Ehitus

Millest on tingitud kohin keskkütteradiaatorites? Küttesüsteem rekonstrueeriti 2012. aastal ja peale seda on kolmanda korruse küttesõlme kohal olevas korteris radiaatorites tugev kohin, mis eriti häirib öösel. Mida annaks ette võtta?

Tekkinud kahtluste peale võtsime oma vana talumaja põranda üles ja ilmnes, et asi on hullem, kui algul arvasime. Nimelt kogu põrandalaudade alumine pool oli valge. Interneti abiga tegime ka ekspertiisi ja tundub, et tegemist on majavammi niidistikuga. Pilte leidudest võib vaatadta siit:

https://drive.google.com/folderview?id=0B2t9iWSZDaX1YlZLamxJbllrTzQ&usp=sharing

Ilmselt üsna ammustest aegadest on põrand valesti ehitatud - alumised talad olid otse vastu pinnast ja must põrand oli (ilmselt rottide kaitseks) üle valatud seguga ning mitte mingisugust õhuvahetust pealmiste põrandalaudade all ei toimunud.
Kogu põrandamaterjal läks otsejoones hävitamisele (enamasti põletasime) ja samuti sai ka põranda all olnud pinnast välja veetud.
Lugesin eelmistest postitustest, et nüüd oleks vundamendi kivid vaja samuti puhastada valgest korrast, aga tekkis küsimus, millega ja kuidas?
Teiseks tekkis küsimus, kuna maja keskelt jookseb läbi vundament, kas võib põhimõtteliselt teha põrandad korda kahes osas (kuivõrd vamm läbi kivi ei levi ja seinapalkidel vammi pole)?
Maja seinapalgid võtsime ka lahti, st eemaldasime igasuguse pealmise materjali. Kui visuaalsel vaatlemisel seintel vamminiidistikku näha ei ole, kas sellest võib järeldada, et seinad on vammist puutumata ja nendega me ei pea otseselt midagi ette võtma?
Kas on ehk näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata, enne kui nüüd (peale materjalist puhastamist) hakkame mürgitama ja hiljem ka uut põrandat tegema?

Vana palkmaja aastast 1925, plaan teha sahvrist vannituba. Sahvri all on maakividest kelder, millel tuulutus puudub - see toimub praegu läbi sahvri põranda/ keldri lae laudade. Väga tahaks teha vannituppa laudpõrandat, kuid mida tuleks sellisel juhul silmas pidada, et ei tekiks mädanikku või hallitust nii keldris kui ka vannitoas?

Palkmaja aastast ca 1864. Vundament on laotud paekividest. Tänaseks on segu (kui seda kasutati) haihtunud. Soov on maja taastada. Mida ette võtta vundamendiga (alumiste palkide vahetamisega siht selge). Tihendada (krohv, betoon), valada täiendavad kihid sisse ja välja?
Kuidas analoogsetel juhtudel (kui on teada) seni käitutud on?

Tervist!
Suvila välisseinte värvimiseks on siiani kasutatud puidukaitsevahendit Ligno, andis nii kaitset kui kena tooni, värvimine lihtne ja kiire.
Nüüd öeldi poes, et seda enam ei toodeta, millegagi asendada ei osatud, sest iga "värv" Lignoga töödeldud pinna katmiseks ei sobivat.
Tahaks midagi Ligno laadset, et kaitseks puitu ja samas ei kataks pinda nn kilega, mis pärast kooruma hakkab.
Mida soovitate?

Tere, maja on ehitatud püstpalgist, hiljem kuuekümnendatel soojustatud TEP-plaadiga ja krohvitud (pritskrohv). Kuna aegade jooksul on tekkinud väheseid krohvikahjustusi (aluskrohv siiski kenasti kinni) ja üksikuid pragusid, siis küsimus oleks, et kas pritskrohvi parandus/värskendamine on tänapäeval mõistlik ja üldse teostatav või tuleks alustada kogu soojustuse asendamisest kaasaegsema materjaliga ja tervenisti uuesti krohvida?
Tänan

Tere,
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).

Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?

Mida arvate sellistest lahedustest?

Lugupidamisega

Elame 35 a. vanas 5-korruselises majas. 5. korruse elanik paigaldas ventilatsooni, mille tagajärjel alumiste korterite ventilatsioon ei toimi. Enne seda oli normaalne. Tõmme nõrk või puudub, puhub ka allapoole kööki sisse ülemised lõhnad. Teeb tugevat häirivat müra. Millist ventilatsiooni võib paigaldada ja kas on vajalik ka naabrite nõusolek?

Tere
Aasta tagasi lasin remontida toa. Nüüd on toas hallituse lõhn, hallitust ennast ei leia. Remondi käigus krohviti seinad tasaseks ja pahteldati üle. Aken vahetati plastik-akna vastu. Akna põsed on krohviga tehtud. Põrand jäi samaks, katsime ainult vaipkattega. Nüüd on hallitushaisu täis aga hallitust ennast ei leia. Elan paneelmajas esimesel korrusel, mis on ehitatud 1967 aastal. Palun nõu kuidas toimida.
Ette tänades

Tere!
Plaanime 1927.a. valminud palkseintega talumaja katuse uuendamist. Katusematerjaliks on praegu 1967.a. laastukatusele pealelöödud eterniit. Lisaks asbestivabale värvitud eterniidile oleme arutanud ka teisi katusematerjale. Milliseid katusematerjale võiks veel kasutada palkmaja katuse ehitusel?
Tänades