Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Millest on tingitud maja tellisvoodri pragunemine ja mida ette võtta?14.06.2013
Maja on ehitatud 50-ndatel. Majale on ümber laotud tellisvooder (20 aastat tagasi). Algselt oli majal krohvitud seinad roomattide peale. Krohvitud seina ja tellisvoodri vahel on õhuvahe. Nüüd on paar aastat tagasi tekkinud seina nurga sisse pragu ja nurk on pisut nihkunud väljapoole. Mida sellise seinaga ette võtta, kuidas parandada ja kas sellise seina soojustamine annab efekti?
Lisada oleks ka fotod sellest seinast.
Lisada oleks ka fotod sellest seinast.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Enne nimetatud seina soojustamist on kindlasti vajalik prao tekkepõhjustes selgusele jõuda. Samuti on vajalik jälgida prao dünaamikat (arengut) vähemalt mõned kuud. Kui paigaldate soojustuse ilma nimetatud töid tegemata, siis on suur tõenäosus, et seina õhutihedus prao laienedes väheneb ja sellega teete oma hoonele "karuteene", sest niiskuskoormused koos õhutiheduse lokaalse kasvamisega muutuvad kordades.
Seega on soovitus teha hoone ehitustehniline ekspertiis ja leida pragude tekkepõhjused ning mõõta nende dünaamikat. Koos ekspertiisiga saate kindlasti ka soovitusi edasiste tegevuste osas. Ekspertiisi võib tellida meilt (kalle@mycology.ee), kuid seda teevad ka paljud teised ettevõtted Eestis.
NB! fotosid kahjuks selles portaalis ei näe, võite need saata mailile.
Kalle Pilt
Riiklikult tunnustatud ekspert
Küsimus: Kas betoonist välisvooder vundamendile võiks lahendada probleemi, et muti- või hiirekäigud kinni saada?04.06.2013
Maakivist vundamendiga palkmaja põranda ülesvõtmisel tulid sealt välja muti või hiire käigud. Põrand on ehitatud ilma õhutuseta, liivatäidise peale. Vundamendi uurimisel selgus, et sinna kivide vahele on käigud tehtud. Kuidas oleks nüüd õige vundamenti nii tugevdada, et loomad enam põranda alla pahandust tegema ei pääseks? Kas betoonist vooder vundamendile väljapoole valada võiks probleemi lahendada? Ja kui paks see voodri kiht peab olema, et külm ja niiskus probleeme ei tekitaks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Oleme ise kasutanud ja soovitanud tsingitud metallvõrgu (avaga alla 10 mm) kasutamist põrandapinnal liivakihi all ja vundamendi tuulutusavades. Teie juhtumi puhul võib seda kasutada ka väljaspool vundamenti, siis pole saneerimiskihi paksus oluline. Kui kasutate võrku seespool, siis kindlasti on vajalik see korralikult kinnitada vundamendi külge (ülespööratud osa kogu vundamendi ulatuses), sest vastasel juhul pääsevad hiired-mutid pragudest läbi.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas puumaja soojustamisel seestpoolt soojustusplaadi ja kipsplaadiga võib tekkida niiskuse probleem?27.05.2013
Tere
Soojustasin ca 5 aastat tagasi puumaja korteri seestpoolt pruuni (tõenäoliselt mingi soojustus plaadiga) ja sinna peale panin kipsiplaadi. Ehitusmees, kes seda ise tegi, soovitas nii.
Minu küsimus on, kas seal all on midagi tekkima hakanud või ei ole põhjust muretseda, iseenesest põhjust nagu ei ole?
Soojustasin ca 5 aastat tagasi puumaja korteri seestpoolt pruuni (tõenäoliselt mingi soojustus plaadiga) ja sinna peale panin kipsiplaadi. Ehitusmees, kes seda ise tegi, soovitas nii.
Minu küsimus on, kas seal all on midagi tekkima hakanud või ei ole põhjust muretseda, iseenesest põhjust nagu ei ole?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Puitseinte seestpoolt soojustamine on riskantne tegevus, kuid see ei tähenda kindlasti, et probleeme on tekkinud. Soovitan soojustuse tagust ja puitseina sisepinda kontrollida fiiberoptilise boreskoobi ja resistograafiga. Neid seadmeid haldab Wood NDT OÜ, kelle andmed leiate internetist www.woodndt.eu
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas rajada normaalse sisekliimaga eluruumid maakivist müüride sisse?24.05.2013
Tere
Soov oleks kasutusele võtta korralikud maakivimüürid, mille paksus ca 35-40 cm. Olen kuulnud, et maakivi müüridega hoones ei ole tervislik elada, seal olla niiske ja kiirgab külma.
Kas müürid saab jätta nö välisfassaadiks ja sissepoole ehitada piltlikult öeldes uus maja puidu ja villaga. Jättes sisemise osa ja kivimüüri vahele õhuvahe.
Või mis viisil oleks tark ehitada?
Soov oleks kasutusele võtta korralikud maakivimüürid, mille paksus ca 35-40 cm. Olen kuulnud, et maakivi müüridega hoones ei ole tervislik elada, seal olla niiske ja kiirgab külma.
Kas müürid saab jätta nö välisfassaadiks ja sissepoole ehitada piltlikult öeldes uus maja puidu ja villaga. Jättes sisemise osa ja kivimüüri vahele õhuvahe.
Või mis viisil oleks tark ehitada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kahjuks selles valdkonnas kogemus puudub. Soovitan pöörduda TTÜ spetsialistide poole nt. targo.kalamees@ttu.ee
Kalle Pilt
Küsimus: Kas põlenud maja seintes olev tuhaplokk ja vana tellis peavad survepesuriga pesule vastu?21.05.2013
Tere,
peale maja põlengut saime pakkumise maja taastamiseks. Maja koosneb kahest osast. Vanem osa on ehitatud 1800 lõpus punasest tellisest ning uuem 1980-ndatel tuhaplokist. Pakkumise teinud firmal on plaanis hakata maja seest survepesuritega pesema. Küsimus ongi, kas tuhaplokk ja vana tellis peavad sellele vastu, nii et niiskus sinna sisse ei jääks ning tellisseinte tugevus säiliks? Hetkel seinad juba vettinud kustutusveest ning peale sadavast vihmast.
Lisaks küsiks veel, kas vanas osas peaks eemaldama ka esimese ja teise korruse vahelae, kuna laevahe läbi vettinud. Lagi on seest liiva ja savi täis ning alt krohvitud.
lugupidamisega,
peale maja põlengut saime pakkumise maja taastamiseks. Maja koosneb kahest osast. Vanem osa on ehitatud 1800 lõpus punasest tellisest ning uuem 1980-ndatel tuhaplokist. Pakkumise teinud firmal on plaanis hakata maja seest survepesuritega pesema. Küsimus ongi, kas tuhaplokk ja vana tellis peavad sellele vastu, nii et niiskus sinna sisse ei jääks ning tellisseinte tugevus säiliks? Hetkel seinad juba vettinud kustutusveest ning peale sadavast vihmast.
Lisaks küsiks veel, kas vanas osas peaks eemaldama ka esimese ja teise korruse vahelae, kuna laevahe läbi vettinud. Lagi on seest liiva ja savi täis ning alt krohvitud.
lugupidamisega,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põlengu järgne saneerimine on oskusi nõudev tegevus, mille kohta olen parimaid soovitusi saanud Soome erialaliidult "Suomen JVT- ja Kuivausliikkeiden Liitto" vt. http://www.vahinkopalvelut.net . Sealt saadud info kohaselt on tulekahjujärgsel saneerimisel kolm põhilist tegevust
1. pindade puhastamine (milleks võib kasutada ka survepesurit)
2. lõhnaeemaldus ja desinfitseerimine, mille käigus puhastatakse hoone bakteritest, hallitusseentest ja parandatakse õhu keemilist koostist
3. kuivatamine.
Kõik konstruktsioonid on vajalik kuivatada (puit niiskusesisalduse tasemeni alla 20%, ülejäänud materjalid vastavalt materjali liigile). Kuivatamisel on oluline, et nimetatud niiskusesisaldus saavutatakse kogu konstruktsiooni ulatuses (ka konstruktsiooni sees).
Pärast neid kolme tegevust võib alles hakata hoonet taastama. Taastamisel kontrollitakse muuhulgas ka materjalide mehhaanilisi omadusi ning vajadusel tugevdatakse, proteesitakse või asendatakse konstruktsiooni detaile. Enne taastamist tuleb kindlasti teha hoone ehitustehniline ekspertiis ning sõltuvalt kahjustuste ulatusest koostada ehitusprojekt.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
ehitusinsener
Küsimus: Kuidas paekivist maja seestpoolt soojustada?04.04.2013
Ei tahtnud välisseinu rikkuda, ikkagi paekivi. Tegin soojustuse sisse. Lammutasin vana seina ja saepuru ka tassisin välja. Tegin karkassi 50x100 prussist ja vill vahele, siis plaat peale. Külmaks jäi. Nüüd plaan uuesti seinad lahti võtta ja sein krohvida. Tahan peale krohvimist panna seina tuuletõkke plaadi, siis vill ja plaat tagasi. Milline on teie soovitus? Tänan
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
enne kui soovitusi anda peaks seinu nägema, sest seestpoolt soojustamine on väga riskantne.
Kalle Pilt
Küsimus: Millest alustada, et peatada maja maakivist keldrisse kevadine sulavee sissetung?02.04.2013
Tere. Mul on 1924. a maja, millel on terve maja alune kelder. Keldri sügavus maapinnast 2,3 m, seinad on maakivist ja paekivi segust 95 cm paksud ning keldri mõõdud on 13x5,60 m. 20 aastat olen hädas kevadeti veega. Sügavuseks 0,5 m. Kaob ära nii umbes mai lõpus. Millest pean alustama ja kuidas peatada vee sissetungi keldrisse? Tänan.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kõige olulisem on leida vee sissetuleku koht või piirkond, selleks võib olla praod ja/või avad seinas, läbi põrandapinna või siis mingid muud kohad. Seejärel tuleks piirkond tihendada vee liikumist takistava seguga, kusjuures eriti oluline on nakkumise saavutamine segu ja vundamendikivide vahel. Samas on vee liikumise takistamine vanades hoonetes suhteliselt raske, sest parandades ühe koha hakkab teine läbi jooksma ja nii edasi. Kulukamaks, kuid tõhusamaks võimaluseks on vundament väljastpoolt lahti kaevata, vundamendi välispind tasandada ning paigaldada sinna hürdoisolatsioonikiht (ja soojustus). Selline meetod aitab läbi seinte valguva pinnavee vastu. Kui vesi tuleb läbi põranda, siis selle hüdroisoleerimine vajab juba spetsialisti abi.
Kuid mõelge enne keldri kasutusotstarbele! Kui soovite keldrit kasutada toiduainete hoidmiseks, siis on eelpooltoodud tegevustel mõtet, kuid kui kelder seisab tühjana, siis pigem soovitaks keldri põrand puitmaterjalidest ja prahist puhastada ning paigaldada keldri põrandale liivakiht paksusega - vee maksimaalne kõrgus + 300 mm (teie keldri puhul siis 800 mm liiva). Liivakiht takistab vee aurustumist ning kaitseb teie hoonet liigse niiskuse eest.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas pruunmädanikust ja seeneniidistikust kahjustatud palgid tuleb toas eemaldada?19.02.2013
Tere,
ostsime korteri kahekorruselisse puumajja teisele korrusele. Kui eemaldasime toa seintelt ja laest kipsplaadid, tuli toanurgast välja palgikahjustus (pruunmädanik) ja seeneniidistik talal ning seinal. Eelmine omanik on toanurka õue poolt proteesinud mõned aastad tagasi, palkide tihendamiseks on kasutatud makroflexi ning ühendamiseks metallplaate. Kahjustunud toanurgas on laest eemaldatud mõned lauad ning näha on pööningul asuv kivivill. Fotod kahjustunud toanurgast on aadressil http://palgikahjustus.blogspot.com
Kas te oskate nende fotode järgi öelda, millise seeneliigiga võib tegu olla?
Kuidas peaks edasi käituma? Kas kahjustunud palgid tuleb eemaldada? Plaanisime palgid korteris nähtavale jätta ning liivapritsiga need heledaks lasta. Kas seda toanurka võib üldse liivapritsiga puhastada?
Ette tänades!
ostsime korteri kahekorruselisse puumajja teisele korrusele. Kui eemaldasime toa seintelt ja laest kipsplaadid, tuli toanurgast välja palgikahjustus (pruunmädanik) ja seeneniidistik talal ning seinal. Eelmine omanik on toanurka õue poolt proteesinud mõned aastad tagasi, palkide tihendamiseks on kasutatud makroflexi ning ühendamiseks metallplaate. Kahjustunud toanurgas on laest eemaldatud mõned lauad ning näha on pööningul asuv kivivill. Fotod kahjustunud toanurgast on aadressil http://palgikahjustus.blogspot.com
Kas te oskate nende fotode järgi öelda, millise seeneliigiga võib tegu olla?
Kuidas peaks edasi käituma? Kas kahjustunud palgid tuleb eemaldada? Plaanisime palgid korteris nähtavale jätta ning liivapritsiga need heledaks lasta. Kas seda toanurka võib üldse liivapritsiga puhastada?
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palkide asendamise ja/või allesjätmise otsustabki seeneliik. Kuna läbilasknud katuse neelukoht ja sademeveesüsteem on nüüd korras, siis lisaniiskust enam tulemas pole ja seega seent tõrjuma (kemikaalidega töötlema) pole mõtet hakata. Sellises kohas kasvavad tavaliselt Antrodia liigid, kuid on leitud ka Serpula lacrymans´i (majavamm). Fotode põhjal pigem esimene variant, kuid kuna resolutsioon on väike, siis ei ole üldse kindel. Seega oleks vajalik seeneliigi laboratoorne määramine Mükoloogiauuringute Keskus SA´s.
Soovi korral võin ka kohale tulla ja hoone ise üle vaadata.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas midagi annaks ette võtta puidust vahelagedega kivimajas tekkiva vibratsiooni ärahoidmiseks?19.02.2013
Tere,
tegemist on 1938 ehitatud tellismajaga, milles puidust vahelaed. Kui majast sõidab mööda suur sõiduk, vibratsiooni korteris tunda pole. Kui aga naaberkorteris kõnnitakse, on isegi diivanil istudes tunda tugevat vibratsiooni. See on nii tuntav, et lausa häirib. Millest võib see olla põhjustatud ja kas seda saab kuidagi kõrvaldada?
Täname vastuse eest!
tegemist on 1938 ehitatud tellismajaga, milles puidust vahelaed. Kui majast sõidab mööda suur sõiduk, vibratsiooni korteris tunda pole. Kui aga naaberkorteris kõnnitakse, on isegi diivanil istudes tunda tugevat vibratsiooni. See on nii tuntav, et lausa häirib. Millest võib see olla põhjustatud ja kas seda saab kuidagi kõrvaldada?
Täname vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ma usun, et selles hoones on muudetud vahelagede konstruktsiooni. Ehitamise ajal paigaldati tavaliselt sinna liiva-savi segune täidis, mis andis vahelaele kaalu ja tagas selle võnkesageduse, millega ei teki resonantsi, ma usun, et see täidis on nüüd teisaldatud. Selleks, et olukorda hetkel parandada, tuleb muuta vahelae võnkesagedust läbi selle taaskoormamise ehk paigaldades sinna mõned raskemad esemed (raamaturiiul jms.). Siiski soovitan konsulteerida inseneriga, sest koormamine võib muutuda vahelaele ohtlikuks (eakas hoone).
Kalle Pilt
Küsimus: Kas vana maja keldrit on võimalik vettpidavaks saada?29.01.2013
Tere!
Ostsime 50-60-ndatel ehitatud keldriga maja. Nüüdseks oleme 10 aastat elanud siin, aga keldris pidevalt vesi, mida kogu aeg pumbata tuleb. On näha, et eelmised omanikud on üritanud põrandat üle valada kõrgemaks, aga abi ei ole. Kas saab keldrit vettpidavaks muuta või kuidas kõige lihtsam oleks kelder ära täita/kaotada, et ei koguneks maja alla niiskust?
Ostsime 50-60-ndatel ehitatud keldriga maja. Nüüdseks oleme 10 aastat elanud siin, aga keldris pidevalt vesi, mida kogu aeg pumbata tuleb. On näha, et eelmised omanikud on üritanud põrandat üle valada kõrgemaks, aga abi ei ole. Kas saab keldrit vettpidavaks muuta või kuidas kõige lihtsam oleks kelder ära täita/kaotada, et ei koguneks maja alla niiskust?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olemasoleva hoone keldri seintele ja põrandale on raske ja kulukas hüdroisolatsiooni paigaldada. Kui te keldrit ei kasuta, siis oleks pigem mõtekas ülejäänud hoone niiskustasemete vähendamiseks kelder osaliselt liivaga täita. Soovitatav kuni 300 mm maksimaalsest veepiirist üleujutuste ajal (seintelt on sellisel juhul veepiiri jäljed selgelt eristatavad). Keldri täitmisel ärge sulgege avasid (aknad, ventilatsioonilõõrid jms.), sest kelder täidab ka hoonealuse tuulutuse rolli. Samuti pole soovitatav keldrit täita kogu mahus, sest ka siis väheneb hoonealune tuulutus.
Kalle Pilt
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA