Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Milline vill oleks parim alt-tuulduva vana laudpõranda altpoolt soojustamiseks?26.06.2014
Tere,
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).
Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?
Mida arvate sellistest lahedustest?
Lugupidamisega
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).
Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?
Mida arvate sellistest lahedustest?
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan väga põhjaliku ja hästi sõnastatud küsimuse eest.
Soojustuseks talade vahele sobib väga hästi kivivill, millest allapoole (talade alla) paigaldada tuuletõke ja kinnitada hõreda laudisega (ca 100 mm vahed), lauad paigaldada risti taladega ja kinnitada talade külge. Soovitatav on kasutada sügavimmutatud materjali.
Põranda äärte tihendamiseks sobib hästi ka vill+tuuletõkkeplaat, vahtplasti (vahtpolüsterooli) ei soovita ka seal kasutada.
Põrandaalusele pinnasele pole vaja soojustust paigaldada, sest tuulutusavade kaudu tuleb vahekihti nagunii välisõhk. Põrandaaluse niiskustaseme vähendamiseks on hea aluspinnasele paigaldada poorse liiva kiht (150-200 mm). Liiva paigaldamisega takistate põhja- ja pinnavee kapillaartõusu ning aitate kaasa survelise pinnavee (kevadel) imendumisele. Vee liikumist takistavate materjalide (kile, vahtplast jms) kasutamine pole soovitatav, nad pikendavad kevadel vee imendumise perioodi (surveline pinnavesi sattudes kilele ei saa imenduda) ja sellega hoiavad põrandaaluses pikalt kõrget õhuniiskuse taset.
Loodan, et saite vastused küsimustele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas vanal majal võib (hingamist) põrandaalust ventilatsiooni muuta?09.05.2014
Tervist!
Lugu järgmine. Kuna köök on külm, mille all on külm kelder, siis soov soojustada köögi põrand. Köögipõrandal tuulutus vundamendis puudub. Olemasolev konstruktsioon: betooni peal tõrvapapp; 80x100 laagid otse tõrvapapil; linaluu laakide vahel ning põrandalaud peal. Kas oleks õige teha samuti, ainult linaluu vahetaks hingava mineraalvilla vastu, sest vanal majal hingamist muuta ei tohi või oleks miski muu nõuanne?
Teiseks, köögi välissein samuti külm! Plaan soojustada seest, kuna väljas kivivooder (Harju sein). Plaan panna 50 mineraalvilla sõrestiku vahele.
Kolmandaks, tekkis uus plaan vundament soojustada väljast (sinise penoga). Keldri aken jääb täpselt köögi akna alla. See ju külmasild?
Palun lihtsat nõu õigesti toimetamiseks!
Parimat
Lugu järgmine. Kuna köök on külm, mille all on külm kelder, siis soov soojustada köögi põrand. Köögipõrandal tuulutus vundamendis puudub. Olemasolev konstruktsioon: betooni peal tõrvapapp; 80x100 laagid otse tõrvapapil; linaluu laakide vahel ning põrandalaud peal. Kas oleks õige teha samuti, ainult linaluu vahetaks hingava mineraalvilla vastu, sest vanal majal hingamist muuta ei tohi või oleks miski muu nõuanne?
Teiseks, köögi välissein samuti külm! Plaan soojustada seest, kuna väljas kivivooder (Harju sein). Plaan panna 50 mineraalvilla sõrestiku vahele.
Kolmandaks, tekkis uus plaan vundament soojustada väljast (sinise penoga). Keldri aken jääb täpselt köögi akna alla. See ju külmasild?
Palun lihtsat nõu õigesti toimetamiseks!
Parimat
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põrandat oleks kõige õigem soojustada altpoolt ehk keldri lage, siis põrandapind ei tõuse ja kastepunkt nihkub allapoole. Vundamendi soojustamine keldriga hoonetel on oluline, siis on hoonealune õhk soojem, kuid ärge pange kinni keldri tuulutusvõimalusi st. keldri aken jätke alles, kuid paigaldage parema soojapidavusega pakett.
Seina seestpoolt soojustada ei soovita. Kuid kui te väljastpoolt kuidagi soojustada ei saa, siis võib sissepoole panna kuni 50 mm. Parem on siiski väljastpoolt soojustamine.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada/üles ehitada täiskeldriga maja põrand, et hoiaks soojust ja ei tekiks niiskust?24.04.2014
Tere!
Kuidas oleks kõige targem soojustada/üles ehitada täiskeldriga maja põrand, et hoiaks soojust ja ei tekiks niiskust?
Varem oli soojustamata laudadest põrand, all muld/liiv. Hetkel kõik kivini välja veetud. Väljaspoolt on tuulutusavad küll näha, kuid tõenäoliselt jooksevad keldrisse.
Kuidas oleks kõige targem soojustada/üles ehitada täiskeldriga maja põrand, et hoiaks soojust ja ei tekiks niiskust?
Varem oli soojustamata laudadest põrand, all muld/liiv. Hetkel kõik kivini välja veetud. Väljaspoolt on tuulutusavad küll näha, kuid tõenäoliselt jooksevad keldrisse.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Küsimus: Kuidas soojustada tuhaplokist seina ja silikaatvoodri vahet?16.04.2014
Tere
Maja on ehitatud 1980-ndatel. Tolle aja soovituste kohaselt - kandvad seinad serviti (20 cm) tuhaplokk, väljas lapiti (12 cm) krohvitud silikaatkivi vooder. Vahele on jäetud ca 4-5 cm õhuvahe. Seespoolt soojustatud 2-kordse nn Pärnu puitkiud plaadiga + linaluuplaat. Maja kõrge katusega, teisel korrusel eluruumid, seega konstruktsioon suhteliselt raske. Sooviks seinu väljastpoolt soojustada ilma silikaatvoodrit lammutamata ja et ei tekiks hiljem niiskuseprobleeme. On sellise seinatüübi jaoks mingeid lahendusi? Või tuleks vooder ikkagi lammutada?
Maja on ehitatud 1980-ndatel. Tolle aja soovituste kohaselt - kandvad seinad serviti (20 cm) tuhaplokk, väljas lapiti (12 cm) krohvitud silikaatkivi vooder. Vahele on jäetud ca 4-5 cm õhuvahe. Seespoolt soojustatud 2-kordse nn Pärnu puitkiud plaadiga + linaluuplaat. Maja kõrge katusega, teisel korrusel eluruumid, seega konstruktsioon suhteliselt raske. Sooviks seinu väljastpoolt soojustada ilma silikaatvoodrit lammutamata ja et ei tekiks hiljem niiskuseprobleeme. On sellise seinatüübi jaoks mingeid lahendusi? Või tuleks vooder ikkagi lammutada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks pole seda tüüpi seintega piisavalt tegelenud selleks,et anda soovitusi. Palun pöörduge Targo Kalamees poole, targo.kalamees@ttu.ee , ehk tema oskab aidata.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas teha uus põrand, kui praegune on alt tühi ja külm?01.04.2014
Tere
Mul on maal vana kivimaja. Maja ümber ja kogu külas on pinnavesi suht kõrge hooajati. Hetkel on põrand selliselt tehtud, et tõrvaga immutatud talad on laotud kivi postide peal. All on liiv ja muu milleks pinnas ajapikku muutub. Õhutusaugud on vundamendis olemas. Tala alumise osa ja pinnase vahel on alla poole meetri vahe. Seega põranda alused on tühjad ja talviti väga külmad. Plaan on uut põrandat tegema hakata, tuba toa haaval. Kuidas oleks mõttekam teha - kas sama lahendusega põrandakonstruktsioon nagu on - alust uuendada liivaga, liiv taladeni, must laud, tuuletõke või liivale kile, soojustuseks penoplast. Või valada õhuke kiht betooni, siis prussid, mille vahesse kas penoplast või vill ja peale lauad. Kumb variant oleks mõttekam? Peaks ka arvestama närilistega kes võivad talveks põranda alla enda pesakonda luua soovida.
Mul on maal vana kivimaja. Maja ümber ja kogu külas on pinnavesi suht kõrge hooajati. Hetkel on põrand selliselt tehtud, et tõrvaga immutatud talad on laotud kivi postide peal. All on liiv ja muu milleks pinnas ajapikku muutub. Õhutusaugud on vundamendis olemas. Tala alumise osa ja pinnase vahel on alla poole meetri vahe. Seega põranda alused on tühjad ja talviti väga külmad. Plaan on uut põrandat tegema hakata, tuba toa haaval. Kuidas oleks mõttekam teha - kas sama lahendusega põrandakonstruktsioon nagu on - alust uuendada liivaga, liiv taladeni, must laud, tuuletõke või liivale kile, soojustuseks penoplast. Või valada õhuke kiht betooni, siis prussid, mille vahesse kas penoplast või vill ja peale lauad. Kumb variant oleks mõttekam? Peaks ka arvestama närilistega kes võivad talveks põranda alla enda pesakonda luua soovida.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olemasolev põrandakonstruktsioon on puitpõrandale parim lahendus, kuid peab tunnistama, et põrandapind on sellise lahenduse juures külm. Mina soovitan põrandaalusest muld ja muu lagunenud aine teisaldada (kui liiv on mullane, siis see ka) ja asendada see uue liivaga. Põrandatalad (min 50x200) ikka postidele, nii, et talade alumise ääre ja liiva vahele jääks vahe min 150 mm (tuulutusavad peaks suubuma sinna vahesse). Talade vahele piki tala paigaldada kandvad liistud (ca 25x25) ja neile toetuma hõre tolline laud (taladega risti)n.n. must laudis. Sellele toetub tuuletõkkeplaat ja 150 mm kivivilla, talade peale laudis.
Selline konstruktsioon on hea kestvusega ega vaja tihedat hooldust.
Kõrge pinnaveega aladel on kile paigutamine liiva alla või peale kahjulik, sest survelise pinnavee puhul satub ikka kevadeti vett kile peale ning kile ei lase sellel pinnasesse imenduda. Ilma kilealuseta liivakiht aga laseb veelimenduda kuid takistab pinnases oleva vee kapillaartõusu.
Näriliste vastu tuleb tuulutusavade ette paigaldada metallvõrk ava suurusega alla 10 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millist soojustus ja tuuletõkke materjali kasutada palkseina soojustamisel ja fassaadi uuendamisel?19.03.2014
Mul on küsimus puitmaja soojustamise kohta. Maja on kahekordne. Alumine korrus on tehtud püstpalgist ja ülemine puitkarkassil. Sel suvel hakkan ma koos alumise naabriga maja fassaadi vahetama ja samas soojustama väljastpoolt. Ülemise korrusega ei tohiks probleeme olla, sest olen kõik välisseinad ja lae isoleerinud aurutõkke paberiga. Probleem seisneb selles, et alt naaber on oma palkseinu soojustanud seestpoolt samal ajal aurutõkke paberit paigaldamata. Nüüd väljastpoolt soojustades kardan, et kui soojustus peale panna, siis hakkab niiskus palki jääma. Sel juhul on mädanik kiire tulema. Lahendusena mõtlesin soojustuseks kasutada tselluvilla ja kataks selle tuuletõkke kangaga. Need materjalid peaks mõlemad hingavad olema. Küsimus olekski, et kas selline lahendus töötab ja kui ei tööta, siis ehk oskate välja pakkuda mõne parema lahenduse.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kõigepealt soojustamisest. Väljastpoolt soojustamine on seina niiskusrežiimist lähtuvalt ainuõige. Enne soojustamist soovitan korralikult tihendada palgivahed ja nurgatapid. Tselluvill on sobiv materjal puithoone soojustamiseks.
Aurutõkkepaber vähendab veeauru liikumist välisseinas seestpoolt väljapoole, kuid ei takista liikumist täielikult. Lisaks aurutõkkepaberile peab seintes olema ka piisav soojustus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega võiks asendada puidust vahelae liiva-savi segune täidis?22.01.2014
Tegemist on silikaattellistest 4 korteriga majaga. Majal on puidust vahelagi, millel liiva-savi täidis. Vana põrandat teisel korrusel üles võttes ilmnesid wc ja vannitoa piirkonnas põranda taladel veest tingitud kahjustused, nimelt talad ja ka osa vahelaest pehkinud. Puitosa sai vahetatud, kuid vahetuse käigus sai liiva-savi täidis välja visatud. Millega võiks selle osa uuesti täita? Või peaks ehk kogu põranda aluse vahelae uue ja tänapäevasema materjaliga asendama?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Savi-liivatäidis täitis vanal ajal nii soojustuse, helitõkke kui ka tuleohutuse tagamise rolli. Kui alumisel korrusel on küttega ruumid, siis ma ei soovita nimetatud täidist kogu põranda ulatuses teisaldada, sest helipidavuselt (eriti sammumüra summutamiseks) on täidis väga asjakohane. Kahjustuse seisukohast pole samuti vajalik täidise teisaldamine väljaspool kahjustuspiirkonda, sest kuna tegemist on vahelaega, siis pole seente areng (mille tulemusena kahjustus tekkis) ilma pideva lisaniiskuse allikata antud piirkonnas võimalik.
Avatud piirkonna taastamine sõltub teise korruse ruumide kasutusest, kui sinna on plaanis ka edaspidi vannituba rajada, siis võiks soojustada taladevahe kergkruusaga või tselluvillaga ning põrandaplaat valada betoonist (alla laudis või 2x spetsiaalne kipsplaat ning betooni min. 50 mm). Betooni pind tuleb katta nõuetele vastava spetsiaalse elastse niiskustõkkemastiksiga ja siis plaatida või kasutada muid viimistlusvõimalusi. Kindlasti tuleb arvutada ka vahelae tugevus teisele korrusele tulevate koormuste vastuvõtmisel (sh. vann koos veega, inimeste kaalud, sisustus, talade ja soojustuse ning betoonikihi omakaal) ning kontrollida arvutuslikult ka vahelae deformatsioone. Selleks soovitan kasutada inseneri abi.
Pariamte soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat (liiv, peno ja põrandaplaat)?11.12.2013
Tere
Esiteks sooviksin teada, kas Teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat nagu saates "Kodutunne" (liiv, peno ja põrandaplaat)?
Teiseks on väike probleem, et maja vundament ulatub kohati kuni 40cm sissepoole ning sisse tapitud uksepakud on alumise palgiga tasapinnas. Tahame jätta vanad uksepakud koos ustega. Milline on Teie arvates parim lahendus alt tuulduva põrand tegemiseks, et saaks soojustada ka vundamendi pealse osa?
Ette tänades!
Esiteks sooviksin teada, kas Teie soovitaksite puitmajale teha ujuvat põrandat nagu saates "Kodutunne" (liiv, peno ja põrandaplaat)?
Teiseks on väike probleem, et maja vundament ulatub kohati kuni 40cm sissepoole ning sisse tapitud uksepakud on alumise palgiga tasapinnas. Tahame jätta vanad uksepakud koos ustega. Milline on Teie arvates parim lahendus alt tuulduva põrand tegemiseks, et saaks soojustada ka vundamendi pealse osa?
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks pole seda saadet näinud ja kirjelduse järgi ei saa aru, mida mõeldakse põrandaplaadi all. Soovitan reeglina eluruumidesse puitpõrandat ja selle parim variant on välisõhuga alt tuulduv puitpõrand.
Kui vundament ulatub sissepoole ja on ukspakuga samas tasapinnas ehk siis põrandapinna tasapinnas, siis on ainus võimalus teha seina äärde kõrgemad osad nn. soojustuskastid. Vastasel juhul on külmasilla olemasolu paratamatu.
Soovitan põranda rajamise osas konsulteerida Martti Lainurmega (tel.5128201), kellel on välisõhuga tuulduvate põrandate osas head kogemused.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada silikaatmaja korterit seestpoolt?22.11.2013
Tere
Sai ka omale soetatud korter 60-70-ndatel ehitatud telliskividest korterelamusse. Nagu ikka maa piirkondades, siis puudub majades ühisküte ja napib raha välissoojustuseks. Igal pool foorumites saab lugeda sellest, et seestpoolt soojustamine on paha ja ei tohi teha ei ühe ega teise materjaliga. Kuid kusagil ei kirjutata sõnagi sellest, et kas üldse on mingite vahenditega võimalik seestpoolt soojustada sellist korterit. Korter ise on esimesel korrusel otsapeal. Seega 3 välisseina. Kütteks plaanin õhksoojuspumpa+lisaküttena kaminat. Kuid kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada seestpoolt korterit nii, et hallituse tekke ja niiskuskahjustuse risk oleksid minimaalsed. Näiteks, ehk oleks mõistlik panna enne soojustust aurutõkkekile võimalikult hermeetiliselt ja kumb on parem, kas vill või vahtpolüsterool. Kuna remonti alles hakkan tegema, siis on seal kõik võimalik. Plaan on kogu korteri mittekandvad vaheseinad ja nõukaaegne kips koos põrandate ja muu kupatusega 0-ni puhtaks lüüa. Aga mure jah selles, et maja välissoojustamist ei paista lähima 10-ndi jooksul tulevat. Seega ehk mingi lahendus on, et saaks seestpidiselt soojapidavamaks teha. Kui ruutmeetrite arv on 42 ja korter plaanilt jääb 1 suur ruum, siis kui suured ja mitu tk peaks olema ventavasid?
Loodan, et jutt ei saanud liiga segane.
Lugupidamisega
Sai ka omale soetatud korter 60-70-ndatel ehitatud telliskividest korterelamusse. Nagu ikka maa piirkondades, siis puudub majades ühisküte ja napib raha välissoojustuseks. Igal pool foorumites saab lugeda sellest, et seestpoolt soojustamine on paha ja ei tohi teha ei ühe ega teise materjaliga. Kuid kusagil ei kirjutata sõnagi sellest, et kas üldse on mingite vahenditega võimalik seestpoolt soojustada sellist korterit. Korter ise on esimesel korrusel otsapeal. Seega 3 välisseina. Kütteks plaanin õhksoojuspumpa+lisaküttena kaminat. Kuid kas mingit pidi ikkagi oleks võimalik soojustada seestpoolt korterit nii, et hallituse tekke ja niiskuskahjustuse risk oleksid minimaalsed. Näiteks, ehk oleks mõistlik panna enne soojustust aurutõkkekile võimalikult hermeetiliselt ja kumb on parem, kas vill või vahtpolüsterool. Kuna remonti alles hakkan tegema, siis on seal kõik võimalik. Plaan on kogu korteri mittekandvad vaheseinad ja nõukaaegne kips koos põrandate ja muu kupatusega 0-ni puhtaks lüüa. Aga mure jah selles, et maja välissoojustamist ei paista lähima 10-ndi jooksul tulevat. Seega ehk mingi lahendus on, et saaks seestpidiselt soojapidavamaks teha. Kui ruutmeetrite arv on 42 ja korter plaanilt jääb 1 suur ruum, siis kui suured ja mitu tk peaks olema ventavasid?
Loodan, et jutt ei saanud liiga segane.
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seekord olen vastamise ja soovitustega hädas. Küsisin ka Targo Kalamehelt nõu ja vastus on ikka, et seestpoolt soojustamine pole soovitatav. Vabandan lühikese vastuse eest.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada silikaatkivivoodriga palkmaja?17.10.2013
Tere!
Maja on ehitatud palgist, siis õhuvahe ja ümber silikaatkivi (serviti).
1. Milliste materjalidega võib sellist maja seestpoolt soojustada? Varem oli seal nõukaaegne kipsplaat. Palk hästi säilinud.
2. Kas selliseid maju väljastpoolt soojustades tuleb silikaatvooder ära lammutada?
3. Vundamendis ei ole tuulutusauke, põranda all liiv, põrandad on ära mädanenud. Kas uut põrandat tehes tuleks tuulutusaugud ka vundamendi sisse teha?
Maja on ehitatud palgist, siis õhuvahe ja ümber silikaatkivi (serviti).
1. Milliste materjalidega võib sellist maja seestpoolt soojustada? Varem oli seal nõukaaegne kipsplaat. Palk hästi säilinud.
2. Kas selliseid maju väljastpoolt soojustades tuleb silikaatvooder ära lammutada?
3. Vundamendis ei ole tuulutusauke, põranda all liiv, põrandad on ära mädanenud. Kas uut põrandat tehes tuleks tuulutusaugud ka vundamendi sisse teha?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
1. Esmajärjekorras oleks vaja tihendada (soovitatav takuga) palgivahed ja nurgad ning plommida kahjustatud piirkonnad (kontrollida alumist palki, aknaaluseid jms). Sealt on soojalekked uuringute põhjal kõige suuremad ja tihendamata on suur oht vee kondenseerumiseks nendes piirkondades. Järgmiseks võib sissepoole panna puidkiudplaadi paksusega kuni 50 mm. NB! Soojustuse paigaldamine ilma tihendamise-plommimiseta võib olla hoone säilimisele kahjulik.
2. Kui soovite soojustada väljastpoolt, tuleb vooder kindlasti teisaldada.
3. Sellele küsimusele vastamiseks on vajalik teada, millist põrandakonstruktsiooni plaanite. Meie soovitame soojustatud, altpoolt välisõhuga tuulutatavat põrandat ja sellise puhul on tuulutusavad vajalikud. Kuid oluline on asjaolu, et sellise põranda rajamiseks peaks olema põrandapinna ja välismaapinna kõrguste vahe vähemalt 400-450 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt