Perekonnaõigus
Küsimus: Mida peaks isa tegema, et vabatahtlikult makstav elatisraha oleks ametlikult vormistatud ja ema ei nõuaks lisaraha juurde?31.10.2016
Tere.
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete seisukohal, et lapse vajadused on poole ulatuses kaetud miinimummääras makstava elatisrahaga ja lapse ema ei esita vastupidist kinnitavaid argumente/tõendeid, ei tule Teil igakuiselt makstavale elatisrahale täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi teha.
Kui lapse ema ei ole nõus igakuiselt makstava elatisraha suurusega, tuleb tal elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, lapse isal antud juhul kohtusse pöördumiseks alust ei ole.
Kui emal ja isal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda, peaks oma murega esmalt pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui ka tema vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus