Ehitus

Tere. 9-korruselise kortermaja elanikud on ebavõrdses olukorras erineva ventilatsioonivõime osas. Kas ülemistel korrustel on reeglina nõrgem tõmme? Kui suur see vahe tavaliselt on? Kuidas saab parandada (taastada, ühtlustada) ventilatsiooni ülemistel korrustel mõistliku hinnaga? Probleem tekkis vannitubades siis, kui KÜ-s ühiselt likvideeriti vannitoa radiaatorid ja pandi uus käterätikuivati peenikese toruga. Radiaator ja endine jäme rätikuivati tagasid enne küttesüsteemi ümberehitust vannitoa siseõhu temperatuuri kuni 25C. Infot muudatusprojekti kohta pole KOV-s ega ehitusregistris. Milline rätikuivati või põrandasoojendus kütaks vannituba vähemalt kuni 22C (EVS 844 2004)? Tänud.

Tere!
Mul on kõrvalhoones sauna kütmiseks ja tarbevee jaoks gaasikatel Junkers ZE/ZWE24. See kütab ruumide põrandaid (45 m2) ja ka pesuvett. Kas on võimalik, et sauna puukerisega kütta ka boilerit/akupaaki, mis siis oleks gaasikatla ja põrandakütte tagasivoolu vahel? Seega kui kütta sauna, siis kuumeneb vesi boileris ja sealt siis gaasikatel ajab seda ringi põrandaküttesse. Kas gaasikatla tsirkulatsioonipump töötab kütterežiimil kogu aeg või mingi automaatika lülitab seda sisse-välja?
Kas soovitate "küttepudel" paigaldada saunaahju küttekoldesse või kerise peale kivide alla?
Loomulikult tuleb panna ka surveklapp, kuid kas tavalist vertikaalset elektriboilerit saab kasutada eelpool kirjeldatud akupaagina, seal ainult sisse ja väljaminek? Loomulikult oleks sellisel viisil hea kütta ka tarbevett, kuid olulisem on gaasi tarneprobleemide või poliitilise hinnatõusu ennetamiseks leida lisaviis talvel ellujäämiseks. Kulude osas on ka talvekuude gaasikütte kulud kokkuvõttes ikka suuremad, kui soojal ajal ainult tarbevee kulu.
Ja veel, kui palju peaks olema saunakerise veepaagi sissevoolu ja väljavoolu kõrguste vahe, et tekiks loomulik tsirkulatsioon?

Tere!

Gaasikatel kütab radiaatoreid. Vannituba vajab remonti ja ühtlasi paneks elektrikütte asemele vesipõrandakütte, sest see oleks odavam. Kas selleks põrandakütteks on vaja eraldi segusõlme, kus siis ka tsirkulatsioonipump või saab hakkama mingi klapi/termostaadiga, mis siis peale ja tagasivoolu kuidagi madalama temperatuuriga veeks segaks.
Kuidas seda lahendada?

Tere,
eemaldasime kodus männist trepilt vana lakikihi ja otsustasime selle üle peitsida hallika peitsiga. Esimese trepiastme peal katsetades avastasime, et hall peits muutus kuivades hoopis roheliseks.
Kas on võimalik et peits muudab teatud puidul, nt. männil, värvi?

Tere.
Elan 1962. aastal ehitatud majas. Nagu paljud sel ajal ehitatud majad, on seinakonstruktsioon järgmine (seest väljapoole):
1. Viimistletud saepuruplaat 12 mm
2. Tolline laudis 25 mm
3. Seinasõrestik 50 x 150 pruss + linaluutäide
4. Tolline laudis 25 mm
5. Õhuvahe ca 40 - 50 mm
6. Tellisvooder 90 mm

Loomulikult sel ajal ehitades ei paigaldatud aurutõkke kile/paberit siseseinale ega ka väljapoole tuuletõket. Sein sooja ei pea. Küsimus ongi - kuidas soojustada antud konstruktsiooniga seina?

Lihtsam variant tundus pakutav variant, kus seina õhuvahesse süstitakse termovahtu. Nagu kodulehel (link - http://therm.ee/soojustusmaterjalid/37-2/) on kirjas - see vaht on veeauru läbilaskev.

Põikan korraks kõrvale - aknad on paigaldatud SWS süsteemi kasutades (link - http://www.soeakensws.ee/index.php/o-sws-lv). Nendega probleemi ei ole, kuna seest väljapoole liikuv veeaur on takistatud ja ka väljapoolt sissepoole e. soojustusse tungiv niiskus on tõrjutud. Soojustus akna piida ja seina konstruktsiooni vahel jääb kuivaks!
Seinaga on teine lugu. Ruumist välja liikuvad veeaurud jõuavad õhuvahes oleva uue termovahuni (avatud pooridega - veeauru läbilaskev). Välisniiskus omakorda jõuab ka termovahuni, kuna silikaatvooder päris ilma pragudeta ei ole. Siit küsimus - kas on võimalus, et termovahu sees veeaur mingil määral kondenseerub veeks ja külmaga jäätub? Sel juhul on termovahuga soojustamine mõttetu! Võib - olla on mu mõttekäik vale ja seepärast ka see küsimus Teile.
On õige või mitte kasutada õhuvahesse süstitud termovahtu?
Tänan.

5 aastat tagasi tegime vanale majale juurdeehituse. Maja ise on ehitatud 1936. aastal. Vana maja köögi all oli tühi ruum, mida kasutati keldrina. Milles oli muldpõrand, aga ei olnud mingeid seene algeid. Kelder ise oli ära vajunud ning niiske. 2 aastat tagasi leidsime juurdeehituse nurgast hallituse. Põranda alla minnes oli seenestik, mis oli märg ja tilkuv. Seenestik oli kollakat, helepruuni tooni. See oli levinud ka vanale majaosale, vanade palkide külge.
Eemaldasime kolded. Ja puhuriga kuivatasime põrandaaluseid. Pritsisime sinosto b-ga, mis momentaalselt muutis seened ja selle niidistiku mustaks. Seeneniidistikku leidus kõikjal, ka vanade maakivide ja fibo blokkidest tehtud vundamendi peal. Täpsustan, et juurdeehituse vundament sai tehtud fibo blokkidest ja juurdeehitus on puitkarkass.
Nüüd 2 aasta möödudes on seen ja niidistik uuesti tagasi. Ja on levinud suuremalt jaolt juurdeehituse põranda all.
Pildid saaksime saata emaili kaudu.
Sooviksime teada,
Mis hallitusseenega on täpsemalt tegu?
Millest on ta saanud alguse?
Kuidas teda tõrjuda ja kuidas tõkestada tema levikut?

Eramu teise korruse katusealuse elutubadeks ehitamisega sai kannatada (kohati lõhuti auklikuks) esimese ja teise korruse vahelise lae aurutõkkepaber. Vahelagi esimese ja teise korruse vahel on soojustatud 20 cm villaga. Teisel korrusel küttekolle puudub peale kivikorstna, mis all korrusel ahju ja pliiti küttes soojeneb. Soe õhk läheb üles läbi lagede või suurest toast viivat trepi paigaldamiseks lakke tehtud augu kaudu. Ventilatsioon teisel korrusel toimib akende ja väljatõmbevetilatsiooniga. Teise korruse katusealuse lagi sai korralikult soojustatud ja korralik aurutõkke paber paigaldatud. Tekkis küsimus kas lõhutud aurutõke esimese ja teise korruse vahel võib tekitada probleeme? Ja kui peaks aurutõket taastama, kas aitaks esimese korruse lae värvimisest (viimistlema niiskuskindla värviga).
Külmal ajal olen vaadanud teisele korrusele paigaldatud termomeetrit ja niiskusemõõtjat ja olen täheldanud, et temp. ja niiskusemõõtja vahel on väikesed kõikumised (teisel korrusel temp madalam ja niiskus veidikene kõrgem).

Renoveerin vana maja, ehitatud ca 1920. aastal. Majal on sisse ehitatud ujuv põrand (liiv, eps, kile, betoon, laagid-kivivill, põrandalauad).
Nüüd on jäänud vaid vundament. Kas seda tasuks soojustada?
Saan aru, et ennem tuleks kindlasti tagada vundamendi hüdroisolatsioon. Kas võiks kaevata ca 50 cm maa alla, katta miski mastiksiga (on see piisav)? ja panna XPs plaat peale... Vundament väljast sile pole.

Või tekitab see majale probleeme.

Tervist. Kuidas soojustada paekivi sokkel ja vundament. Sokkel ühest küljest maapinnast 15cm ja teisest 60cm, pikkus 8m, ehk maapind kaldega. Madalama sokliga otsa tuleb saun ja edasi on garaaž. Põranda pind soķli madalama pinna servast 15cm kõrgemal. Kui paķsu peaks panema peno maa sisse ja kas peaks panema ka horisontaalselt ja kui palju. Arvan, et vundament ei ole eriti sügav. Kas drenaaž on oluline. Kuidas teha? Langust oma jagu, 9m peale langeb pea 50cm. Või piisaks kui sokli peno kaevaks 30 -50 cm maa sisse. Sauna põrand tuleb liivale peno peale ja valatud. Või kas võib panna ka kergkruusa. Garaaži põrand on valatud.

Tere!
Tegemist on 1959.aastal ehitatud tüüpilise väikeelamuga - madalvundament paekividest, puitkarkass-sein täidetud saepuruga, õhkvahe ja tellisvooder.
Sooviks seina soojustada, kuid soojustuse peale panemine selles olukorras ei tööta. Kas õhkvahet võib vahtu täis "süstida" või rikuks see maja niiskusrežiimi?