Hoonete restaureerimine-renoveerimine
Küsimus: Mis võis põhjustada majavammi tekkimise suvila põranda all, kas ebapiisav tuulutus või see, et seda talvel ei köeta?26.05.2015
Tere.
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie kirjapandud informatsiooni põhjal on põhjuseks ehitustehnilised lahendused. Põranda konstruktsioon pole vastavuses ehitusfüüsika nõuetega. Põrandate renoveerimisel on vajalik modelleerida soojuse- ja niiskusegraafikud vältimaks puitmaterjalide märgumist konstruktsioonis. Need graafikud sõltuvad muuhulgas ka põrandaaluse õhu suhtelisest niiskusest ja temperatuurist, mis omakorda sõltuvad põrandaaluse tuulutusest aga ka temperatuuride vahest hoones ja põrandaaluses keskkonnas. Kui soovite kindlaks teha täpset põhjust seenkahjustuse tekkeks, siis on hädavajalik objekti ülevaatus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
niiskus- ja biokahjustuste ekspert
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Ehitus > Hoonete restaureerimine-renoveerimine