Hoonete restaureerimine-renoveerimine

Tere.
Elan 1962. aastal ehitatud majas. Nagu paljud sel ajal ehitatud majad, on seinakonstruktsioon järgmine (seest väljapoole):
1. Viimistletud saepuruplaat 12 mm
2. Tolline laudis 25 mm
3. Seinasõrestik 50 x 150 pruss + linaluutäide
4. Tolline laudis 25 mm
5. Õhuvahe ca 40 - 50 mm
6. Tellisvooder 90 mm

Loomulikult sel ajal ehitades ei paigaldatud aurutõkke kile/paberit siseseinale ega ka väljapoole tuuletõket. Sein sooja ei pea. Küsimus ongi - kuidas soojustada antud konstruktsiooniga seina?

Lihtsam variant tundus pakutav variant, kus seina õhuvahesse süstitakse termovahtu. Nagu kodulehel (link - http://therm.ee/soojustusmaterjalid/37-2/) on kirjas - see vaht on veeauru läbilaskev.

Põikan korraks kõrvale - aknad on paigaldatud SWS süsteemi kasutades (link - http://www.soeakensws.ee/index.php/o-sws-lv). Nendega probleemi ei ole, kuna seest väljapoole liikuv veeaur on takistatud ja ka väljapoolt sissepoole e. soojustusse tungiv niiskus on tõrjutud. Soojustus akna piida ja seina konstruktsiooni vahel jääb kuivaks!
Seinaga on teine lugu. Ruumist välja liikuvad veeaurud jõuavad õhuvahes oleva uue termovahuni (avatud pooridega - veeauru läbilaskev). Välisniiskus omakorda jõuab ka termovahuni, kuna silikaatvooder päris ilma pragudeta ei ole. Siit küsimus - kas on võimalus, et termovahu sees veeaur mingil määral kondenseerub veeks ja külmaga jäätub? Sel juhul on termovahuga soojustamine mõttetu! Võib - olla on mu mõttekäik vale ja seepärast ka see küsimus Teile.
On õige või mitte kasutada õhuvahesse süstitud termovahtu?
Tänan.

Eramu teise korruse katusealuse elutubadeks ehitamisega sai kannatada (kohati lõhuti auklikuks) esimese ja teise korruse vahelise lae aurutõkkepaber. Vahelagi esimese ja teise korruse vahel on soojustatud 20 cm villaga. Teisel korrusel küttekolle puudub peale kivikorstna, mis all korrusel ahju ja pliiti küttes soojeneb. Soe õhk läheb üles läbi lagede või suurest toast viivat trepi paigaldamiseks lakke tehtud augu kaudu. Ventilatsioon teisel korrusel toimib akende ja väljatõmbevetilatsiooniga. Teise korruse katusealuse lagi sai korralikult soojustatud ja korralik aurutõkke paber paigaldatud. Tekkis küsimus kas lõhutud aurutõke esimese ja teise korruse vahel võib tekitada probleeme? Ja kui peaks aurutõket taastama, kas aitaks esimese korruse lae värvimisest (viimistlema niiskuskindla värviga).
Külmal ajal olen vaadanud teisele korrusele paigaldatud termomeetrit ja niiskusemõõtjat ja olen täheldanud, et temp. ja niiskusemõõtja vahel on väikesed kõikumised (teisel korrusel temp madalam ja niiskus veidikene kõrgem).

Renoveerin vana maja, ehitatud ca 1920. aastal. Majal on sisse ehitatud ujuv põrand (liiv, eps, kile, betoon, laagid-kivivill, põrandalauad).
Nüüd on jäänud vaid vundament. Kas seda tasuks soojustada?
Saan aru, et ennem tuleks kindlasti tagada vundamendi hüdroisolatsioon. Kas võiks kaevata ca 50 cm maa alla, katta miski mastiksiga (on see piisav)? ja panna XPs plaat peale... Vundament väljast sile pole.

Või tekitab see majale probleeme.

Tervist. Kuidas soojustada paekivi sokkel ja vundament. Sokkel ühest küljest maapinnast 15cm ja teisest 60cm, pikkus 8m, ehk maapind kaldega. Madalama sokliga otsa tuleb saun ja edasi on garaaž. Põranda pind soķli madalama pinna servast 15cm kõrgemal. Kui paķsu peaks panema peno maa sisse ja kas peaks panema ka horisontaalselt ja kui palju. Arvan, et vundament ei ole eriti sügav. Kas drenaaž on oluline. Kuidas teha? Langust oma jagu, 9m peale langeb pea 50cm. Või piisaks kui sokli peno kaevaks 30 -50 cm maa sisse. Sauna põrand tuleb liivale peno peale ja valatud. Või kas võib panna ka kergkruusa. Garaaži põrand on valatud.

Tere!
Tegemist on 1959.aastal ehitatud tüüpilise väikeelamuga - madalvundament paekividest, puitkarkass-sein täidetud saepuruga, õhkvahe ja tellisvooder.
Sooviks seina soojustada, kuid soojustuse peale panemine selles olukorras ei tööta. Kas õhkvahet võib vahtu täis "süstida" või rikuks see maja niiskusrežiimi?

Vanema maja nurga toa põranda soojustamine käsil. Eemaldasin ca 600 mm muldpinnast, valasin postid, et nende peale panna uued laagid, laagide vahele tuuletõke, kivivill peale ja põranda laud peale tagasi.
Küsimus: Kas põranda alla seespoole, vastu vundamenti ja ka ca 400 mm allapoole on mõtekas paigaldada vundamendi soojustuseks mõeldud "penot"(nt.100 mm)? Tänan!

Tere,
Millega asendada maja alumine vana palk, kui pole võimalik leida üle 7 m pikkust palki?

Vana palkmaja aastast 1925, plaan teha sahvrist vannituba. Sahvri all on maakividest kelder, millel tuulutus puudub - see toimub praegu läbi sahvri põranda/ keldri lae laudade. Väga tahaks teha vannituppa laudpõrandat, kuid mida tuleks sellisel juhul silmas pidada, et ei tekiks mädanikku või hallitust nii keldris kui ka vannitoas?

Palkmaja aastast ca 1864. Vundament on laotud paekividest. Tänaseks on segu (kui seda kasutati) haihtunud. Soov on maja taastada. Mida ette võtta vundamendiga (alumiste palkide vahetamisega siht selge). Tihendada (krohv, betoon), valada täiendavad kihid sisse ja välja?
Kuidas analoogsetel juhtudel (kui on teada) seni käitutud on?

Tere, maja on ehitatud püstpalgist, hiljem kuuekümnendatel soojustatud TEP-plaadiga ja krohvitud (pritskrohv). Kuna aegade jooksul on tekkinud väheseid krohvikahjustusi (aluskrohv siiski kenasti kinni) ja üksikuid pragusid, siis küsimus oleks, et kas pritskrohvi parandus/värskendamine on tänapäeval mõistlik ja üldse teostatav või tuleks alustada kogu soojustuse asendamisest kaasaegsema materjaliga ja tervenisti uuesti krohvida?
Tänan