Liiklus ja sõidukid
Küsimus: Kuidas kindlustuse tagasinõue vaidlustada, kuna veekahju tekitamist ei ole minu juures keegi uurimas käinud?27.02.2013
Ridaelamu naaberboksi omaniku kindlustusfirmalt laekus tagasinõue veekahju hüvitamiseks. Vesi olevat minu korterist imbunud läbi tellisseina tema korteri esikusse ja kahjustanud seinal ca 2,5 m2 nõukogudeaegset kipsplaati (maja on ehitatud umbes 45-50 a tagasi). Nõutakse 255 € hüvitamist, lisatud on maksekorraldused naabrile 165 € ja hindamine 90 €. Mina ühtegi kindlustusagenti või hindajat ei näinud ega käidud ka minu korteris asja uurimas. Arvel on ka müstilised summad. Näiteks 3 m2 kipsplaadi lammutustööd - 60 €, siis 6 m2 tapeetimine - 72 € jne? Välja on toodud paragrahvid VÕS § 128 lg 3, § 492 lg 1.
Kas tuleb kahju hüvitada? Sellise "lambist" lajatamisega ei taha nõustuda!
Kas tuleb kahju hüvitada? Sellise "lambist" lajatamisega ei taha nõustuda!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Kahju hüvitamise eesmärk on juhtumieelse olukorra taastamine. Kahju tekitajal on kohustus hüvitada kahjustuste parandamise mõistlikud kulud.
Võtke kindlustusandjaga ühendust. Kui leiate, et kahju ei saanud algust Teie korterist, siis esitage kindlustusandjale vastuväide nõudele. Kui Te ei nõustu hüvitatava kahju suurusega, siis esitage samuti oma vastuväide paludes kindlustusandjal selgitada, kas tegu oli mõistlike kulutustega.
Küsimus: Kas on õigus nõuda kahju hüvitamist otse remondifirmale, et kannataja ei peaks ise arveldamises osalema?26.02.2013
Kas liiklusõnnetuses kannatanul on õigus nõuda õnnetuse põhjustaja kindlustuselt kahju hüvitamist ka otse remondi teostajale, et kannataja pool ei peaks ise arveldamises osalema? Antud juhul ei väljastaks remonditöökoda arvet mitte kannatanule, vaid otse kindlustusele.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
On tavaline, et kahju suurust hinnatakse asja taastamise kulude järgi. Kannatanu ja autoremondiettevõtte vahelise lepingu alusel asi taastatakse (kannatanu tellib ise remonditööd). Kindlustusandja täidab arve tasumise kohustuse kannatanu eest või maksab kindlustusandja kannatanu arvelduskontole hüvitise.
Küsimus: Kas võin nõuda kindlustuselt remondi asemel hüvitist, et saaksin osta uue auto ja ei peaks remonditud autoga sõitma?25.02.2013
Tere,
2 kuud tagasi soetasin endale liisingu abiga uue auto. Nüüd juhtus liiklusavarii, kus olin kannatajaks pooleks. Tõsiselt sai kannatada auto tagumine ots. Kindlustus ei ole veel otsustanud, mis edasi saab. Kui kindlustus otsustab auto taastada, siis kas mul on õigus sellega mitte nõustuda ja küsida rahalist hüvitamist, et saaksin selle sõiduki liisingu ära maksta ja soetada uue terve sõiduki? Polnud ju mina õnnetuses süüdi ja mina pean maksma edasi liisingut sõiduki eest, mis pole enam pooltki seda väärt mis oli enne avariid. Ja teadupärast võib esineda ka palju varjatuid vigu peale taastamist, need võib küll kindlustus hüvitada, aga ikka kulub selleks ka palju minu aega ja närve. Saigi ju uus sõiduk ostetud seetõttu, et ei peaks muretsema pidevate remontimiste pärast. Minu autol on sõlmitud kaskokindlustus, mis täishävingu korral hüvitab sõiduki ostuhinna. Kui tegemist oli liikluskindlustuse juhtumiga, siis kas see üldse loeb, et mul kasko on? Põhjustajal kaskokindlustus puudus.
2 kuud tagasi soetasin endale liisingu abiga uue auto. Nüüd juhtus liiklusavarii, kus olin kannatajaks pooleks. Tõsiselt sai kannatada auto tagumine ots. Kindlustus ei ole veel otsustanud, mis edasi saab. Kui kindlustus otsustab auto taastada, siis kas mul on õigus sellega mitte nõustuda ja küsida rahalist hüvitamist, et saaksin selle sõiduki liisingu ära maksta ja soetada uue terve sõiduki? Polnud ju mina õnnetuses süüdi ja mina pean maksma edasi liisingut sõiduki eest, mis pole enam pooltki seda väärt mis oli enne avariid. Ja teadupärast võib esineda ka palju varjatuid vigu peale taastamist, need võib küll kindlustus hüvitada, aga ikka kulub selleks ka palju minu aega ja närve. Saigi ju uus sõiduk ostetud seetõttu, et ei peaks muretsema pidevate remontimiste pärast. Minu autol on sõlmitud kaskokindlustus, mis täishävingu korral hüvitab sõiduki ostuhinna. Kui tegemist oli liikluskindlustuse juhtumiga, siis kas see üldse loeb, et mul kasko on? Põhjustajal kaskokindlustus puudus.
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus ei puutu tavaliselt asjasse, kui kahju hüvitab liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki suhtes liikluskindlustuse kindlustuskaitse andnud kindlustusandja. Kui Teil on sõidukikindlustuse lepingu järgi õigus suuremale hüvitisele kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitamiskohustus, siis saate nõuda kahju hüvitamist ka sõidukikindlustuse kindlustusandjalt.
Küsimus: Kas tõesti peame maksma kindlustuse eest need summad, kuna roller jäi registrist maha võtmata?22.02.2013
Tere,
Poeg ostis mopeedi, võttis arvele (juuli 2012), kuid juhtus nii, et sõita ta ei saanudki. Kuna rolleri remont ei õnnestunud ja ratast sõitma ei saanud, võttis ratta juppdeks ja jagas jupid rattaid omavatele sõpradele. Seega, reaalselt ratast ei eksisteeri juba praktiliselt arvele võtmisest alates. Nüüd viimase 3 päeva jooksul oleme saanud teatised trahvidest. Halbade asjade kokkulangevuse tõttu saime 12.12.2012 saadetud teatise kätte alles 20.02.13 ja koheselt reageerisime ja saatsime omapoolse e-kirja Eesti Liikluskindlustus Fondile. Vastust ei ole neilt saanud. Ka nende varasemaid teatisi ei ole kahjuks kätte saanud (olevat augustis saadetud). Ratas sai arvele võetud juulis 2012. Viimane, täna saadud teatis on inkassonõue.
Tean, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest, kuid poeg tõesti ei osanud arvata, et kuna reaalselt ratast ei eksisteeri, tuleb selle eest siiski kindlustust maksta, tema viga on olnud, et ratas on jäänud arvelt maha võtmata. Kuna ratast ei olnud enam, siis ununes see täiesti, kui vaid oleksime saanud varasema teatise kätte, oleksime saanud seda praegust olukorda vältida, sest kes sooviks sellist probleemi omale kaela, et maksta selliseid summasi mitte millegi eest. Tegemist ei ole olnud pahatahtliku tegevusega poja poolt, tegemist on olnud teadmatuse ja halbade asjade kokkulangevuse tõttu tekkinud olukorraga, meie pere jaoks väga, väga raske olukorraga. Kuidas Teile tundub selle loo valguses, et kas meil on lootust jõuda mingisuguselegi kokkuleppele või kuna inkassos asjad, siis ei ole muud kui tuleb leida vahendid ja maksta kogu üüratud summa?
Vastuse eest ette tänades!
Poeg ostis mopeedi, võttis arvele (juuli 2012), kuid juhtus nii, et sõita ta ei saanudki. Kuna rolleri remont ei õnnestunud ja ratast sõitma ei saanud, võttis ratta juppdeks ja jagas jupid rattaid omavatele sõpradele. Seega, reaalselt ratast ei eksisteeri juba praktiliselt arvele võtmisest alates. Nüüd viimase 3 päeva jooksul oleme saanud teatised trahvidest. Halbade asjade kokkulangevuse tõttu saime 12.12.2012 saadetud teatise kätte alles 20.02.13 ja koheselt reageerisime ja saatsime omapoolse e-kirja Eesti Liikluskindlustus Fondile. Vastust ei ole neilt saanud. Ka nende varasemaid teatisi ei ole kahjuks kätte saanud (olevat augustis saadetud). Ratas sai arvele võetud juulis 2012. Viimane, täna saadud teatis on inkassonõue.
Tean, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest, kuid poeg tõesti ei osanud arvata, et kuna reaalselt ratast ei eksisteeri, tuleb selle eest siiski kindlustust maksta, tema viga on olnud, et ratas on jäänud arvelt maha võtmata. Kuna ratast ei olnud enam, siis ununes see täiesti, kui vaid oleksime saanud varasema teatise kätte, oleksime saanud seda praegust olukorda vältida, sest kes sooviks sellist probleemi omale kaela, et maksta selliseid summasi mitte millegi eest. Tegemist ei ole olnud pahatahtliku tegevusega poja poolt, tegemist on olnud teadmatuse ja halbade asjade kokkulangevuse tõttu tekkinud olukorraga, meie pere jaoks väga, väga raske olukorraga. Kuidas Teile tundub selle loo valguses, et kas meil on lootust jõuda mingisuguselegi kokkuleppele või kuna inkassos asjad, siis ei ole muud kui tuleb leida vahendid ja maksta kogu üüratud summa?
Vastuse eest ette tänades!
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Eeltoodu on liikluskindlustuse seadusest tulenev kohustus. Seega tavaliselt tuleb vastav kindlustusmakse tasuda.
Saamaks LKFi otsust, kas nõue tühistatakse või mitte, kirjutage LKFile vastav taotlus. Taotluses märkige üksikasjalikult asjaolud, millele tuginete soovite nõude tühistamist. Küsimust lugedes näiteks ka asjaolud: a) mis põhjusel registreerisite liiklusregistris sõiduki, mida ei kasutanud liikluses (liiklusregistris tuleb registreerida üksnes need sõidukid, mida liikluses kasutatakse); b) mis asjaoludel ei saanud Te õigeaegselt kätte LKFi saadetud meeldetuletust ja nõudeid; c) kas sõiduk on tänaseks liiklusregistrist kustutatud jmt.
Küsimus: Kas kindlustus hüvitab ka avariijärgse ravi voodipäevade tasu?19.02.2013
Tere,
Mõned aastad tagasi sattusin raskesse liiklusõnnetusse mille põhjustajaks oli alkoholijoobes juht. Siiani käin aastaringselt haiglas lõikustel. Kindlustus on hüvitanud kõik ravikulud va. ravimid ning minule ülejõu käivad voodipäevatasud. Kuidas peaks toimima, et voodipäevatasud mulle hüvitataks? Kas üldse kindlustus hüvitab neid?
Mõned aastad tagasi sattusin raskesse liiklusõnnetusse mille põhjustajaks oli alkoholijoobes juht. Siiani käin aastaringselt haiglas lõikustel. Kindlustus on hüvitanud kõik ravikulud va. ravimid ning minule ülejõu käivad voodipäevatasud. Kuidas peaks toimima, et voodipäevatasud mulle hüvitataks? Kas üldse kindlustus hüvitab neid?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Eelnimetatud kulusid ei hüvitata, kui need ei ole seotud liikluskindlustuse juhtumis tekkinud tervisekahjustuse raviga; tegu on liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi endaga seotud kuludega vmt.
Kahju hüvitamiseks pöörduge kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse andnud kindlustusandja poole.
Küsimus: Kas pean maksma, kui kindlustuse tagasinõude põhistatus on vale?18.02.2013
Kui on esitatud tagasinõue liikluskindustust osutava pakkuja poolt, kuid põhistatus vale, kas pean tasuma tagasinõutava summa?
Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee
Küsimusest ei selgu, milles erimeelsus seisneb. Suhelge kindlustusandjaga, et selgitada asjaolusid ja saada kindlus, et Teil ei ole tagasinõude maksmise kohustust.
Küsimus: Kui vastu tuleb teine auto, kas korraga võivad põleda nii udu- kui lähituled?13.02.2013
Saan aru, et udutulesid võib kasutada koos lähituledega udus, sajus jne. Kuid seda kohta, kus oleks öeldud, et kui tuleb teine auto vastu, siis jääksid põlema ainult ühed - kas udu- või lähituled, ei leia. Antud hetkel loen välja, et võivad mõlemad jääda põlema. Vanas eeskirjas oli selgelt kirjas, et põleb üks paar tulesid. Natuke segane, kuid loodan, et saate aru.
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
Probleem udutulede kasutamisega on vast mõnevõrra laiem, kuna uuemate sõidukite standardvarustuses on udutuled ja juhid arvavad, et neid peab siis ka mingil moel kasutama. Tegelikkuses võib udutulede kasutamisel koos esituledega juhi nähtavuse ulatus halveneda. Kasutades liikluse tavaoludes pimedas sõites udutulesid koos lähi- või kaugtuledega tekib sõiduki esiosas ereda valguse laik, mis tegelikult aga halvendab juhi nähtavuse ulatust teed valgustavate tulede kaugemas piirkonnas. Seega on udutulesid mõistlik kasutada vaid udust ja sajust tingitud oludes, kui nähtavus (ilmastikust sõltuvalt) on alla 300 m ja ka udutuled peavad olema õigesti reguleeritud.
Küsimus: Kuidas teha vahet, kas autol on ees nö "känguru rauad" või on tulede hoidik (kandur)?11.02.2013
Kuidas teha vahet, kas autol on ees nö "känguru rauad" või on tulede hoidik (kandur)? Mul ei ole G grupi auto, kuid on ees torud, kuhu on kinnitatud lisakaugtuled. Politseiga on olnud sellega probleeme. Ülevaatusel olen ära võtnud.
Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee
Kui Teie auto on registrisse võetud enne 01.01.2002.a. siis võib erandina kasutada seda esikaitsesüsteemi vaatamata sellele, et temal puudub tüübikinnitus 2005/66EÜ ka kasutuse otstarbest sõltumata. Määrus ei selgita, millistel juhtudel on tegemist erandiga ja selline olukord aitab kaasa erinevatele arvamustele ja tõlgendamistele. Eriti raske on tõmmata piiri kus kohalt algab esikaitsesüsteem millel kaugtuled ja kus kohas lõpeb tulede kronštein, millel kaugtulede kinnitusülesanne. Kui Teie auto esitulede "kinnitusraam" tundub visuaalsel vaatlusel, et peaks pidama vastu kitsele otsasõidu korral ja tänu mõõtmetele kaitseb radiaatorit, osaliselt mootoriruumi katetki, siis on tegemist esikaitsesüsteemiga. Nii mina seda asja näen ja mõistan.
Küsimus: Miks näitavad GPS seade ja spidomeeter erinevat sõidukiirust?11.02.2013
Kasutan autos sõidu ajal ka GPS seadmeid: navigatsiooni ja nutitelefoni kiiruse app´i. Avastasin, et kui auto spidomeetri näit on 90 km/h, siis mõlemad GPS seadmed annavad kiiruseks vaid 84-86 km/h.
1. Kui nüüd peaks politsei fikseerima minu auto sõidukiirust, kas mul on oht trahvitud saada?
Spidomeetri näitu pole võimalik minul tõestada, kuid GPS (eriti telefonis kasutatav rakendus) fikseerib kogu sõiduaja, umbes nagu rekkadel sõidukettad.
2. Millest selline kiiruse näitude erinevus?
1. Kui nüüd peaks politsei fikseerima minu auto sõidukiirust, kas mul on oht trahvitud saada?
Spidomeetri näitu pole võimalik minul tõestada, kuid GPS (eriti telefonis kasutatav rakendus) fikseerib kogu sõiduaja, umbes nagu rekkadel sõidukettad.
2. Millest selline kiiruse näitude erinevus?
Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee
GPS seade mõõdab auto liikumise kiirust punktist A punkti B. Auto spidomeeter aga mitte auto liikumise kiirust vaid rataste pöörlemise kiirust.
Kui masinal on üks mõõt väiksema diameetriga rehvid, siis võib tekkida kiiruste vahe, kuna faktiliselt 90 km/h kiirusel liikumiseks peavad rattad rohkem ringe tegema... Samas auto enda spidomeetri täpsusklass lubab väheke valetamist ja tihtilugu just üles, st spidomeeter näitab tegelikust kiirusest tiba suuremat, sellepärast "julgemad" sõidavad 90 alas 95-ga. Autoomanikule soovitaks tulevikus linnast väljas sõites kiirusmõõtjaga politseid nähes peatuda nende juures ja paluda, et nad fikseeriks mureliku
autoomaniku kiiruse kui tema 90 km/h korravalvuri suunas kohe jälle sõidab. Seda, kas politsei võib trahvida, saab siis samuti üle küsida. Kui on asjaga kiire siis Pärnu maanteel Tallinna sissesõidul ja Tartu maanteel olevad kiirusmõõtjad peaks samuti asja ära ajama aga kui soovitakse võimalikult täpset katsetulemust, siis oleks õigem asjatoimetada koos politseiga.
Küsimus: Kas kitsal linnatänaval tee ääres parkimisel on oluline, kas auto on pargitud ninaga sõidusuunda või mitte?11.02.2013
Kas pisikesel linnatänaval teeääres parkimisel on oluline, kas auto on pargitud ninaga sõidusuunda või mitte? Tegemist siis talvise teega, kus ühes ääres pargivad autod ja teisest mahub parajasti üks auto korraga sõitma. Mingeid teejooni jne. lume alt ei paista. Mingeid liiklusmärke parkimise kohta ei ole. Püüdsin leida küsimusele vastust ka liikluseeskirjast. Kui eespool kirjeldatud oludes on auto pargitud teiste autode vahele vasakule poole tee äärde ninaga vastutulevate autode sõidusuunda, siis kas tegemist on liikluseeskirjade rikkumisega?
Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee
"Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat".
Kui sõiduk on pargitud neid nõudeid arvestades, ei ole tõenäoliselt tegemist liiklusseaduses kehtestatud nõuete rikkumisega. Asjaolu, et tee keskel paiknev pidevjoon ei ole lume alt näha, ei anna juhile siiski õigust eelpool kirjeldatud liiklusseaduse punkti nõuete rikkumiseks. Kas juhti on võimalik ka sellise rikkumise (lumega kaetud pidevjoone ületamine) eest karistada, on juba küsimus juristidele.
Esitatud küsimus on konkreetsema vastuse andmiseks liiga üldine ja seetõttu tasuks küsimuse esitajal läbi lugeda ka liiklusseaduse § 21 nõuded. Usun, et neist kahest paragrahvist piisab ammendava vastuse saamiseks konkreetse liiklussituatsiooni kohta.