Perekonnaõigus


Küsimus: Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimumpalka?07.11.2016

Tere, Minu mees elab ja töötab Rootsis, elan ka ise oma lapsega seal (olen ise üksikvanem) ja meie õpime, minu lapsel isa puudub seega oleme meie kaks minu mehe ülal pidada. Mehel on eelmisest kahest kooselust kolm last, kahe erineva naisega, kes elavad Eestis ja kellele ta maksab ka alimente. Lugesin, et uuel aastal 2017 tõuseb jälle makstav summa, mis on aga liiga suur, kuna elamiskulud ka meil siin Rootsis suured ja mehel ka eelnevatest kooseludest võlgasid maksta. Laste emadel mõlemal uued elukaaslased ja kõik käivad tööl. Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimum palka. Mees mul igati tubli, lapsed käivad Rootsis aastas mitu korda ja suvel puhkuse aja veedame terve kuu tema lastega, alimentide suurenedes aga kaob laste isal võimalus teha lastele väljasõite ja kohtuda nendega aastas mitu korda. Saame aru, et laste peale kulub raha aga kuidas peab meie pere hakkama saama, kui igal aastal alimendid kasvavad ? Mis me saaksime ära teha, kas on üldse võimalik, et alimendid jääksid paarisaja euro kanti kuus ühele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Asjaolu, et faktiliselt peab mees üleval ka Teid ja Teie last, elatise vähendamiseks alust ei anna, sest seaduse mõttes tal teie suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et laste emadel on uued elukaaslased, kes teenivad sissetulekut – lapse ülalpidamise eest peavad hoolitsema esmajärjekorras tema bioloogilised vanemad.

Teoreetiliselt võiks elatise vähendamiseks olla alust seetõttu, et mehel on kolm ülalpeetaavat last ja ta ei ole võimeline maksma kõigile elatisraha miinimummääras, kuid siin saavad määravaks paljud asjaolud, nagu näiteks mehe varanduslik olukord ja tema enda põhjendatud vajaduste suurus, samuti laste emade varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand