Ehitus
Küsimus: Milles võiks asi olla ja kuidas vabaneda radiaatorite mürast, mis tekib öisele režiimile ülemineku ajal?16.01.2015
Tere
Sooviks küsida öise küttealanduse kohta. Meie viiekordsel paneelmajal on see peal, pidevalt küll katsetatakse ja muudetakse neid kellaaegu. Tavapäraselt on alandus peale pandud kella 22-06-ni. Probleem on selles, et iga kord kui alandus rakendub ja lõpeb, siis tekib süsteemis müra. Elan esimesel korrusel ja see on pehmelt öeldes vägagi häiriv. Antud müra väljendub radiaatorite plõksumisena (võiks kohati ka paukumiseks nimetada) ja see kestab iga õhtu ja hommik vähemasti 1-1,5 tundi järjest. Ööuni on igatahes korralikult rikutud, sest vaikset aega jääb vaid napilt 6 tundi, ning kui uni juba rikutud, siis ei jää alati kohe magama ka. Heli ei ole iseenesest väga vali, kuid kui öösel tuba on vaikne, siis on ikka vägagi segav. Samas, kui näiteks toas televiisor normaalse helitugevusega mängib, siis sellest kostab see plõksumine üle küll.
Milles võiks asi olla ja kas ja kuidas saaks selleks häirivast mürast vabaneda?
Sooviks küsida öise küttealanduse kohta. Meie viiekordsel paneelmajal on see peal, pidevalt küll katsetatakse ja muudetakse neid kellaaegu. Tavapäraselt on alandus peale pandud kella 22-06-ni. Probleem on selles, et iga kord kui alandus rakendub ja lõpeb, siis tekib süsteemis müra. Elan esimesel korrusel ja see on pehmelt öeldes vägagi häiriv. Antud müra väljendub radiaatorite plõksumisena (võiks kohati ka paukumiseks nimetada) ja see kestab iga õhtu ja hommik vähemasti 1-1,5 tundi järjest. Ööuni on igatahes korralikult rikutud, sest vaikset aega jääb vaid napilt 6 tundi, ning kui uni juba rikutud, siis ei jää alati kohe magama ka. Heli ei ole iseenesest väga vali, kuid kui öösel tuba on vaikne, siis on ikka vägagi segav. Samas, kui näiteks toas televiisor normaalse helitugevusega mängib, siis sellest kostab see plõksumine üle küll.
Milles võiks asi olla ja kas ja kuidas saaks selleks häirivast mürast vabaneda?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Tõenäoliselt on tegu küttetorustiku joonpaisumise ja -kahanemisega.
Kui metalltoru soojeneb, siis ta pikeneb ja jahtudes muutub lühemaks. Tiksumise (või plõksumise) heli tekib seintest läbiminekutes või kinnitusklambrites, kui seal ei saa torul vabalt liikuda.
Proovige toru kinnitusklambreid lõdvemaks lasta ja panna sinna vahele midagi libedat (teflonleht näiteks) või siis tilgutada suvalist õli igale poole, kus küttetoru läbib kinnitust või seina.
Küsimus: Kuidas õigesti soojustada hallitavat välisseina, kas seestpoolt või väljaspoolt?15.01.2015
Tere,
Kuidas on õige soojustada hallitava nurgaga välisseina, kas seestpoolt või välispoolt? Milline on õige välisseina soojustamise tehnoloogia?
Tänan vastamast!
Tervitades!
Kuidas on õige soojustada hallitava nurgaga välisseina, kas seestpoolt või välispoolt? Milline on õige välisseina soojustamise tehnoloogia?
Tänan vastamast!
Tervitades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ehitusfüüsika reeglite põhjal soojustatakse alati külmema külje poolt ehk väljast. Soojustamise tehnoloogia sõltub seinakonstruktsioonist ja materjalist.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soojustada korrusmaja keldri lage?13.01.2015
Tere!
Meil on soojustatud (seinad, pööning) 5-korruseline 45 korteriga tellismaja, mis on väljast krohvitud. Kuidas soojustada keldri lage, et kasu asemel kahju ei tekitaks? Kas selleks on vaja ehitusprojekti?
Eesmärk on, et 1. korrusel oleks soojemad põrandad ja väiksem küttekulu ning et keldris oleks jahedam ja kartulid ei läheks nii ruttu kasvama.
Ette tänades
Meil on soojustatud (seinad, pööning) 5-korruseline 45 korteriga tellismaja, mis on väljast krohvitud. Kuidas soojustada keldri lage, et kasu asemel kahju ei tekitaks? Kas selleks on vaja ehitusprojekti?
Eesmärk on, et 1. korrusel oleks soojemad põrandad ja väiksem küttekulu ning et keldris oleks jahedam ja kartulid ei läheks nii ruttu kasvama.
Ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Lahendus sõltub suuresti keldri ja esimese korruse vahelae konstruktsioonist. Kui on betoonist vahelagi, siis sobib soojustamiseks vahtpolüstereen (EPS), kui on puidust vahelagi, siis pigem mineraalvill+tuuletõke. Kindlasti vajalik soojustada keldri poolt. Projekti sellele tegevusele tavaliselt ei tehta ning kahju sellest tegevusest ei teki.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas tohin villaga magamistuba seestpoolt soojustada?10.01.2015
Tere
Hetkel käsil magamistoa soojustamine. Ainuke võimalus on seda teha seest poolt. Materjaliks sai olude sunnil valitud isoveri klaasvill 50mm. Küsimus ongi nüüd, kas panna niiskustõke või mitte? Tegu on ahjuküttega ja toa keskmine niiskusprotsent on 23-40% (2 nädala mõõtmistulemused paigaldatud villaga seinas ilma pealmise kipsplaadita). 40% tuli toas kahe täis pesuresti kuivatamisel keskmine on 25-30%. Seina konstruktsioon on väljast sisse: krohv, laudis, tuulutus ca 30mm, palk, sõrestik, sisemine krohv.
Kardan villatagust kondenseerumist hallituse tagajärjega.
Kuidas käituda?
Hetkel käsil magamistoa soojustamine. Ainuke võimalus on seda teha seest poolt. Materjaliks sai olude sunnil valitud isoveri klaasvill 50mm. Küsimus ongi nüüd, kas panna niiskustõke või mitte? Tegu on ahjuküttega ja toa keskmine niiskusprotsent on 23-40% (2 nädala mõõtmistulemused paigaldatud villaga seinas ilma pealmise kipsplaadita). 40% tuli toas kahe täis pesuresti kuivatamisel keskmine on 25-30%. Seina konstruktsioon on väljast sisse: krohv, laudis, tuulutus ca 30mm, palk, sõrestik, sisemine krohv.
Kardan villatagust kondenseerumist hallituse tagajärjega.
Kuidas käituda?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palkhoonete kuivadele küttega ruumidele ma aurutõket ei soovita, kuid selle nõuetekohane paigaldamine ei too ka midagi negatiivset endaga kaasa. Enne soojustamist soovitan termokaameraga seinad üle vaadata ja leida võimalikud külmasillad. Leitud kohtades tuleks krohv (ja võibolla ka laudis) maha võtta ning neid kohti täiendavalt tihendada (palgivahed ja tapid).
Küsimus: Kas liigniiskus ja hallitus tekkis tõesti sellest, et vannitoa ventilatsiooni, kust puhus tuul sisse, kinni katsime?08.01.2015
Tere!
Elan 5-korruselises kortermajas (paneelmaja) viimasel korrusel maja nurga poolel 1-toalises üürikorteris (köök-tuba+vannituba/wc). Teadagi on praegu talv ja külm periood ning temperatuurid kõiguvad tihti ja palju. Mure selline. Katsime elukaaslasega vannitoas oleva ventilatsiooniaugu, mis on üleval seinas ja läheb tööle iga kord, kui vannitoas tuli põlema pannakse. Nimelt katsime me selle kinni, kuna sealt tuli tohutult tuult ja külma õhku tuppa, tehes pesema mineku praktiliselt võimatuks vannitoas oleva temperatuuri (16 kraadi, alla miinimumi) tõttu, samuti polnud me nõus oma rahadest ja vahenditest eraldi küttekollet (nt.radiaator) korterisse muretsema. Mina aga ei teadnud, et selle kinni panek võib põhjustada suuremat õhuniiskust tuppa. Ma ei tea, kas pärast seda või ka enne (ei märganud küll enne vett akendel, v.a pärast pesemas käimist, aga kuivas ära) oli ka tekkinud nii elutoa kui vannitoa akende äärde vesi ja nüüd juba ka vannituppa väga vähest märgatavat hallituse moodi asja. Kui omanikule teatasime ja ta tuli asja uurima, miks see tekib, nägi kinni kaetud auku ja ütles, et see meie süü. Tahaksingi küsida, kas see niiskus tekkis ainult osaliselt meie suure vea tõttu (teadmatus tagajärgedest) või oli see täiesti meie süü, et niiskus tekkinud oli? Pärast augu avamist töötab vent vaid siis, kui pesemas käime või tule põlema paneme vannitoas, kuid nüüd praeguste suurte tuultega ja külma ilmaga tuleb sealt veel enam külma tuult ja õhku. Kas see õhuniiskus võis tekkida ka nt. sellest, et toas on temperatuur 18 kraadi ehk ühistu hoiab kütet miinimumi peal (ei ole nõus tõstma) ja langeb veelgi tänu vannitoa ventist tuleva külma õhuga või mitte st. kas see võib olla madala temperatuuri süü? Küsiksin ka, et kui temperatuur vannitoas (mõõtsime ära, hoidsin terve ööpäeva vannitoas termomeetrit) on 16 kraadi ja ventist puhub külma õhku ka siis, kui ta ei tööta (õhu liikumise ehk tuule tõttu töötab kogu aeg), võin süüdistada selles omanikku, et ta ventilatsioonisüsteemi halvasti ehitanud on? Olen sellega väga hädas, kuna korteri omanik tegi meie suhtes avalduse, et meie oleme tema korterit rikkunud, sellepärast tahangi teada, kas süü on täiesti meie, osaliselt meie, osaliselt meie ja omaniku või täiesti omaniku süü ventilatsiooni valesti ehitamise tõttu?
Parimat soovides ja vastust oodates
Elan 5-korruselises kortermajas (paneelmaja) viimasel korrusel maja nurga poolel 1-toalises üürikorteris (köök-tuba+vannituba/wc). Teadagi on praegu talv ja külm periood ning temperatuurid kõiguvad tihti ja palju. Mure selline. Katsime elukaaslasega vannitoas oleva ventilatsiooniaugu, mis on üleval seinas ja läheb tööle iga kord, kui vannitoas tuli põlema pannakse. Nimelt katsime me selle kinni, kuna sealt tuli tohutult tuult ja külma õhku tuppa, tehes pesema mineku praktiliselt võimatuks vannitoas oleva temperatuuri (16 kraadi, alla miinimumi) tõttu, samuti polnud me nõus oma rahadest ja vahenditest eraldi küttekollet (nt.radiaator) korterisse muretsema. Mina aga ei teadnud, et selle kinni panek võib põhjustada suuremat õhuniiskust tuppa. Ma ei tea, kas pärast seda või ka enne (ei märganud küll enne vett akendel, v.a pärast pesemas käimist, aga kuivas ära) oli ka tekkinud nii elutoa kui vannitoa akende äärde vesi ja nüüd juba ka vannituppa väga vähest märgatavat hallituse moodi asja. Kui omanikule teatasime ja ta tuli asja uurima, miks see tekib, nägi kinni kaetud auku ja ütles, et see meie süü. Tahaksingi küsida, kas see niiskus tekkis ainult osaliselt meie suure vea tõttu (teadmatus tagajärgedest) või oli see täiesti meie süü, et niiskus tekkinud oli? Pärast augu avamist töötab vent vaid siis, kui pesemas käime või tule põlema paneme vannitoas, kuid nüüd praeguste suurte tuultega ja külma ilmaga tuleb sealt veel enam külma tuult ja õhku. Kas see õhuniiskus võis tekkida ka nt. sellest, et toas on temperatuur 18 kraadi ehk ühistu hoiab kütet miinimumi peal (ei ole nõus tõstma) ja langeb veelgi tänu vannitoa ventist tuleva külma õhuga või mitte st. kas see võib olla madala temperatuuri süü? Küsiksin ka, et kui temperatuur vannitoas (mõõtsime ära, hoidsin terve ööpäeva vannitoas termomeetrit) on 16 kraadi ja ventist puhub külma õhku ka siis, kui ta ei tööta (õhu liikumise ehk tuule tõttu töötab kogu aeg), võin süüdistada selles omanikku, et ta ventilatsioonisüsteemi halvasti ehitanud on? Olen sellega väga hädas, kuna korteri omanik tegi meie suhtes avalduse, et meie oleme tema korterit rikkunud, sellepärast tahangi teada, kas süü on täiesti meie, osaliselt meie, osaliselt meie ja omaniku või täiesti omaniku süü ventilatsiooni valesti ehitamise tõttu?
Parimat soovides ja vastust oodates
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan väga põhjaliku seletuse eest.
Kahjuks pean tunnistama, et ventilatsiooni vähendamine korteris (ava kinnikleepimine) soodustas niiskuse kumuleerumist (kogunemist) ruumiõhus. Seetõttu suurenes vee kondenseerumise võimalus jahedatel pindadel, mis omakorda oli põhjuseks hallitusseente kolooniate tekkele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas võib tekitada probleeme, et ei õnnestu vundamenti soojustada külmumispiirini?08.01.2015
Tere,
plaanin soojustada vundamendi (sokli). http://www.vastused.ee/loe/ehitus/hoonete-restaureerimine-renoveerimine/11005/kas-maja-sokli-vundamendi.html.
1) Kas kihid on siis sokli/vundamendi sirgeks valamine-krohvimine; seejärel hüdroisolatsiooni mastiks; sinna peale XPS näiteks liimiga/tüüblidega; sinna peale sokliplaat.
2) Olen lugenud, et sellise maja vundamenti ei maksa üldse soojustada, kuna kasutegur väike ja võib rikkuda maja sisekliimat?
3) Lisaks, kas hüdroisolatsioon tuleb paigaldada ka maapealsele osale?
4) Kas see võib tekitada probleeme, et ei õnnestu soojustada külmumispiirini? Kuskilt lugesin, et siis ei tohi paigaldada miskit mummulist sokli hüdroisolatsiooni.
plaanin soojustada vundamendi (sokli). http://www.vastused.ee/loe/ehitus/hoonete-restaureerimine-renoveerimine/11005/kas-maja-sokli-vundamendi.html.
1) Kas kihid on siis sokli/vundamendi sirgeks valamine-krohvimine; seejärel hüdroisolatsiooni mastiks; sinna peale XPS näiteks liimiga/tüüblidega; sinna peale sokliplaat.
2) Olen lugenud, et sellise maja vundamenti ei maksa üldse soojustada, kuna kasutegur väike ja võib rikkuda maja sisekliimat?
3) Lisaks, kas hüdroisolatsioon tuleb paigaldada ka maapealsele osale?
4) Kas see võib tekitada probleeme, et ei õnnestu soojustada külmumispiirini? Kuskilt lugesin, et siis ei tohi paigaldada miskit mummulist sokli hüdroisolatsiooni.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Vundamendi soojustamise vajalikkus sõltub esmajärjekorras keldri olemasolust ja esimese korruse põrandatasapinnast ning konstruktsioonist. Kui on keldriga hoone, siis on soojustus väga positiivne ning kui on keldrita ja välisõhuga tuulutatav põrand, siis soojustamine on mõttetu ning vahel ka negatiivne (kui tuulutusavad suletakse).
Hüdroisolatsioon tuleks paigaldada ka maapealsele osale, sest talvel lume sulamisega ning muul ajal sademevee pritsmetega märgub sein ka maapinnast kõrgemal.
Soojustus tuleb paigaldada allapoole külmumispiiri, sest muidu tekivad külmadeformatsioonid, mis rikuvad ka soojustuse ja hüdroisolatsiooni.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas gaasikatla juurde paigaldada välistemperatuuri või sisetemperatuuri andur?18.12.2014
Tere,
Paigaldamisel seinapealne gaasikatel elamusse. Küsimus selline, kas võtta katlale juurde sisetemperatuuriregulaator või välistemperatuuri oma - loogika järgi nagu paneks sise oma, aga paigalduse pakkujad soovitavad miskipärast välist. On seal mingeid nüansse selles osas?
Paigaldamisel seinapealne gaasikatel elamusse. Küsimus selline, kas võtta katlale juurde sisetemperatuuriregulaator või välistemperatuuri oma - loogika järgi nagu paneks sise oma, aga paigalduse pakkujad soovitavad miskipärast välist. On seal mingeid nüansse selles osas?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Parim lahendus on selline välistemperatuuri arvestav regulaator millel on ruumitemperatuuri tagasiside võimalus.
Küsimus: Kas palkmaja aknaraamide ümbruse võib tihendada mineraalvillaga või peab eelistama sammalt ja takku?08.12.2014
Tervist!
Uus palkmaja ilma lisasoojustuseta, millele tulevad puidust pakettaknad. Kas aknaraamide ümbruse ja vajumisvaru võib tihendada/soojustada mineraalvillaga (kivivill) ilma et tekiks probleeme niiskusega? Kas normaaltingimustel võib villa sisse niiskus kondenseeruda, mis sealt välja ei kuiva ning soodustab hallituste/seente teket? Või peaksin eelistama sammalt ehk takku?
Uus palkmaja ilma lisasoojustuseta, millele tulevad puidust pakettaknad. Kas aknaraamide ümbruse ja vajumisvaru võib tihendada/soojustada mineraalvillaga (kivivill) ilma et tekiks probleeme niiskusega? Kas normaaltingimustel võib villa sisse niiskus kondenseeruda, mis sealt välja ei kuiva ning soodustab hallituste/seente teket? Või peaksin eelistama sammalt ehk takku?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Mineraalvillaga soojustamisel on soovitatav paigaldada sissepoole aurutõke, seda eriri kõrge õhuniiskusega ruumides (köök, vannituba, saun jne). Teiseks tuleb arvestada, et mineraalvillad vajavad väljapoole tuuletõket!
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas ennast kindlustada mittekandva seina lammutamise tagajärjel võimaliku tekkiva mõra kahju eest?03.12.2014
Tere,
Kui lammutada korteris mittekandev sein (kinnitus olemas linnavalitsuselt ja korteriühistu polnud ka selle vastu) ja tekib ikka ülemisele naabritele oletavalt selle põhjusega pragu kunagi hiljem. Kes peaks tasuma kulud, kuigi tegemist mittekandva seinaga ja ehituslikult võib selle lammutada? Kuidas üldse teha põhjus kindlaks, kuna maja ikka "liigub" kui keegi remondib, tegemist 1970 ehitatud majaga. LV arvas, et NSV ehituskvaliteet on süüdi.
Kui lammutada korteris mittekandev sein (kinnitus olemas linnavalitsuselt ja korteriühistu polnud ka selle vastu) ja tekib ikka ülemisele naabritele oletavalt selle põhjusega pragu kunagi hiljem. Kes peaks tasuma kulud, kuigi tegemist mittekandva seinaga ja ehituslikult võib selle lammutada? Kuidas üldse teha põhjus kindlaks, kuna maja ikka "liigub" kui keegi remondib, tegemist 1970 ehitatud majaga. LV arvas, et NSV ehituskvaliteet on süüdi.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Vanemates hoonetes on tihti mittekandvad seinad muutunud deformatsioonide tulemusena osaliselt kandvateks seinteks st. seintele kantakse osaliselt vahelae koormus. Kahjustuste osas on võimalik teha ekspertiis. Kulude kandmise osas soovitusi anda ei oska.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas kivimaja seina tohib siis seest soojustada või mitte?02.12.2014
Tegemist 1973a ehitatud kivimajaga. Vaja on soojustada. Ümberringi väidetakse, et seest peab soojustama. Ise uurisin foorumites ja seal on, et lausa ei tohi. Järgmine aasta soojustame väljast nagunii. Mis siis õige on?
Ma ei tea, kuidas neid kive nimetatakse, aga tavaline punane tellis see pole. Pigem nagu narva plokk vms. Sees on krohv ja siis oli tapeet peal.
Mida teha?
Ma ei tea, kuidas neid kive nimetatakse, aga tavaline punane tellis see pole. Pigem nagu narva plokk vms. Sees on krohv ja siis oli tapeet peal.
Mida teha?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui võrrelda erinevate soojustuslahenduste temperatuuri ja niiskuse graafikuid seina lõikes siis on väljastpoolt soojustamine on oluliselt parem lahendus kui seestpoolt.
Kalle Pilt