Hoonete restaureerimine-renoveerimine

Tere, kuidas on kõige õigem teha alt tuulduvat põrandat. Vundamendil on olema tuulutusavad, liivpõhi, ca 40cm õhuruumi. Plaan panna 50*200 talad, talade alla liist ja vahele osb, 200 mm mineraalvill, 22 osb ja viimistlus. Küsimus, kas vaja panna nii alla kui üles ka kile või aurutõke? Erinevaid arvamusi on siit ja sealt.

Käsil maja renoveerimine ja uute põrandate meisterdamine. Nüüd olen jõudnud etappi, et ära paigaldada köögi uued veetorud ja kanalisatsiooni toru. Kuna köök nihkus mitme meetri võrra uude kohta, siis tekkis küsimus, et kuidas uude kohta saavad veetorud, et vältida külmumist. Põrand on alt tuulduv puitpõrand, mis saab soojustatud. Ja siin ongi mõtte koht: Kas uus veetoru paigaldada põrand soojustuse sisse või kuhu? Kas köögi kanalka toru võib jääda tuulduvasse alasse või ka soojustuse sisse? Kas kanalka torus võib ka mingi külmumine toimuda, kui ta jääks nö. välisõhu kätte? Või ongi nende torude puhul võimalik külmumise vältimiseks ainult küttekaabli kasutamine?

Tere!

Plaanis alt mittetuulduv põrand vahetada alt tuulduva põranda vastu. Hetkel mitte tuulduv põrand pealt poolt soojustatud penoplasti ja villaga, alt niiske. Kuna osaliselt on maja renoveeritud siis sooviks põranda samale kõrgusele paigaldada ehk siis esimese ja teise palgi reavahele. Kas see on tekitab tulevikus probleeme?
Mõte pildi kujul: http://imgur.com/a/4ULUh

Milline oleks parem põrandakonstruktsioon? Korter kahekordses palkmajas 1 korrusel, maakivivundament, tänavapinnast kõrgemal 80 cm ja täidetud liivaga triiki. Liiva sees vanad talad 250x250. Kas selle peale võimalik puitkonstruktsioonil põrand: laagid 150, kivivill, osb, parkett või peaks valama kile, peno 100, betoon 80.

Tere. Kelder külm ja muldpõrandaga. Kuidas saada soojaks 1 korruse põrand? Võimalus ainult keldri poolt ehitamiseks. Vahelagi palk 200, savitäidis.

Neljakorruselise kortermaja korterite välisseinad on projektijärgselt seestpoolt soojustatud 50 mm kivivilla kihiga ja kaetud güprokiga. Kas on mõistlik ja kasulik soojustada maja ka väljast 150 mm penoplasti kihiga?

Plaanis on 1920-ndatel ehitatud palkmaja soojustada väljastpoolt 10 cm villaga, millele tuleb väljapoole peale tuuletõke, õhutusvahe ja laudis. Esimeseks küsimuseks on, millise villaga oleks mõistlik soojustada palkseina väljastpoolt selliselt, et kõik palgivahed oleksid täidetud ning palgivahedesse ei tekiks liigniiskust?
Teine probleemküsimus on välisseinte sisemise poolega. Soov oleks saada sein seest poolt sirgeks ning vedada seina äärest elektrijuhtmed. Millega on võimalik katta toa sisesed palkseinad selliselt, et ei tekiks kuhugi liigniiskust ega hallitust? Kas on mõistlik paigaldada seina metallkarkass, kuhu vahele 5 cm kivivilla, selle peale osb plaat ning seejärel kipsplaat? Või on kõige parem lahendus savikrohv? Millised oleksid alternatiivsed lahendused sisemise palkseina katmiseks?

Tere!
1930-ndatel ehitatud majas põrandad alt märjad/ osaliselt mädad. Algne põrand koosnes taladest/ ümarpalkidest, mis asetsevad raudkividel, õhuvahe, mustpõrand, saepurulaadne soojustus 100mm ning 50 mm laudpõrand. Endine omanik paigaldas ca 10 aastat tagasi vanale laudpõrandale 50mm penoplasti ning sellele omakorda 50mm villa ning peale laminaatparketi. Vundamendis puuduvad tuulutusavad.
Nüüd on plaanis põrand välja vahetada. Olemasoleva pinnase asendaks ca 30 cm ulatuselt liivaga, immutatud põrandalaagid toetaks keramsiitplokkidele, mis asetseksid vundamendi ülemise piirini keramsiitkruusaga(4-8mm) täidetud soojustuskihis. Keramsiitkruusa ja laagide vahele õhuvahe. Laagidele paigaldaks OSB, millele siis vastavalt kas puitparketi või põrandalauad. Kas selline lahendus (kasutatud info: http://vanaajamaja.ee/download/Raport.pdf , lk 103) peab vastu või tuleks mõelda muudele lahendustele?
Maja asub kõrgel kohal, kogu õu on langusega (kalle ligi 10%) majast eemale, maja ümbrusest on puud ja põõsad eemaldatud, maja äärest lillepeenrad likvideeritud; heina asemel kasvab muru. Vihmavesi on juhitud majast eemale. Maja asub liivasel pinnasel. Talvel külm otseselt ei ole (ainult laminaat on külm), kui arvestada seda, et välisseinad on soojustatud ning pööningu soojenduseks on 10-15 cm lubjatatud liiva. Toimiv ventilatsioon olemas.

Tere.
Kas esimese korruse betoonpõrandal olevate laagide vahe võib täita kergkruusaga?

Tere,
ostsime viilkatusega puitmaja, kus teisel korrusel on suviseks elamiseks ehitatud toad. Talvel on seal suht jahe. Nüüd soojustame pööningut. Vahelael on vaid ca 15..20cm saepuru. Millist villa (klaas-, kivi- või tselluvilla) ja kui palju kasutada? Kas mingil juhul on vaja paigutada aurutõke saepuru ja paigaldatava villa vahele? Katusealune tuulutus on korras. Katus ise on (sarikate vahel) soojustatud kivivillaga.
Tänades