Liiklus ja sõidukid

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas autokoolis käimisel on vahe, kui teha piiratud juhtimisõigusega- või täisload?08.12.2011

Kas autokoolis käies on oluline teada, kas plaanin teha piiratud juhtimisõigusega load või täisload? Kui esialgu oli plaanis teha piiratud juhtimisõigusega, aga nüüd soovin teha täisload, siis see ei muuda koolis käies midagi?

Kas peale autokooli lõpetamist on mingi aeg, mille jooksul peab ARK-i eksamid tehtud saama?

Kui palju on riigilõivud eksamite sooritamisel?

Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee

Autokoolis omandatakse B-kategooria mootorsõiduki juhi kvalifikatsioon ja see annab õiguse Maanteeameti liiklusregistris B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks. Koolituse läbiviimisel valmistatakse koolitatav ette esmase juhtimisõiguse saamiseks. Kui koolituse läbinu on 16- või 17-aastane, on tal õigus asuda taotlema piiratud juhtimisõigust, mis kehtib kuni 18-aastaseks saamiseni. Esmase juhtimisõiguse saamiseks tuleb ka isikul, kes omas piiratud juhtimisõigust, sooritada teooria- ja sõidueksam.

Piiratud juhtimisõiguse omandamise eeliseks on võimalus saada kuni kahe aasta vältel sõidupraktikat lapsevanema juhendamisel. Koos vanemaga omandatud sõidupraktika aitab oluliselt kaasa sõidueksami sooritamisele liiklusregistris ja ohutule sõiduki juhtimisele esmase juhtimisõiguse ajal.

Autokooli poolt omistatav B-kategooria mootorsõidukijuhi kvalifikatsioon on tähtajatu ehk kehtib kogu elu. Iseasi on muidugi see, kas koolitatu on juba poole aasta möödumisel autokooli lõpetamisest võimeline ilma täiendava sõiduõppeta eksameid liiklusregistris sooritama. Viie aasta möödumisel autokooli lõpetamisest tuleb aga sõidukursus tõenäoliselt suures osas läbida uuesti.

Riigilõivude suurused leiate riigilõivuseadusest ja need on ka leitavad Maanteeameti kodulehel aadressiga: http://www.mnt.ee/?id=10774
 

Küsimus: Kas kodukindlustuse leping peab olema ilmtingimata allkirjastatud?06.12.2011

Kas kodukindlustuse leping peab olema allkirjastatud või piisab elektroonilisest kindlustusfirma poolt saadetud pdf dokumendist?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta ehk kindlustuspoliisi. Eeltoodud nõude täidab näiteks ka .pdf formaadis kindlustuspoliis, millel on kindlustusandja esindaja mehhaanilisel teel jäljendatud allkiri.
 

Küsimus: Mis aja jooksul ja kes hüvitab auto avariikahjud?05.12.2011

Tere, meie autol oli nii kohustuslik liikluskindlustus kui ka kasko kindlustus. Toimus avarii, milles meie oleme kannatajad. Politsei sai õnnetuse põhjustaja kohapeal kätte (juht oli joobes). Kes ja mis ulatuses ja millise aja jooksul kompenseerib meile tekkinud kahju? (Õnnetuse põhjustaja kindlustus on tunnistanud meie auto hävitamisele).

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahju hüvitamise kohustus on õnnetuse põhjustanud sõidukile liikluskindlustuse kaitse andnud kindlustusandjal.

Kindlustusandjal on kohustus hüvitada kogu Teile tekkinud kahju, täpsemalt hüvitamisele kuuluvast kahjust vt siit http://www.lkf.ee/index.php?option=com_glossary&id=77&Itemid=168&lang=et. Kui kindlustusandja on otsustanud, et Teie sõiduk ei kuulu taastamisele, tuleb kindlustusandjal hüvitada sõiduki tõenäoline müügihind enne kindlustusjuhtumit.

Liikluskindlustuse kindlustusandjal on kohustus teha kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus kohe, kui selleks on vajalik teave, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates nõude esitamisest. Kui juhtumi kohta toimub tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus ja sellel on otsuse tegemisel oluline tähtsus, pikeneb eelnimetatud tähtaeg vastava menetluse aja võrra.
Hüvitis tuleb üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
 

Küsimus: Kas tagantjärgi võib liiklusavarii kahju hüvitamist nõuda? 05.12.2011

Mõni nädal tagasi oli öösel halva nähtusega väike kõks, kus aeglasel sõidul käis minu auto peegel vastu vastusõitja peeglit. Pidurdasin, kuid teine auto sõitis edasi. Nüüd 3 nädalat hiljem on selgunud, et see isik oli mu tuttava tuttav ja väidab, et sellega purunes tal esiklaas, peegel ja 2 velge jne... Ühesõnaga tundub, et ta proovib oma auto remonti minu kaela veeretada. Ametlikku märget ei ole me kumbki sellest ei politseisse ega kindlustusse teinud ja nüüd ähvardab ta mind politseiga, et tekitasin talle liiklusõnnetuse ja varalise kahju ja nõuab minult sularahas auto hüvitamist.
Kui avariid ei regristreerinud tol korral ja politseid ei kutsunud, siis kas on õigust tagantjärgi mingeid nõudeid esitada?

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kahjustatud isikul on kahju tekitaja vastu nõudeõigus sõltumata sellest, kas liiklusõnnetus vormistati selle toimumiskohas või mitte. Nõudeõigus ei aegu mõne nädalaga.

Kirjelduse järgi võib arvata, et tegu on liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga, seega on kahjustatud isikul õigus nõuda kahju hüvitamist liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjalt. Teavitage juhtunust oma liikluskindlustuse kindlustusandjat, paluge teisel osapoolel esitada nõue oma kindlustusandja vastu. Kindlustusandja alustab kahju käsitlemist, sh teeb kindlaks liiklusõnnetuses tekkinud kahju, hindab selle suuruse ja hüvitab selle.

Kuna Te ei vormistanud liiklusõnnetust selle toimumiskohal ega teavitanud juhtunust politseid, on kindlustusandjal õigus esitada Teie vastu tagasinõue.

Liiklusõnnetus tuleb selle toimumiskohas vormistada, kui see ei ole võimalik (näiteks teine osapool on lahkunud) või osapooled ei jõua liiklusõnnetuse põhjustaja osas üksmeelele, tuleb juhtumist teavitada politseid.
 

Küsimus: Kas on sätestatud sõiduauto esispoileri minimaalne kõrgus kõvakattega tänaval?02.12.2011

Kahju tekkis esispoileri purunemisel vastu kanalisatsioonikaevu luuki.

Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee

Ei tea sellist reeglit, mis dikteeriks poripõlle või nn. spoileri minimaalset kõrgust maapinnast, sest sellised asjad paigaldatakse juba tehases kliendi tellitud lisadena. Muidugi paigaldatakse neid asju ka autoomaniku poolt ja siin on spoilerile antud kohustus, et ta oleks tehtud antud masinale ja omaks ka vastavat euronormatiividele vastavuse sertifikaati. Spoilerisse paigaldatud udutuledele on normkõrgus olemas. Kindlasti on kusagil olemas kanalisatsioonikaevu kõrguse normatiiv, ehk leiate Maanteeametis või tee-ehitusega tegelevast firmast teadjamehe, kes Teid valgustab antud küsimuses.
 

Küsimus: Kes peab kindlustusandjat teavitama, kas kasutaja või kindlustusvõtja?02.12.2011

Lugupeetud hr Lauri Potsepp

Pöördun Teie poole selgituse saamiseks kindlustusseltside poolt pakutavate sõidukikindluse lepingute ja selle aluseks olevat võlaõigusseaduses sätestatule.

Nimelt sätestab võlaõigusseadus kindlustusvõtja kohustused kindlustusandja ees ja üheks kohustuseks on kindlustusandja teavitamine kindlustusjuhtumi korral (VÕS § 448, lg 2).

Küsimus:
kui toimub kindlustusjuhtum ja kindlustatud sõiduki kasutaja ei ole kindlustusvõtja, siis kes peab seadusest tulenevalt kindlustusandjat teavitama?

Lugupidamisega ja ette tänades

TK

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Sõidukikindlustuse lepingust ja seadusest tulenevalt on kindlustusjuhtumist teatamise kohustus kindlustusvõtjal. Kindlustusvõtja kohustus ei sõltu asjaolust, kas kindlustusvõtja on sõiduki kasutaja või mitte.

Sisukama vastuse andmiseks palun täpsustage, mis kontekstis Te küsimuse esitate.
 

Küsimus: Millised esmaabi vahendid on autos kohustuslikud?30.11.2011

Tere!
Saan niiviisi aru, et kui sõiduauto on töökoht, siis peavad seal olema tulekustuti, esmaabi- ja päästevahendid, kui sõiduauto on transpordivahend, siis tulekustutit seadusandja ei nõua. Kes ütleb, millal auto on töökoht? Lugupidamisega

Vastus: Mait Millert, Tehnoülevaataja/II kutsekvalifikatsiooni autotehnik/ülevaatuspunkti juhataja, Maitene OÜ, www.maitene.ee

Mina ei tea, kes omab pädevust, õigust otsustamaks, millistel juhtudel on sõiduauto töökoht. Tehnoülevaatust puudutavaid reegleid selgitades on riigiametnikud õpetanud, et kui reg. tunnistusel on omaniku lahtrisse kantud juriidiline isik, siis nõutakse käsiapteegi olemasolu. Kui auto omanikuks on märgitud eraisik, siis autos ei pea olema esmaabivahendeid, vähemalt tehnoülevaatusel mitte. Selline regulatsioon võib tunduda jabur, aga kahjuks ei peeta vajalikuks olukorda muuta. Samas on käsiapteegid valdavalt olemas ka eraautodes, olenemata auto kasutamise otstarbest. Tulekustuti peab olema olenemata sellest, kes on auto omanik.
 

Küsimus: Poliis kadunud ja kindlustus väidab, et ei tegele enam sellega (pulmakindlustus aastast 1994)30.11.2011

Tere.
Minu abikaasa sõlmis pojale pulmakindlustuse 1994-1995a alguses pulmakindlustuse IF kindlustuses. 1995a jaanuaris ta sai õnnetult surma. Tookord maksime 122 krooni ja ülejäänu pidi maksma kindlustus kuna kindlustussõlmija hukkus. Kindlustussumma oli 2000 krooni. Tingimus oli tol ajal, et kui poeg oleks enne 21a abiellunud, oleks summa välja makstud või kui saab 21a ja pole abiellunud, makstakse 2000 krooni välja. Nüüd sai poeg 21a. On üks probleem - nimelt on poliis kadunud. Võtsin ühendust IF kindlustusega, nemad väitisid, et ei tegele selle kindlustusliigiga. Kas mul üldse tasub sellega tegeleda?
Tänan Teid

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Kindlustusleping on eeldatavalt sõlmitud RAS Eesti Kindlustusega. Tänaseks on RAS Eesti Kindlustus kindlustuslepingud jagatud If P&C Insurance AS (kahjukindlustuslepingud) ja Swedbank Life Insurance SE (elukindlustuslepingud) vahel.

Pulmakindlustus on elukindlustusleping, seega palun pöörduge teabe saamiseks Swedbanki poole.
 

Küsimus: Kuidas teha vasakpöörest Sõpruse pst ja Tedre tänava ristmikul?29.11.2011

Olen natuke segaduses, kuidas käituda sellel ristmikul. Kui sõidan mööda Sõpruse puiesteed kesklinna poolt Mustamäe suunas ja tahan teha vasakpööret selleks ettenähtud sõidurajalt Tedre tänavale ning samal ajal põleb mulle foori punane tuli. Kas mul on eesõigus teha vasakpööre enne autojuhte, kes Tedre tänavalt (nii vasakult kui ka paremalt) Sõpruse puiesteele sõidavad või pean neile teed andma?

Vastus: Henn Rebane, autoinsener, teooria- ja sõiduõpetaja, OÜ Autosõit Tallinna autokooli direktor, Autosõit OÜ, www.autosoit.ee

Sõpruse puiestee on Tedre tänava suhtes eesõigusega tee (Tedre tänaval on mõlemal pool enne ristmikku liiklusmärgid "Anna teed"). Antud liiklusmärkidest tulebki juhinduda ristmiku ületamise järjekorra määramisel, kuna tegemist on reguleerimata ristmikuga.

Kindlasti tuleb Sõpruse puiesteelt pöörde sooritajal (olles eesõigusega teel) olla ettevaatlik, kui osa sõidukeid on jäänud seisma jalakäijatele tee andmiseks, sest pööret sooritava sõiduki ilmumine seisva sõiduki varjust võib olla ootamatu ja põhjustada liiklusohtlikke olukordi.
 

Küsimus: LKF-i teadete tavapostiga saatmisel puudub kättesaamise garantii, miks ei saadeta tähitud postiga?29.11.2011

Sain LKF'i klienditeenindajalt järgmise vastuse küsimusele, et kas teated edastatakse tähitud kirjaga, et millaga suudavad nad tõestada, et isik on kirja kätte saanud ja mittereageerimisel nõude esitavad:

Vastus teenindajalt:
Teadete ja makseteatiste saatmine toimub tavapostiga.
LKFil ei ole võimalik kasutada teadete edastamiseks isikute e-posti aadresse ega telefone.

Uus küsimus:
eesti.ee portaalist peaks LKF'il olema võimalik e-posti aadressi kontrollida, kas on registreeritud ja aktiivne. Mis kasu mul registreeritud emaili aadressist seal on kui põhimõtteliselt riiklik süsteem (juriidiliselt võibolla mitte) seda ise kah ei kasuta.

-----------------------------------------------
Selliseid teateid võiks ikka saata tähitult, et oma tegevus eesmärki (teavitada sõidukite omanikke, et eemaldada registrist mitte kasutuses olevaid sõidukeid - registri puhastamine) kliendisõbralikumalt teha. MTÜ'st jääb hetkel siiski mulje tuluteenivast ettevõtlusest. Võib-olla olen ma tõesti ainuke juhtum (milles ma sügavalt kahtlen), kus pole mingi postiteenuse tõrke tõttu (võib-olla polegi kirja saadetud) teadet minuni jõudnud ja nüüd saan selle teate inkassost. Imelik, et mulle edastati kaks teadet ja neist kumbki mu aadressile kohale pole jõudnud ja ma ei saa ka tõenäoliselt tõestada kuna kasutatakse tavaposti mitte tähitud kirju.

Üldiselt sellega ikka nõus, et ise süüdi, et õigel ajal maha ei kandnud sõidukeid registrist (tol ajal polnud kohustust/vajadust).

Vastus: Lauri Potsepp, juhatuse liige, Eesti Liikluskindlustuse Fond; Eesti Kindlustusseltside Liit, www.lkf.ee, www.eksl.ee

Igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) saadab sõiduki omanikele igakuiselt umbes 1000 meeldetuletust kindlustuslepingu sõlmimiseks. Enamik sõidukiomanikest saavad tavaposti teel saadetavad teated kätte ning sõlmivad kindlustuslepingu või kustutavad sõiduki liiklusregistrist. Selliste teadete saatmine tavapostiga on käibes tavaline.

Oleme kaalunud e-posti aadresside kasutamist teadete saatmiseks. Paraku ei ole see teavitamise viis hetkel veel praktikas kasutatav: a) väga vähe isikuid on oma @eesti.ee lõpuga aadressid aktiveerinud, b) aadressile isikukood@eesti.ee kirja saatmiseks pidi veel hiljuti kasutaja selleks LKFile loa andma. Hetkeseisule vaatamata ei ole me unustanud mõtet teateid e-postiga saata. Uue analüüsi teeme järgmisel aastal. Samuti oleme kaalunud teadete saatmist tähitud kirjaga. Ka see lahendus on seotud praktiliste probleemidega.

LKF on mittetulundusühing. Seadusega on meile antud teatud juhtudel õigus kindlustusmaksele. Teisalt on LKFil kohustus hüvitada liiklusõnnetuses kannatanule kahju, mis on põhjustatud liikluskindlustuse lepinguta sõidukiga.