Liiklus ja sõidukid
Küsimus: Kas tööandjal on õigus avariis kannatada saanud töötaja haiguhüvitis välja nõuda süüdlase kindlustusest?20.06.2013
Meie töötaja sattus jalakäijana liiklusavariisse ning sellega seoses on ta pikemat aega töövõimetuslehel. Vastavalt ravikindlustusseadusele olime meie tööandjana kohustatud temale maksma haigushüvitist 4.-8. haiguspäeva eest.
Kas tööandjal on õigus ka tema poolt tehtud täiendav kulu haigushüvitise näol kindlustusseltsist, kus oli kindlustatud avarii tekitanud auto, tagasi nõuda?
Kui jah, siis kas on ka olemas mingid konkreetsed blanketid või kord, kuidas see käib.
Kas tööandjal on õigus ka tema poolt tehtud täiendav kulu haigushüvitise näol kindlustusseltsist, kus oli kindlustatud avarii tekitanud auto, tagasi nõuda?
Kui jah, siis kas on ka olemas mingid konkreetsed blanketid või kord, kuidas see käib.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Ajutise töövõimetuse hüvitisest ja nõude esitamisest vt täpsemalt siit http://www.lkf.ee/images/files/Ajutine_TV_teavekliendile(3).pdf
Viidatud kirjeldus on suunatud eelkõige kannatanule. Tööandja peaks esmalt selgitama välja kindlustusandja, kellel on kahju hüvitamise kohustus. Seejärel peaks tööandja pöörduma kindlustusandja poole täpsustamaks, mis teavet peale nõude kindlustusandja vajab. Võib eeldada, et kindlustusandja on kannatanu nõuet juba käsitlenud ja hulk teavet on kindlustusandjal juba olemas.
Kindlustusandja kohta on mõistlik küsida esmalt teavet kannatanult. Samuti saab kindlustusandja teada LKF-i veebilehel oleva päringu abil sisestades õnnetuse kuupäeva ja sõiduki, millega kahju põhjustati, registreerimismärgi. Päring LKF-i veebilehel https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST
Küsimus: Kas kindlustus lähtub hüvitamisel minu hinnangust auto väärtuse kohta või turuhinnast?17.06.2013
Tervist,
Olen liiklusõnnetuses kannatanu pool ja kindlustusele selgituste andmisel kirjutasin oma arvamuse hinnast väiksema kui tegelikult arvan. Kuna turuhind on tegelikult palju kõrgem, siis kas on oht, et liikluskindlustus korvab mulle pigem selle summa, mille ma kirjutasin või siiski selle, mis on tegelik turuväärtus sellisel autol?
Olen liiklusõnnetuses kannatanu pool ja kindlustusele selgituste andmisel kirjutasin oma arvamuse hinnast väiksema kui tegelikult arvan. Kuna turuhind on tegelikult palju kõrgem, siis kas on oht, et liikluskindlustus korvab mulle pigem selle summa, mille ma kirjutasin või siiski selle, mis on tegelik turuväärtus sellisel autol?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimus: Kas avariis kahjukannataja osaühing peab oma auto remondiarve käibemaksu ise kinni maksma kuna kindlustus keeldub?14.06.2013
Tere,
Küsimus on seoses sõidukikahju hüvitamisega juriidilisele isikule (käibemaksukohuslane) liiklusõnnetuse korral. Sõiduautole, mis kuulub OÜ-le, sõideti tagant otsa. Otsasõitja tunnistas süüd ning sõiduk viidi nädal hiljem remonditöökotta. Kindlustusseltsi poolt väljastatud garantiikiri ütleb, et liikluskahju eest vastutab 100%-liselt õnnetuse põhjustaja ehk siis sõiduk, mis sõitis tagant otsa.
Remondiettevõte koostas sõiduki taastamisremondi kalkulatsiooni kindlas summas, millele lisandus käibemaks, kuna remondiettevõte on käibemaksukohuslane.
OÜ, kelle sõidukile otsa sõideti ja on kahjukannataja, sai vastavalt kindlustusseltsi ettekirjutusele remondiettevõttelt arve taastamisremondi summas (mille hüvitamise kiitis heaks kindlustus) pluss käibemaks. Autoremonditöökoja arvel olevat käibemaksu keeldub kindlustusselts maksmast.
Nimelt toob kindlustusselts garantiikirjas esile käibemaksuseaduse paragrahv 29 lõige 1. Ühesõnaga keeldub kindlustusselts maksma remonditöökoja arvele lisatud käibemaksu ning soovitab ning nõuab seda käibemaksu sisse kahjusaajalt, kes siis peaks selle sisendkäibemaksuna maha arvama järgmisel kuul.
Kas selline käitumine kindlustusseltsi poolt on seaduslik ning mida teha arvega, mille esitas OÜ-le autoremonditöökoda? Liikluskindlustusseadust lugedes tundub, et kohustuslik liikluskindlustus ongi selleks, et kahjukannataja ei peaks midagi maksma.
Sama kindlustusseltsiga ning sama autoremonditöökojaga on ka teine kogemus - OÜ autoga, mis ei olnud käibemaksukohuslane juhtus liiklusõnnetus, kuid siis oli kindlustusselts nõus remonditöökoja esitatud arvel käibemaksu tasuma ning mingeid sekeldusi ei esinenud.
Kas OÜ-dele, kes on käibemaksukohuslased, kehtivad liikluskahju hüvitamisel teised nõuded, kui eraisikutele ning mitte käibemaksukohuslastele? Kas kahju kannatajad peavad enda vahenditest hakkama tasuma remondiarveid ning hiljem riigilt käibemaksu tagasi küsima?
Garantiikiri mainib ka, et nad on nõus autoremonditöökojale hüvitama taastamisremondi summa ilma käibemaksuta ning ütlevad, et käibemaks tuleks tasuda auto valdajal (kahju kannatajal).
Tekkinud olukord on väga ebameeldiv, sest OÜ on tehtud võlglaseks autoremonditöökoja ees.
Tänan Teid!
Küsimus on seoses sõidukikahju hüvitamisega juriidilisele isikule (käibemaksukohuslane) liiklusõnnetuse korral. Sõiduautole, mis kuulub OÜ-le, sõideti tagant otsa. Otsasõitja tunnistas süüd ning sõiduk viidi nädal hiljem remonditöökotta. Kindlustusseltsi poolt väljastatud garantiikiri ütleb, et liikluskahju eest vastutab 100%-liselt õnnetuse põhjustaja ehk siis sõiduk, mis sõitis tagant otsa.
Remondiettevõte koostas sõiduki taastamisremondi kalkulatsiooni kindlas summas, millele lisandus käibemaks, kuna remondiettevõte on käibemaksukohuslane.
OÜ, kelle sõidukile otsa sõideti ja on kahjukannataja, sai vastavalt kindlustusseltsi ettekirjutusele remondiettevõttelt arve taastamisremondi summas (mille hüvitamise kiitis heaks kindlustus) pluss käibemaks. Autoremonditöökoja arvel olevat käibemaksu keeldub kindlustusselts maksmast.
Nimelt toob kindlustusselts garantiikirjas esile käibemaksuseaduse paragrahv 29 lõige 1. Ühesõnaga keeldub kindlustusselts maksma remonditöökoja arvele lisatud käibemaksu ning soovitab ning nõuab seda käibemaksu sisse kahjusaajalt, kes siis peaks selle sisendkäibemaksuna maha arvama järgmisel kuul.
Kas selline käitumine kindlustusseltsi poolt on seaduslik ning mida teha arvega, mille esitas OÜ-le autoremonditöökoda? Liikluskindlustusseadust lugedes tundub, et kohustuslik liikluskindlustus ongi selleks, et kahjukannataja ei peaks midagi maksma.
Sama kindlustusseltsiga ning sama autoremonditöökojaga on ka teine kogemus - OÜ autoga, mis ei olnud käibemaksukohuslane juhtus liiklusõnnetus, kuid siis oli kindlustusselts nõus remonditöökoja esitatud arvel käibemaksu tasuma ning mingeid sekeldusi ei esinenud.
Kas OÜ-dele, kes on käibemaksukohuslased, kehtivad liikluskahju hüvitamisel teised nõuded, kui eraisikutele ning mitte käibemaksukohuslastele? Kas kahju kannatajad peavad enda vahenditest hakkama tasuma remondiarveid ning hiljem riigilt käibemaksu tagasi küsima?
Garantiikiri mainib ka, et nad on nõus autoremonditöökojale hüvitama taastamisremondi summa ilma käibemaksuta ning ütlevad, et käibemaks tuleks tasuda auto valdajal (kahju kannatajal).
Tekkinud olukord on väga ebameeldiv, sest OÜ on tehtud võlglaseks autoremonditöökoja ees.
Tänan Teid!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
a. kindlustuslepingu eesmärk, kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud, peab saama täidetud;
b. ei tohi tekkida olukorda, kus kahjustatud isik saab kindlustusjuhtumi toimumisest ja kahju hüvitamisest kasu.
Kui kahjustatud isik on õigustatud riigilt tasutud käibemaksu tagasi saama, siis on kahjustatud isikul kohustus teha tegevusi käibemaksu tagasisaamiseks (kahju vähendamise kohustus). Tasutud käibemaksu riigilt tagasi saades ei ole selles osas tegu kahjuga. Kui kindlustusandja loeks kahju hulka ka remondiarvelt tasumisele kuuluva käibemaksu, mille kahjustatud isik hiljem riigilt tagasi saab, tekib olukord, kus kahjustatud isik saab kindlustusjuhtumist kasu.
Teisalt ei saa kindlustusandja nõuda, et kahjustatud isik finantseeriks ise remondiarve käibemaksu osa selle tasumisest remondiettevõttele kuni riigilt tagasisaamiseni. Kui kahjustatud isik soovib, siis tasub kindlustusandja ka käibemaksu osa ja kahjustatud isik peab selle hiljem kindlustusandjale tagasi maksma.
Üksikasjalikumalt vt siit http://www.lkf.ee/images/files/Hyvitis_km_liiklus(1).pdf
Küsimus: Kuidas saab auto kasutaja vormistada kindlustuse, kui ma ise olen pikemat aega välismaal?12.06.2013
Lähen pikemaks perioodiks eemale, kuid soovin olla auto omanik. Seda kasutab keegi teine, kuidas käib kindlustuse tegemine?
Kindlustus lõpeb, kui ma ise juba eemal ja alati teinud 3 kuu kaupa. Kuidas tema saab teha ise autole kindlustust? Load saab ka alles minu minekust ühe kuu pärast. Kas on võimalik teha ja kui on siis kuidas, nii et mulle ei tule koju enam kirja. Ja mina ise ei kasuta
autot pikalt, kui ma läinud.
Aitäh!
Kindlustus lõpeb, kui ma ise juba eemal ja alati teinud 3 kuu kaupa. Kuidas tema saab teha ise autole kindlustust? Load saab ka alles minu minekust ühe kuu pärast. Kas on võimalik teha ja kui on siis kuidas, nii et mulle ei tule koju enam kirja. Ja mina ise ei kasuta
autot pikalt, kui ma läinud.
Aitäh!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui soovite, et kindlustusandja saadaks teate kindlustusperioodi lõppemisest teisele isikule, siis teavitage kindlustusandjat oma soovist ja paluge teade saate teise isiku nimele ja aadressile.
Asjaolu, et Teie esindajal kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole auto juhtimise õigust, ei oma tähendust.
Küsimus: Kuidas tegutseda kui ei ole rahul kindlustusfirma otsusega?11.06.2013
Sõber sõitis minu autoga väga õrnalt teisele tagant sisse ning tehti kindlustusjuhtum. Mure selles, et kannatanu kahjud kindlustuse väitel on ligi 400 eurot aga see pole tõsi. See sõber, kes põhjustas, töötab ise autotöökojas ja teab, et tema kahjud on umbes 50 euro kanti (kannatanu auto umbes 10a vana väärtusega ca 5000€). Minu autol läks puruks ainult numbrimärgi hoidja (2€) ja väiksed kriimud stangel (10€ umbes). Äkki oskate öelda kuidas peaksin edasi tegutsema, sest oma kindlustusse helistades öeldi lihtsalt, et sellised ongi remondi summad ja midagi edasi polegi teha. Tõenäoliselt remonditi igasugu muid vigu ka, mis olid juba enne õnnetust olemas.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Esitatud küsimusest ei selgunud täpselt, mis põhjusel Te kindlustusandja otsuse vaidlustate.
Küsimus: Kas sõiduauto summuti peab olema originaalvaruosana paigaldatud?10.06.2013
Oman 1988.a autot, millel summuti mõlemad summuti osad on läbi. Kas vastab tõele, et võin sinna mitte-originaali alla lasta keevitada või peab hankima suure raha eest originaali?
Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee
Selline sõnastus ei tähenda, et peab olema originaalsummuti. Samuti peab summutil olema loetav tootja nimetus või kaubamärk.
Küsimus: Kui kahju käsitlemise ajal toimus kaks kahjujuhtumit, kas siis arvestatakse maha ka kahekordne omavastutus?07.06.2013
Kui ühe kahju käsitlemise ajal on toimunud kaks kahjujuhtumit (kahel päeval järjest - auto jäi tee äärde seisma esisilla purunemise tõttu ja seejärel rüüstati) ning nende koosmõjul ei ole otstarbekas autot taastada, kindlustus tahab autot hüvitata (lepinguväärtus 4500€ kuid kindlustus on seisukohal, et auto maksab vaid 3900€ - 2x omavastutus kokku 400€ ehk kätte jääks ainult 3500€). Kas peaksin sellega nõustuma? Kas nad tohivad lepingus olevat 4500€ oma suva järgi vähendada, kui analoogsete lisadega autod maksavad 4500 ja rohkem?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Sõidukikindlustuse kindlustuslepingus lepitatakse kokku kindlustussumma. Kindlustussumma on kindlustusandja hüvitamiskohustuse ülempiir ja see on kindlustusmakse määramise aluseks. Teisalt piirneb kindlustusandja vastutus tekkinud kahjuga. Seega sõiduki hävimisel piirneb kindlustusandja vastutus tavaliselt sõiduki tegeliku väärtusega ka siis, kui lepingus kokkulepitud kindlustussumma on suurem. Kui Teie arvates on kindlustusandja hinnang sõiduki väärtusele vale, siis esitage oma hinnang koos põhjendustega.
Kui te ei jõua kindlustusandjaga kokkuleppele, siis on Teil võimalik püüda vaidlust lahendada kindlustuse lepitusorganis. teave lepitusorgani koht vt siit http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=165&Itemid=232&lang=et
Küsimus: Mida teha, kui müüsin auto maha, kuid "jah" lepingu tõttu tulevad ikka maksenõuded?05.06.2013
Tere
Juhtus veebruaris nii, et müüsin auto maha, kuid ununes jah lepingu poliis lõpetada. Uus auto omanik korraks vastast kõnele, kuid enam ei saa ühendust. Kindlustusest saabuvad siiamaani maksunõuded, ise ei ole nõus neid maksma. Saan aru, et ruttasin ette ja unustasin lepingu lõpetada. Mis oleks soovitatav teha, et see leping lõpetatud saaks? Auto on uue omaniku nimel.
Juhtus veebruaris nii, et müüsin auto maha, kuid ununes jah lepingu poliis lõpetada. Uus auto omanik korraks vastast kõnele, kuid enam ei saa ühendust. Kindlustusest saabuvad siiamaani maksunõuded, ise ei ole nõus neid maksma. Saan aru, et ruttasin ette ja unustasin lepingu lõpetada. Mis oleks soovitatav teha, et see leping lõpetatud saaks? Auto on uue omaniku nimel.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Teavitage kindlustusandjat, et olete sõiduki võõrandanud. Kui teavitamisele vaatamata saadab kindlustusandja Teile kindlustusmakse tasumise nõudeid, siis jätke need nõuded tähelepanuta. Teil ei ole kohustus neid tasuda, nende nõuete tasumise kohustus on sõiduki omanikul.
Vaata täpsemat selgitust siit: http://www.lkf.ee/images/files/Soidukivoorandamine&leping(2a).pdf
Eeltoodule vaatamata tuleb Teil tasuda need nõuded, mis on tekkinud enne sõiduki võõrandamist.
Küsimus: Kui auto seisab ja keegi ei sõida, kas autol peab olema kindlustus ja ülevaatus?05.06.2013
Tere
Kas autol peab olema tehtud kindlustus ja ülevaatus? Autoga ei sõida keegi ja seisab niisama, kuna vajaks põhjalikku remonti kuid hetkel raha napib.
Kas autol peab olema tehtud kindlustus ja ülevaatus? Autoga ei sõida keegi ja seisab niisama, kuna vajaks põhjalikku remonti kuid hetkel raha napib.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kui Teil ei ole kasutuseta seisva sõiduki suhtes kehtivat liikluskindlustuse lepingut ja Te ei plaani sõidukit lähiajal kasutada, siis kustutage sõiduk ajutiselt liiklusregistrist. Kui plaanite sõidukit lähiajal kasutada, siis sõlmige liikluskindlustuse leping (kindlustusmakset ei tule tasuda).
Siit saate kontrollida, kas sõidukil on kehtiv leping ja poliis https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST
Siit saate kontrollida, kas Teile kuulub sõidukeid, mille suhtes kindlustuskohustus on täitamata https://www.eesti.ee/portaal/portaal.sisene?level=30&loc=!xteeportal.p_teenuse_kasutamine%3Fteenus%3Dlkf.lepinguta_soidukidv2.v1
Küsimus: Kas ma võin jetiga sõita väikelaevajuhi lubadega?03.06.2013
Kas ma võin jetiga sõita väikelaevajuhi lubadega?
Vastus: Raido Ruse, insener-laevajuht, meretranspordi operaator, MTÜ Lahemaa Mereklubi, www.mereklubi.ee
Jetijuhi tunnistus ja väikelaevajuhi tunnistus on tõepoolest erinevad dokumendid.
Nõuded jetijuhile ning jetijuhi tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.01.2006 a. määrus nr 11 "Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm" www.riigiteataja.ee/akt/12898613
Määruse § 1 lg 2 sätestab: Määruse nõuded kehtivad Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel sisevetel. Seega on jetijuhi tunnistus siseriiklik dokument.
Nõuded väikelaevajuhile ning väikelaevajuhi tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.08.2005 a. määrus nr 225 "Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ja väikelaevajuhi tunnistuse vorm" www.riigiteataja.ee/akt/935575
Meresõiduohutuse seaduse www.riigiteataja.ee/akt/106072012051 § 39 lg 1 sätestab: Jetti võib juhtida vähemalt 15 aasta vanune isik, kellel on jetijuhi tunnistus või kellel on väikelaeva juhtimise õigus.
Juhul, kui Teil on väikelaevajuhui tunnistus, annab see õiguse ka jetti juhtida ning eraldi jetijuhi tunnistust taotleda pole vaja.