "hapuks" ja ema firma laenu tagasi ei maksnud, jõudis asi kohtusse. Praeguseks on seis selline, et isal on kohustus tasuda kolme aasta jooksul lapse ema firma võlgasid kokku üle 30 tuhande euro, mille jaoks siis lapse isa pidi ja peab veel omakorda laenu võtma ja mis halvendab tunduvalt lapse isa pere majanduslikku seisukorda. Esimene osamakse 10 tuhat eurot on tasutud ja lapse emale on vastavalt seadusele ka esitatud nõue selle tasumiseks (kas kaaskäendajana 5000 €, või firma juhatuse liikmena 10000 €) kuid seda ta ei ole teinud. Siit siis ka küsimus, et kas ei ole seaduslikku alust elatisraha mitte maksta lapse ema kontole, kes on niikuinii võlgu ja eirab oma tagasimakse kohustust.
Tänud vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisnõuet ei ole lubatud tasaarveldada teiste nõuetega, sest tegemist on lapsele makstava elatisrahaga, mille eest vanem peaks kandma lapse igakuiseid ülalpidamiskulusid. Kui vanematel on omavahel võlanõudeid, on see elatisest eraldiseisev asi ning tuleb ka lahendada elatisasjast eraldi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik notariaalne kokkulepe enne DNA testi, et lapse ema loobub kõikidest nõuetest lapse võimaliku isa vastu?12.12.2016

Tere
Kuidas käituda olukorras, kus lapse ema kirjutab nii:
"Ma tahan testi enda parast, mitte et midagi nõuda või saada. Ja ma ka ei soovi, et Sa lapse elus osaleksid."
Kas on võimalik notariaalselt fikseerida paberil kokkulepe (isegi kui DNA-test näitab, et mees on lapse isa), et lapse ema loobub kõikidest nõuetest lapse isa vastu (elatisrahad jne) ning ei soovi, et lapse isa osaleks lapse elus ja kasvatamisel? Et hiljem puuduks võimalus ümber mõelda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui mees kantakse lapse sünnitunnistusele (ükskõik, kas kohtuväliselt vanemate kokkuleppel või peale kohtuliku isaduse tuvastamise), omandab ta lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused (sealhulgas lapse ülalpidamise kohustuse). Ühegi kokkuleppega neid kohustusi välistada ei saa, sõlmitud kokkulepe on igal juhul tühine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas sellel on seaduslikku jõudu, kui kirjutasin sündiva lapse isale tema nõudmisel garantiikirja makse- ja hooldusvabastuseks?08.12.2016

Tere, Olen hetkel lapseootel ja lapse isa ei soovi minu ega lapsega tegemist teha. Selle asemel nõuab lapse isa kas aborti või kirjalikku lepingut ja kuna aborti ma enam teha ei saa, siis nõuab ta kirjalikku lepingut, et on vabastatud lapsele elatise maksmisest. Kirjutasin talle garantiikirja makse- ja hooldusvabastuse kohta, kuid sooviks teada, et kas sellel lepingul on mingit tähtsust kui lähen peale lapse sündi kohtusse või on see tühine? Sest seaduse järgi peab iga isa vastutama oma lapse eest.
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 109 sätestab sõnaselgelt, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Seega ei ole vastavasisulisel kokkuleppel õigusjõudu ega võta sellise kokkuleppe sõlmimine Teilt võimalust tulevikus lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui poeg saab 9. kuupäeval 18-aasteseks, kui palju peab selle kuu eest elatist maksma?08.12.2016

Tere!
Poeg saab 09.12.2016.a 18-aastaseks, kas elatist peaks see kuu veel saama, maksmine toimus tavaliselt 5-dal kuupäeval?
Kuidas edasi käituda?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse ülalpidamiskohustus lõppeb tema täisealiseks saamisel (ehk laps täisealisena õpinguid ei jätka), lõppeb ülalpidamiskohustus lapse täisealiseks saamise kuupäeval. Kui laps saab 18-aastaseks 09.12.2016, tuleb detsembrikuu eest elatist maksta 9 päeva eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha maksmisega seoses oleks poeg pidanud isa edasiõppimisest teavitama?08.12.2016

Kas täisealine oleks pidanud teatama oma õpingutest isale telefoni teel või esitama koolitõendi, ta väidab kohtule, et teatas sõnumi teel ja isa keeldus, aga isa pole sõnumeid saanud ja keeldunud, nüüd nõuab koheselt suvekuude raha aga kas on ju kohtu otsus jõustub edasikaebamise tähtaja lõppemisega? Isa on maksnud alates teadasaamisest 215 eurot - iga kuu, aga kas suvekuude eest on kohustus sellist summat maksta ja koheselt? Kas mingi seadus on ka kui poeg telefoni teel ülbitseb ja mõnitab isa?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui täisealine, kuid noorem kui 21-aastane laps jätkab täisealisena õpinguid, tuleks vanema nõudmisel kindlasti esitada tõend õppimise kohta, vastasel juhul ei ole ju vanemal infot, kas tal tuleb lapsele ülalpidamist anda või mitte. Kuid isegi juhul, kui laps ise vanemale vastavat infot ei edasta, kuid kohus tuvastab, et laps õpib, tuleb vanemal anda lapsele ülalpidamist – info edastamata jätmine kokkuvõttes kohtus elatise väljamõistmist ei mõjuta.

Seejuures ei ole täisealise isiku elatise suurusele määratud alampiiri, nagu alaealise lapse elatisele, ning elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse vajaduste suurusest. Oma vajadusi peab täisealine, kuid ülalpidamiseks õigustatud laps dokumentaalselt tõendama.

Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand