Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Millega soojustada silikaatidest kortermaja, kui väljast ei soovita soojustada?06.08.2015
Tere
Kahekordses silikaattellistest ehitatud kortermajas on plaanis vahetada välja kõik vanad aknad ja kuna 45 aastat vanad seinad on pooltühjad, siit ka küsimus. Millega oleks mõttekas sein uuesti soojustada (väljaspoolt soojustada ei soovita)?
Kahekordses silikaattellistest ehitatud kortermajas on plaanis vahetada välja kõik vanad aknad ja kuna 45 aastat vanad seinad on pooltühjad, siit ka küsimus. Millega oleks mõttekas sein uuesti soojustada (väljaspoolt soojustada ei soovita)?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks sellisel juhul polegi head lahendust, mida võiks soovitada.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas renoveerida linaluu täidisega palk-karkassmaja fassaadi?05.08.2015
Tere
Remondin eelmise sajandi alguses ehitatud puitmaja fassaadi, kuna sellel puudub tuulutus. Suurem osa majast on palk. Majal on ka juurdeehitus, mis on puitkarkass, täiteks linaluu. Vana voodrilaud on pandud otse palgi peale. Juurdeehituse osas on linaluu prusside vahel, linaluu katteks horisontaalne laud ja otse selle peal voodrilaud.
Mõte on selline: puitkarkassi osas tahan linaluu välja võtta, asemele paneksin kivivilla, villa peale 25mm tuuletõke (Skano, roheline). Siis tuulutusvahe paar cm ja uus laudis. Alla sokli peale uus veelaud koos plekiga. Uurisin, et tuuletõkkeplaadile tuleb ühenduskohtadesse paar mm vahed jätta. Kuidas või kas neid ühenduskohti peaks tihendama? Kas tuuletõkkeplaat peab ulatuma tihedalt vastu vundamendil olevat tõrvapappi? Veelaud kinnitatakse sellisel juhul tuuletõkke peale.
Palkseinal paneksin tuuletõkkeplaadi otse palgi peale. Või tuleks panna roovid, vahele kivivill ja siis tuuletõke? Lisakihtide paksus peaks olema võimalikult väike, sest muidu rikub maja välimuse ja see ilmselt ei meeldi muinsuskitsele. Maja asub kaitsevööndis.
Kuna kogu majale ei saa praegu tuuletõkkeplaati paigaldada, siis osa laudisest jääb hetkel nii nagu ta on, ilma tuulutuseta. Kas sinna vahele oleks mõtet panna bituumenpaber (Arvo) või parem mitte? Või on olemas mõni parem lahendus?
Parimate soovidega
Remondin eelmise sajandi alguses ehitatud puitmaja fassaadi, kuna sellel puudub tuulutus. Suurem osa majast on palk. Majal on ka juurdeehitus, mis on puitkarkass, täiteks linaluu. Vana voodrilaud on pandud otse palgi peale. Juurdeehituse osas on linaluu prusside vahel, linaluu katteks horisontaalne laud ja otse selle peal voodrilaud.
Mõte on selline: puitkarkassi osas tahan linaluu välja võtta, asemele paneksin kivivilla, villa peale 25mm tuuletõke (Skano, roheline). Siis tuulutusvahe paar cm ja uus laudis. Alla sokli peale uus veelaud koos plekiga. Uurisin, et tuuletõkkeplaadile tuleb ühenduskohtadesse paar mm vahed jätta. Kuidas või kas neid ühenduskohti peaks tihendama? Kas tuuletõkkeplaat peab ulatuma tihedalt vastu vundamendil olevat tõrvapappi? Veelaud kinnitatakse sellisel juhul tuuletõkke peale.
Palkseinal paneksin tuuletõkkeplaadi otse palgi peale. Või tuleks panna roovid, vahele kivivill ja siis tuuletõke? Lisakihtide paksus peaks olema võimalikult väike, sest muidu rikub maja välimuse ja see ilmselt ei meeldi muinsuskitsele. Maja asub kaitsevööndis.
Kuna kogu majale ei saa praegu tuuletõkkeplaati paigaldada, siis osa laudisest jääb hetkel nii nagu ta on, ilma tuulutuseta. Kas sinna vahele oleks mõtet panna bituumenpaber (Arvo) või parem mitte? Või on olemas mõni parem lahendus?
Parimate soovidega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ei saanud aru, kuhu peaks teie informatsiooni kohaselt tuuletõkkele paarimillimeetrise vaje jätma. Tuuletõkkeplaat peab olema paigaldatud ühtlaselt, nii, et õhuvoolud sealt läbi ei pääseks. Seda nii seina kui ka nurkade ja äärte osas. Välisvoodril võib tuuletõkke panna otse palgile, kuid tuuletõkke ja laudise vahel peab olema tuulutusvahe. Bituumenpaberit ei soovita, pigem tihendage täiendavalt palgivahesid takuga.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?03.08.2015
Tere! Renoveerin hetkel oma vana talumaja, milles pidevalt sees ei elata. Lugedes seniseid küsimusi-vastuseid, sain palju targemaks, kuid õhku jäid mõned teemad.
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan väga põhjalike küsimuste eest, neist on näha, et suhtute renoveerimisse tõsiselt.
Kõigepealt rajatavast põrandast. Fibo plokid võiks toetuda aluspinnale, sest kui paigaldate nad liivapadjale, siis on vajumid suuremad.
Kui EPS plaadid jäävad põrandalaakidest allapoole (postide vahele), siis jääb põrandaalune siseõhuga tuulduma NB! ärge paigaldage laudist tihedalt seinte vastu. Vahe võiks olla 10-15 mm.
Alumiste palkide töötluseks sobib paremini DeepKill pasta, sest see on õli baasil ning inimesele ohutum.
Nüüd siis vastused küsimustele:
1) Mineraalvill ei takista õhuvoolude liikumist (pole tuulekindel) ja seetõttu on vajalik paigaldada tuuletõke mineraalvilla välisküljele. Palkide vahede toppimiseks on linatakk parem.
2) Varade lõikamine pole tõesti oluline, kuid soovitan kasutada tappe tuuletõkkeks (aste materjalis pikikiudu). Liimi ega naagleid (naelu ja kruvisid) pole palkide fikseerimiseks nende asendamisel vaja, palgid fikseeruvad ise nende koormamisel. Plommide kinnitamiseks soovitan STS kruvisid, kindlasti ei ole hea kasutada liimi.
3) Soovitan kasutada takku palkide vahede tihendamiseks.
4) Vundamenti tuleks soojustada väljastpoolt. Seestpoolt soojustamisel tekib hulganisiti probleeme (niiskus, külmasillad jne.). Kui väljastpoolt kuidagi soojustamine ei sobi, siis tuleks vundament seestpoolt siledaks valada ning alles siis paigaldada soojustus vundamendi vastu ja vajadusel ka peale.
Lae soojustamiseks on tselluvill hea materjal, kuid soovitame paigaldada seda vähemalt 250 - 300 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millal tohib värskeltvalatud betoonplaadile põrandat ehitada?03.08.2015
Tere.
Olen ehitamas vanasse suvemajja siseõhuga tuulduvat põrandat - sellise konstruktsiooniga nagu siin portaalis varem on soovitatud, st betoonplaadile topeltlaagidel puitpõrandat. Tänaseks on betoonplaat valatud ja 3 nädalat kivistunud.
Küsimus on selles, millal tohiks hakata betoonplaadile laage ja laudist paigaldama ja seda mitte betooni tugevuse vaid värske betooni suure niiskuse tõttu, mis võiks põhjustada seenkahjustuste tekkimist ja puidu kahjustumist. Soovitustes ja erinevates foorumites on öeldud, et betooni peaks laskma kivistuda/kuivada vähemalt 1 kuu, mille jooksul betoon saavutab ettenähtud tugevuse, kuid kuivamise mõttes oleks parem oodata võibolla 2-3 kuud või isegi paar kütteperioodi. Sellisel juhul polegi ju võimalik ühe suvega põrandat ehitada. Ebaselge on ka see, kas tuleks eelistada hüdroisolatsiooni paigaldamist ainult laagide alla, mis jätaks suurema osa betoonplaadist avatuks ja võimaldaks betoonil rohkem hingata või võib katta betoonplaadi üleni hüdroisolatsiooniga (näit. ruberoidiga). Ise eelistaksin viimast varianti.
Aitäh ette vastuse eest!
Olen ehitamas vanasse suvemajja siseõhuga tuulduvat põrandat - sellise konstruktsiooniga nagu siin portaalis varem on soovitatud, st betoonplaadile topeltlaagidel puitpõrandat. Tänaseks on betoonplaat valatud ja 3 nädalat kivistunud.
Küsimus on selles, millal tohiks hakata betoonplaadile laage ja laudist paigaldama ja seda mitte betooni tugevuse vaid värske betooni suure niiskuse tõttu, mis võiks põhjustada seenkahjustuste tekkimist ja puidu kahjustumist. Soovitustes ja erinevates foorumites on öeldud, et betooni peaks laskma kivistuda/kuivada vähemalt 1 kuu, mille jooksul betoon saavutab ettenähtud tugevuse, kuid kuivamise mõttes oleks parem oodata võibolla 2-3 kuud või isegi paar kütteperioodi. Sellisel juhul polegi ju võimalik ühe suvega põrandat ehitada. Ebaselge on ka see, kas tuleks eelistada hüdroisolatsiooni paigaldamist ainult laagide alla, mis jätaks suurema osa betoonplaadist avatuks ja võimaldaks betoonil rohkem hingata või võib katta betoonplaadi üleni hüdroisolatsiooniga (näit. ruberoidiga). Ise eelistaksin viimast varianti.
Aitäh ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Betoon peaks kuivama vähemalt 28 päeva, siis on enamus protsesse betoonis toimunud ning sealt ei eritu enam olulisel määral niiskust. Hüdroisolatsioon tuleks paigaldada ainult laagide ja puidu vahele, ülejäänud pind jääb avatuks.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Milliseid kinnitusvahendeid sobib kasutada palgi ja vundamendi ühendamisel?04.07.2015
Tänan väga õpetliku info eest. Milliseid kinnitusvahendeid sobib kasutada palgi ja vundamendi ühendamisel?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palki ja vundamenti pole hea ühendada (palgi säilimise huvides) kinnitusvahenditega. Hoone püsib oma raskusega reeglina ilusti paigal. Kindlasti on palgi ja vundamendi vahele vaja hüdroisolatsioon panna !
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada madalat lintvundamenti?04.07.2015
Tere,
Ehitan maja vana suvila asemele. Suvila ise sai vundamendini lammutatud. Vundament ise tundus korralik ja seda ära ei lammutanud. Vundament on lintvundament, mis toetub postidele (20cm diameeter), lindi kõrgus on aga ainult 50cm.
Vundament on plaanis soojustada väljast soojusisolatsiooni plaadiga nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Küsimus ongi nüüd selles, et vertikaalse plaadi tahaks panna sügavamele kui see 50cm, lint ulatub aga kui sügavamale kaevata siis jookseb lindi all olev liiv sealt välja.
Mis tuleks sellisel juhul teha? Üks võimalus oleks plaat väljaspoolt paika panna ja siis seespoolt tagasitäide teha.
Ehitan maja vana suvila asemele. Suvila ise sai vundamendini lammutatud. Vundament ise tundus korralik ja seda ära ei lammutanud. Vundament on lintvundament, mis toetub postidele (20cm diameeter), lindi kõrgus on aga ainult 50cm.
Vundament on plaanis soojustada väljast soojusisolatsiooni plaadiga nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Küsimus ongi nüüd selles, et vertikaalse plaadi tahaks panna sügavamele kui see 50cm, lint ulatub aga kui sügavamale kaevata siis jookseb lindi all olev liiv sealt välja.
Mis tuleks sellisel juhul teha? Üks võimalus oleks plaat väljaspoolt paika panna ja siis seespoolt tagasitäide teha.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
vertikaalse soojustuse saab paigaldada ainult vundamendi osas, sest pinnasesse pannes see suure tõenäosusega murdub ühenduskohast ning seal tekib külmasild. Ainuke võimalus sügavamale minna on vundamenti sügavamaks valada ja siis soojustada.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas rajada pliidile alusvundament, kui seal all on kaks kandvat palki?02.07.2015
Palkmaja, alt tuulutatava vundamendiga, ehitatud neljakümnendatel, korruseid 1. Lõhkusime vana pliidi koos soojamüüriga, selgus, et see oli ehitatud 50mm laudpõrandale. Lauad, aluspõrand ja kandvad kaks palki väga heas seisukorras, nagu uued. Pottsepp käskis uue pliidi vundamendi rajada pinnasele. Saagisime lauad ja aluspõranda lauad läbi, 1800x1400mm augu, mida teha kahe kandva palgiga (läbi saagida ei tohi vist), kuidas alustada vundamendi rajamist alates pinnasest, need 2 palki peaksid jääma alusvundamendi sisse. Augu sügavus 600mm, osa vana pinnase pealmisest kihist sai ka välja tassitud.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Puitu ei tohi kindlasti ümbritseda betooniga (valada betooni sisse). Peaksite põrandatalad toestama ehitatava ahjuvundamendi kohal, seejärel lõikama tala vahetult rajatava vundamendi piirilt läbi, ehitama ahjuvundamendi ning kui see on täielikult kivistunud, siis toestama läbilõigatud talaotsa uue vundamendi külge (valamisel võib juba kinnitusvahendid paigaldada).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas toestada vana maja keldri varisemisohtlik külg?02.07.2015
Tere!
Kuidas oleks võimalik vanas majas keldri varisemisohtlik külg toestada ning hiljem oleks soov kelder täita kas kruusaga, liivaga või on veel mingeid võimalusi?
Tänan.
Lisan pildid keldrist ja vundamendist.
http://s23.postimg.org/pu6selukb/DSC_0088.jpg
http://s30.postimg.org/4z1ypl3kh/DSC_0090.jpg
http://s12.postimg.org/kvgw5klgt/DSC_0092.jpg
http://s24.postimg.org/o7uckozs5/DSC_0094.jpg
http://s8.postimg.org/7p1k0qkid/DSC_0101.jpg
http://s3.postimg.org/6s922ebfn/DSC_0105.jpg
http://s30.postimg.org/sc0083jo1/DSC_0107.jpg
http://s12.postimg.org/vme623ust/DSC_0108.jpg
Kuidas oleks võimalik vanas majas keldri varisemisohtlik külg toestada ning hiljem oleks soov kelder täita kas kruusaga, liivaga või on veel mingeid võimalusi?
Tänan.
Lisan pildid keldrist ja vundamendist.
http://s23.postimg.org/pu6selukb/DSC_0088.jpg
http://s30.postimg.org/4z1ypl3kh/DSC_0090.jpg
http://s12.postimg.org/kvgw5klgt/DSC_0092.jpg
http://s24.postimg.org/o7uckozs5/DSC_0094.jpg
http://s8.postimg.org/7p1k0qkid/DSC_0101.jpg
http://s3.postimg.org/6s922ebfn/DSC_0105.jpg
http://s30.postimg.org/sc0083jo1/DSC_0107.jpg
http://s12.postimg.org/vme623ust/DSC_0108.jpg
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan fotode eest, nende põhjal on olukord keeruline ning sellepärast soovitan sellele vundamendile teostada kohapeal ekspertiis,kus vaadatakse üle nii vundament kui aluspinnas ja teostatakse tugevdusprojekt. Kardan, et muidu võib tekkida ka tulevikus olulisi deformatsioone ning hoone stabiilsus kannatab.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mis võis põhjustada majavammi tekkimise suvila põranda all, kas ebapiisav tuulutus või see, et seda talvel ei köeta?26.05.2015
Tere.
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie kirjapandud informatsiooni põhjal on põhjuseks ehitustehnilised lahendused. Põranda konstruktsioon pole vastavuses ehitusfüüsika nõuetega. Põrandate renoveerimisel on vajalik modelleerida soojuse- ja niiskusegraafikud vältimaks puitmaterjalide märgumist konstruktsioonis. Need graafikud sõltuvad muuhulgas ka põrandaaluse õhu suhtelisest niiskusest ja temperatuurist, mis omakorda sõltuvad põrandaaluse tuulutusest aga ka temperatuuride vahest hoones ja põrandaaluses keskkonnas. Kui soovite kindlaks teha täpset põhjust seenkahjustuse tekkeks, siis on hädavajalik objekti ülevaatus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
niiskus- ja biokahjustuste ekspert
Küsimus: Kas võib tekkida mingeid probleeme, kui puitpõranda alla jätta ehituspraht-liiva segu?12.05.2015
Kas puitpõranda all olev nn ehituspraht-liiv võib sinna jääda ning katta see isoveri vkl 13 tuuletõkkeplaadiga ning siis lauad tagasi paigaldada!?
Probleemiks laudade vahel olevad praod, mille täitmine on suhtkoht keeruline (midagi ei jää pidama).Tuuletõkkeplaat võtaks kinni tolmu jms mis sellest all olevast prahist- liivast tuleks. Samas on plaat ka hingav materjal!
Tervitades,
Probleemiks laudade vahel olevad praod, mille täitmine on suhtkoht keeruline (midagi ei jää pidama).Tuuletõkkeplaat võtaks kinni tolmu jms mis sellest all olevast prahist- liivast tuleks. Samas on plaat ka hingav materjal!
Tervitades,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põranda alla jääv ehituspraht on biokahjustustele (eriti seentele) heaks kasvupinnaks, seda eriti siis kui prahi hulgas on puiduosakesi. Sellepärast ei soovita ehitusprahti põranda alla jätta.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt