Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?03.08.2015
Tere! Renoveerin hetkel oma vana talumaja, milles pidevalt sees ei elata. Lugedes seniseid küsimusi-vastuseid, sain palju targemaks, kuid õhku jäid mõned teemad.
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan väga põhjalike küsimuste eest, neist on näha, et suhtute renoveerimisse tõsiselt.
Kõigepealt rajatavast põrandast. Fibo plokid võiks toetuda aluspinnale, sest kui paigaldate nad liivapadjale, siis on vajumid suuremad.
Kui EPS plaadid jäävad põrandalaakidest allapoole (postide vahele), siis jääb põrandaalune siseõhuga tuulduma NB! ärge paigaldage laudist tihedalt seinte vastu. Vahe võiks olla 10-15 mm.
Alumiste palkide töötluseks sobib paremini DeepKill pasta, sest see on õli baasil ning inimesele ohutum.
Nüüd siis vastused küsimustele:
1) Mineraalvill ei takista õhuvoolude liikumist (pole tuulekindel) ja seetõttu on vajalik paigaldada tuuletõke mineraalvilla välisküljele. Palkide vahede toppimiseks on linatakk parem.
2) Varade lõikamine pole tõesti oluline, kuid soovitan kasutada tappe tuuletõkkeks (aste materjalis pikikiudu). Liimi ega naagleid (naelu ja kruvisid) pole palkide fikseerimiseks nende asendamisel vaja, palgid fikseeruvad ise nende koormamisel. Plommide kinnitamiseks soovitan STS kruvisid, kindlasti ei ole hea kasutada liimi.
3) Soovitan kasutada takku palkide vahede tihendamiseks.
4) Vundamenti tuleks soojustada väljastpoolt. Seestpoolt soojustamisel tekib hulganisiti probleeme (niiskus, külmasillad jne.). Kui väljastpoolt kuidagi soojustamine ei sobi, siis tuleks vundament seestpoolt siledaks valada ning alles siis paigaldada soojustus vundamendi vastu ja vajadusel ka peale.
Lae soojustamiseks on tselluvill hea materjal, kuid soovitame paigaldada seda vähemalt 250 - 300 mm.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Ehitus > Hoonete restaureerimine-renoveerimine