Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas määratletakse elatisraha otsustamisel "vajadus", kas igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?16.03.2017
Kolm küsimust (hakkan maksma elatisraha):
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist tuleb maksta siis, kui vanem ei osale enam lapse ülalpidamises vahetult. Reeglina tekib see olukord siis, kui vanem kolib lapsest eraldi ja üldjuhul enam lapse vajaduste katmises vahetult ei osale. Kui vanemad elavad vaatamata lahutusele koos ja teevad mõlemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmise kohustust. Samasugune on olukord siis, kui vanemad elavad küll lahus, kuid on kokku leppinud, et lapse kulud kantakse võrdselt (kõik kulud tehakse pooleks) või jagatakse omavahel ära, kes mingisuguse kulutuse teeb (a la üks vanem ostab riided, teine kannab trennikulud jne).
Seadus tolereerib olukorda, et lahus elav vanem elatist ei maksa, vaid osaleb selle asemel lapse ülalpidamises vahetult. Kindlustamaks seda, et teine vanem tulevikus pahatahtlikult tagasiulatuvalt elatisraha ei nõuaks, peaks see vanem olema võimeline tõendama, et kulutusi on kantud vahetult (selleks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, arved, maksekorraldused).
Lapse vajadused kujunevad vastavalt tema elulaadile ehk sellele, milline oli elustandard vanemate kooselu ajal. Reeglina peaksid vanemad võimaldama lapsele samasugust elulaadi ka peale lahkuminekut (alati see muidugi võimalik ei ole). Seega kui lapse elustandard on olnud tavapärasest kõrgem, näiteks kuuluvad sinna iga-aastased reisid või erakool, peaksid vanemad seda elustandardit toetama ka edaspidi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus