Liiklus ja sõidukid

Kindlustusandjal on õigus vähendada kahju hüvitist kahjustatud isiku enda osa võrra tekkinud kahjus. Küsimuses toodu põhjal võib arvata, et kindlustusandja on asunud seisukohale, et sõitsite ise takistusele otsa arvates ekslikult, et sellega ei kaasne kahju. Niiviisi mõeldes on kindlustusandja hinnanud, et Teie osa Teile endale tekkinud kahjust on 50%.

Hinnangut, kas kindlustusandja otsus on õige või vale konkreetse juhtumi puhul ja üksnes küsimuses toodud asjaoludele tuginedes anda ei saa.

Kui Te ei ole rahul kindlustusandja otsusega küsige kindlustusandjalt lisaselgitusi. Kui ka peale lisaselgituste saamist olete seisukohal, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis saate pöörduda vaidluse lahendamiseks kindlustuse vaidluskomisjoni poole.

Küsimusest võib aru saada, et Teil on teada kahju põhjustanud sõidukile kindlustuskaitse andnud kindlustusandja ja selle kindlustusandja esindaja Eestis. Seega saate nõuda kahju hüvitamist Läti kindlustusandja esindajalt.

Asjaolu, et kahju põhjustanud sõiduki juht ei tule selgitusi andma, ei ole aluseks kahju hüvitise viivitamiseks. Seda eeldusel, et muu teabe põhjal on asjaolud selged.

Tavaliselt ei võta Läti kindlustusandjalt kindlustuskaiste kehtivuse teada saamine enam kui nädal.

Kindlustusandjal on kindlustuslepingu kohaselt kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusandjal ei ole sõiduki taastamise või asendamise kohustust. Kui sõiduk on hävinud, siis hüvitatakse tavaliselt hävinud sõiduki väärtus. Kannatanu võib soovi korral jäänuki endale jätta, siis hüvitatakse sõiduki väärtuse ja jäänuki väärtuse vahe. Kui sõiduk on kahjustatud, siis hüvitatakse sõiduki parandamise mõistlikud kulud.

Otsuse, kas sõiduk on hävinud või kahjustatud, teeb kindlustusandja. Sõiduk loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud.

Seega on Teie küsimuses kaks asjaolu: a) kas kindlustusandja otsus sõiduk hävinuks lugeda on õige; b) mida teha, kui Te ei ole nõus sõiduki jäänuki väärtusega.

Tavaliselt võetakse asja hävinenuks lugemisel arvesse sõiduki taastamise kulud ja sõiduki väärtus ehk teisisõnu kui suur on sõiduki väärtuse ja remondikulude vahe. Seadusega ei ole sätestatud, millisest piirist alates võib lugeda sõiduki hävinuks.

Kokkuvõtvalt on mõlemad vaidlusküsimused seotud hinnangutega. Küsige kindlustusandjalt teavet, millele tuginedes kindlustusandja on vastavad hinnangud teinud. Esitage oma vastuargumendid ja asjaolud, millele tuginete. Püüdke kindlustusandjaga kokkuleppele jõuda.

Kui Te kokkuleppele ei jõua, kuid arvate jätkuvalt, et kindlustusandja otsus ei ole õige, siis pöörduge kindlustuse vaidluskomisjoni (liikluskindlustuse vaidlus) või kindlustuse lepitusorgani (sõidukikindlustuse vaidlus) poole. Teave ja kontaktid vt http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=146&Itemid=202&lang=et

Kindlasti tohib ehitada kasti, kuid siinjuures peab eelnevalt asja kooskõlastama Maanteeameti tehnoosakonnaga, et kast ja selle kinnitus vastaks normatiividele. Teiselt Hiluxilt üle tõsta kastikong oma Hiluxile - miks mitte, aga kui Teil ei ole kasti, siis ei ole kastikongi kinnituskohtagi. Kui mõtlete miskit muud kongi, siis puudub minul ettekujutus asjast ja vastuse saamiseks oleks ikkagi õigem pöörduda Maanteeameti poole.

Sõiduki tehnoülevaatuse puudumine ei ole iseenesest kahju hüvitamisest keeldumise alus. Näiteks, kui kahjustada saab pargitud ehk liikluses mitteosalev sõiduk, siis kuulub kahju hüvitamisele.

Kui sõiduk osaleb tehnoülevaatuseta liikluses, siis võib kindlustusandja hüvitist vähenda. Hüvitise vähendamisel omab tähtsust, kas ja mis mõju liiklusõnnetuse tekkimisele või kahju suurusele oli sõiduki tehnilisel seisukorral.

Alustame sellest, et õppesõitu tohib teha ikkagi sõiduõpetaja. Selleks sobiva pereliikmega saab koos läbida täiendavat sõidupraktikat, mida õpingukaardile ei märgita. Selleks, et isaga läbida sõidupraktikat, peab tal olema Maanteeametis väljastatud juhendaja tunnistus. Praktika läbijal peab olema kaasas autokooli õpingukaart, millel on märge "Lubatud õppesõidule teeliikluses" ja isikut tõendav dokument. Lisaks peab sõidukil ees ja taga olema nähtaval kohal õppesõiduki tunnusmärk.

Sõidupraktika läbimisega soovitan sellega alustada siis, kui õpilasel on juba teatud oskused, kuna tavasõidukis puuduvad lisapedaalid, mis võimaldavad juhendajal otseselt sõiduki juhtimisse sekkuda.

Küsimuse alusel tundub nagu selle esitaja ei õpikski autokoolis. Harilikult õpitakse juba esimeses teooriatunnis mõisteid ja saadakse teada, kes on juht. Vastavalt liiklusseaduse mõistele: 19) juht on isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat. Seega kehtivad sõiduõppija kõrval istuvale juhendajale kõik samad nõuded, mis mootorsõiduki juhile.

Loodan, et küsimuse esitaja mõtles ikkagi juhendajat, kellel on vastav tunnistus, sest kui sõbral on "õppesõidukaart", siis minu arusaamise järgi oleks ka ta ise alles autokoolis õppija.

Jah-lepingu ehk täpsemalt pideva maksekohustuse lepingu puhul kohustub kindlustusvõtja tasuma kindlustusmakse enne kehtiva poliisi perioodi lõppu, kindlustusandja kohustub automaatselt väljastama poliisi järgmiseks perioodiks. Samas on kindlustusandjal kohustus poliis väljastada üksnes juhul, kui kindlustusmakse on tasutud.

Kui kindlustusvõtja jätab teise või järgneva kindlustusmakse tasumata, siis peab kindlustusandja andma makse tasumiseks täiendava tähtaja.

Lisaks ülaltoodule võib olla kindlustuslepingus kokku lepitud, kuidas toimub kindlustusvõtja teavitamine uuest kindlustusperioodist.

Kokkuvõtvalt on mõistlik eeldada, et pideva maksekohustusega lepingu puhul teavitab kindlustusandja kindlustusvõtjat makse tasumise kohustusest ja kindlustusmakse suurusest enne kehtiva poliisi perioodi lõppemist.

Ülaltoodu ei tähenda, et sõiduki juhil ei oleks kohustust enne sõidu alustamist veenduda kehtiva poliisi olemasolus. See kohustus tuleb samuti seadusest. Trahv määratakse kehtiva poliisita liiklemise eest.

Täpsustage kindlustusandjalt, mis asjaoludel Te ei saanud teavitust kindlustusperioodi lõppemisest.

Liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab liikluskindlustuse juhtumi läbi jalakäijale või jalgratturile tekkinud kahju tema süüst sõltumata ehk ka siis, kui liiklusõnnetuse põhjustas jalakäija või jalgrattur ise. Kahju hüvitamise kohustus on kindlustusandjal, kes andis liikluskindlustuse kaitse liiklusõnnetuses osalenud auto suhtes. See kindlustusandja ei pruugi olla sama, kes hüvitas sõidukikindlustuse lepingu alusel auto omanikule tekkinud kahju.

Jalakäijale või jalgratturile hüvitatakse kahju liikluskindlustuse seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses, s.h ravikulu, saamatajäänud tulu, asjade kahjustumise kahju jmt.

Liikluskindlustuse juhtumist peab liiklusõnnetuse osapool kindlustusandjat esimesel võimalusel teavitama. Seega teavitage juhtunust viivitamata liiklusõnnetuses osalenud sõiduki suhtes kindlustuskaitse andnud kindlustusandjat. Kindlustusandja kontaktid leiate sõiduki registreerimismärgi ja õnnetuse aja järgi LKFi vastava päringu abil, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/SYSADM.LK_INFOKESKUS_PKT.kindlustuskate?plang=EST

Autole tekkinud kahju tuleb liiklusõnnetuse põhjustajal endal kanda, sest jalgratturi vastutus ei ole kindlustatud. Seega auto kahju hüvitanud sõidukikindlustuse kindlustusandja tagasinõue Teie vastu tuleb Teil tasuda. Vastuse, kas ja mil määral arvestab kindlustusandja tagasinõude tähtaja määramisel küsimuses toodud asjaolusid, annab kindlustusandja.

Lõppastme koolituse käigus tuleb läbida mitu tundi õppesõitu ehk juhtida sõidukit. Õppesõidu läbiviimise üheks tingimuseks on, et õpilasel peab olema kehtiv tervisetõend. Seega kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev on möödas, tuleb perearstilt või arstlikult komisjonilt taotleda uus tervisetõend juba enne lõppastme koolitusele minekut.