Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Milline vill oleks parim alt-tuulduva vana laudpõranda altpoolt soojustamiseks?26.06.2014
Tere,
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).
Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?
Mida arvate sellistest lahedustest?
Lugupidamisega
80-aasta vanusel majal on põrandaks veel korralik paks (35 mm) põrandalaud, mida soovin säilitada. Põrandatalade vahelt on vana soojustus enamjaolt koos aluspõrandaga ära pudenenud ja vedasin selle sodi põranda alt välja, samuti ka osaliselt pinnast. Põranda laudu ei taha hakata kogu ulatuses taladest lahti kangutama, ehk siis plaan on soojustada põrandat altpoolt roomamisruumist. Hetkel on põranda aluse ruumi kõrgus ca 70 cm ja pääsen seal liikuma. Vundament on paekivist, tuulutusavasid ohtrasti ja vundament laseb ka ise tuult ja hiiri ;) läbi.
Meie majaaluse eripäraks on kõrge (surveline) põhjavesi. Pinnasevee juurdevoolu olen drenaaži tegemisega püüdnud kõrvaldada, aga põrandaalune pinnas on endiselt küllaltki märg ja külm (tõenäoliselt kapillaarveest ja ilmselt ka õhust kondenseeruvast niiskusest.
Põranda talad on senini olnud otsi pidi vundamendi kivide vahel ja seinte ääres põrandalaud toetanud otse vundamendile. Tõstsin kogu põranda (talad koos laudadega) tungrauaga 10 cm kõrgemale (võiks veelgi tõsta, laeni on veel ruumi küllalt, aga uksed jäävad siis põrandasse kinni), et ka seinte äärde vundamendi peale mahuks mingi soojustusplaat põrandalaudade alla. Ühtlasi oleks põranda soojustuskiht siis külgedelt seinapalkide kõrgusel, mitte külma kivivundamendi vahel, kust pealegi ka tuul soojustuse sisse puhuda võib.
Nüüd siis küsimus - millisest materjalist soojustusplaat võiks olla sobivaim põrandalaudade alla kinnitamiseks (näiteks kruvide ja seibidega otse põrandalaudade külge või ka tugiliistude abil), arvestades, et põrandaalune õhk võib vaatamata ohtrale tuulutusele olla siiski küllalt niiske. Kas klaas- või kivivill võiks olla siin eelistatum kõikvõimalike puit- või teiste orgaaniliste kiudplaatide ees, et vähendada hallitus või puiduseentele meeldivat substraati?
Ise pidasin plaani, et põranda servadesse vundamendi ja põrandalaua vahele paneks ikkagi mingi vahtplast plaadi, et vältida tuule puhumist soojustuse sisse vundamendi ja seinapalgi vahelt, ülejäänud osas kruviks põranda alla kinni kivivilla plaadi, millel alumine külg on tihedam, nn tuuletõkke pind.(näiteks Venti Max või Panelrock Rockwooli toodetest).
Teine küsimus on aluspinnase katmisest. Te olete enamasti soovitanud liivakihti (20 cm), mis peaks takistama kapillaarveetõusu pinnase ülemisse kihini, kuid kas liiva alla oleks mõistlik paigaldada ka mingi soojustuskiht, et kiirendada aluspinnase pealmise kihi ülessoojenemist tuulutusõhuga, mis peaks siis vähendama õhust kondenseeruvat niiskust põrandaalusele külmale maapinnale. Ilmselt sobiks selliselt liiva alla ikka mingi õhem vahtplast, mis ei idane ega mädane, või oleks mõistlik igaks juhuks piirduda üksnes liivaga, et vältida veekihi teket sellise pinnasesisese plaadi pinnale?
Mida arvate sellistest lahedustest?
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan väga põhjaliku ja hästi sõnastatud küsimuse eest.
Soojustuseks talade vahele sobib väga hästi kivivill, millest allapoole (talade alla) paigaldada tuuletõke ja kinnitada hõreda laudisega (ca 100 mm vahed), lauad paigaldada risti taladega ja kinnitada talade külge. Soovitatav on kasutada sügavimmutatud materjali.
Põranda äärte tihendamiseks sobib hästi ka vill+tuuletõkkeplaat, vahtplasti (vahtpolüsterooli) ei soovita ka seal kasutada.
Põrandaalusele pinnasele pole vaja soojustust paigaldada, sest tuulutusavade kaudu tuleb vahekihti nagunii välisõhk. Põrandaaluse niiskustaseme vähendamiseks on hea aluspinnasele paigaldada poorse liiva kiht (150-200 mm). Liiva paigaldamisega takistate põhja- ja pinnavee kapillaartõusu ning aitate kaasa survelise pinnavee (kevadel) imendumisele. Vee liikumist takistavate materjalide (kile, vahtplast jms) kasutamine pole soovitatav, nad pikendavad kevadel vee imendumise perioodi (surveline pinnavesi sattudes kilele ei saa imenduda) ja sellega hoiavad põrandaaluses pikalt kõrget õhuniiskuse taset.
Loodan, et saite vastused küsimustele.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Ehitus > Hoonete restaureerimine-renoveerimine