Hoonete restaureerimine-renoveerimine

Tere,
60-ndatel ehitatud silikaattellistest maja, kaetud pritskrohviga, sein kahekordne tellis vahel saepuru-lubja segu, akendealune sein ühekordne kivisein, seal malmradiaatorid. Palun andke nõu kuidas sellist maja soojustada, et ei tekkiks niiskuse ega hallituse probleeme.

Tere,
Soov oleks põrandat soojustada, seejuures võimalikult odavalt ja kiiresti, kuna korteris on vaja sees elada. Tegemist on vana palkmajaga, millel on tuulutatav vundament. Tuulutusavad suletakse sügisel enne esimesi külmi ja tehakse kevadel lahti. Hetkel on põrandaks ainult 3cm paksune saepuruplaat, mille peal õhuke soome papp ja paar kihti värvi, põranda all on paarkümmend sentimeetrit tühjust ja siis on pinnas.
Idee oleks praegusele põrandale panna 5x10 laagid 60 cm sammuga, vahele 10 cm klaasvilla (kl35) ja selle peale 28mm põrandalaud, mis on plaanis ära lakkida. Põranda kerkimine 13 cm pole probleem.
Kas selline plaan on mõistlik? Kas oleks vaja panna põrandalaudade alla ka aurutõke ja kas siis peab aurutõkke ja põrandalaua vahel tuulutusvahe olema? Kas 100mm klaasvilla annab soovitud efekti? Kuidas reageerib sellele praegune põrandaplaat ja selle all olevad talad?

Tahan soojustada tulevast wc-d, wc pind on 4,5 ruutmeetrit, 2 külge on maja sisesed ja kaks välimist seina. Maja on rootsikivi plokkidest, plokid
on seest tühjad. Minul mõte on soojustada 2 väliseina 25 mm penoga, mis on jäik ja kõva ja mõeldud põrandale - tal on mustad terad sees. Põrandale tuleb põranda soojustus. Mul on valida, kas soojustan seest
minimaalsete vahenditega, kuna ruum on väike ja paksemat ei kannata panna, kui siis ühele küjele isegi annaks. Teine valik on, et pean väljast
soojustama. Pinnaks on 16 ruutmeetrit, miks ma tahaks välisseina soojustust välistada, kuna fassaad ei jääks ilus, ka see välimus polegi nii oluline, me
peaks siis ka katust juurde ehitama. Üks nö spetsialist käis ja ütles, et kindlasti väljast tuleb soojustada, kuid kas tõesti nii väikse ettevõtmise peab nii mastaapselt tegema. Ei tahtnud tugineda ühele
arvamusele, seega kirjutasin teile - järsku on mingi lihtsam lahendus.

Soovime oma maja katust tõsta osaliselt. See tähendab, et ainult ühelt poolt ja katuse üldkõrgus jääks samaks. Katuse kalle on väga suur ja selle arvelt saaks teisele korrusele ühe toa juurde. Kas on vaja võtta ehitusluba?

Meil on palkmaja, millele on hiljem kivivooderdis ümber tehtud. Võtsime üles nurgapoolse toa põranda, kuna see oli välisseina poolt alla vajunud. Selgus, talad olid välisseina poolt mädanenud. Lammutasime kogu põranda, paigaldasime uued talad. Talade vahekaugus natuke alla meetri. Aluspõrandaks kasutasime OSB plaati, mille peale paneme soojustuseks villa ja peale samuti 2,2 cm OSB, siis laminaat. Palun öelge, kas aluspõranda ja villa vahele tuleks kasutada mingit tuule- või aurutõket? Kas põranda alla jäävat vundamenti on vaja millagi katta? Kuna seina paneme uue kipsplaadi, siis selle alla läheb kiht villa, siis kas on mõistlik panna villa ja kipsi vahele aurutõkkekile. Meil läks vana sein nurgast ja u pool meetrit alt poolt hallitama, hallitas ainult tapeet, alt oli kõik korras. Ilmselt tuli külm sisse vajunud põranda ja seina vahelt ja tekkiski hallitus. Kuna vahetame välja ka kogu maja aknad, siis tekib uus küsimus. Kas sinna nurgatuppa peab tegema veel välisseina lisatuulutusavasid ja kui on vaja, siis kas piisab lihtsalt käbi seina tehtud august, mille talvel kinni paneme? Tean, et maja tuleb soojustada väljastpoolt, kuid praegu pole see rahaliselt võimalik. Kindlasti peame ka vundamendi kunagi väljast lahti kaevama ja korda tegema. Püüame oma jõududega ilma kedagi palkamata nurgatuba korda teha ja nii tekibki küsimusi, mis ehitajale pole kindlasti mingi probleem. Tuli veel meelde, põranda alt leidsime sipelgapesa, mille vedasime kõik välja, eelmisel suvel oli see tuba ühe korra täis suuri tiibadega sipelgaid!

Vana palkvoodriga maja (1945) välisseinad on krohvitud, mis osaliselt on hakanud pudenema. Kas maja soojustamisel tuleks krohvikiht eemaldada? Kas renoveerimiseks (soojustamine, katuse vahetus) tuleb taotleda omavalitsuselt luba?

Kas on võimalik soojustada väljastpoolt ainult maja põhjapoolne osa (puitmaja 19.saj ehitatud) ja seal vahetada välja laudis? Sest see osa majast nõuab talvel palju kütmist. Ülejäänud välisvooder ainult üle värvida?

Tere.
Meil on vana palkmaja teisel korrusel katusealune kamorka, mida kunagi kasutati sahvrina, kuigi suvel on seal väga palav. Meie teeme sinna arvutitoa. Katusealuse soojustame Steicoga, kuna see pidavat lisaks soojustamisele ka suvel kuuma eemale hoidma. Loodame, et see nii ka on, hind kivivillaga võrreldes väga krõbe.
Küsimus põranda kohta tuleb nüüd: meil on seal põrandapinda u 8 ruutmeetrit, millest pool on laudisega kaetud. Ülejäänud pool ning ka laudise alune on punase savi-mulla laadse tootega täidetud, u 5cm õhkvahe muidugi ka. Küsimus selline - kas oleks mõttekas panna kivivilla selle "mulla" peale, millel praegu veel laudist pole? Seal pole hetkel ka õhuvahet. See laudiseta osa pikem sein on räästa pool. Kas sellisel osalisel soojustamisel on üldse mõtet või teeks see pigem kahju - kondentsvesi jms. Me nüüd ei teagi, kas jätta see laudiseta pind nii nagu ta oli, paneks pinnase tagasi ja laua peale või tasuks laua alla ka natuke kivivilla panna? Või oleks otstarbekas ka olemas olev laud lahti koukida ja kogu põrand ära soojustada?

Loodan, et mu kirjast saab midagi ka aru.

Maja ehitatud 19. sajandi alguses. Maakivist vundament, palkseinad kaetuna laudisega. Viimasel ajal on vundamendile sisse tulnud praod ja väiksed killud välja kukkuma hakanud. Osaliselt on sokli osa kõrge.
Poole maja all on ka kelder.
Kuidas ja mis vahenditega saaks täita/parandada pragusid? Kas on mõtet sellist vundamenti ka soojustada? Kui jah, siis kuidas seda teha?
Kellega saaks antud teemal täpsemalt konsulteerida?

Renoveerin suvekodu, kus elame vaid suvel. Muret teevad talvel soojustusvilla sisse elama kolivad hiired. Kas on puitkarkassiga maja soojustamiseks sellist materjali kus hiired elada ei soovi. Olen kuulnud, et puistevilla sees ei taha nad pesa punuda?