Ehitus

Tere! Pööning plaanis soojustada tselluvillaga. Kas käigutee võiks rajada mingisugusest plaat- või rullvillast nii, et see väga palju oma soojustus omadusi ei kaotaks selle peal korra aastas umbes roomates? Pööning väga madal sellepärast ei tahaks laudadest käiguteed teha.

Tere! Kas külma pööningu soojustamisel vana saepuru peale tselluvilla lisamine on mõistlik lahendus? Eeldusel, et pööningul tuulutus tuulekastidest ja tuulesuunajad paigaldatud (40 aastat vana kivimaja)?
Kas uut korstnapitsi võiks laduda märtsikuus, kui väljas plusskraadid? Kas peale korstnapitsi ladumist võib kohe uuesti kütma hakata?

Tere!
Hoone lühikirjeldus: ehitusaasta 1961, madalvundament, vahelaed monteeritav raudbetoon.
Tegemist on 32 korteriga, 4-kordse elumajaga. Fassaaditööd tehtud ning soojustatud. Maja asub mere vahetus läheduses ning esikülg avatud meretuultele. Korter on merepoolne ning nurgapealne. Trepikojast maja otsaseina poole jääva korterite all olevas keldripooles keldriboksid puuduvad (minu ja naabri korteri alune). Antud keldripool on kinni ehitatud, ligipääsuks jäetud kitsas avaus. Keldribokside asemel on kõrge muldkeha. Muldkeha ja lae vahe ~1.2m
Probleemist.
Korteris sai ostujärgselt aastaid tagasi tehtud kap.remont - tehtud mustaks karbiks ja ehitatud kõik uuesti. Põranda välja viskamisel selgus, et köögipõranda all oli märgata näriliste tegutsemise jälgi, samuti oli püstakute juures augud otse keldrisse ning betoonpõranda paksus kohati peaaegu olematu. Uue põranda tegemisel sai põranda õhukesed kohad tugevdatud ning tänu tehtud mõtlematu otsus - kasutada laagide vahel kergkruusa (vältimaks närilistel käikude tegemise võimalust).
Seoses sellega on nüüd aga hoopis tõsisem probleem - põrandad on väga külmad ning talvine korteri sisetemperatuur ei kannata kriitikat.
Mis oleks antud juhul kõige parem lahendus? Ühe alternatiivina näen penoplastiga keldri lae katmist, kuid ei ole kindel, kas see on kõige õigem ning piisavam lahendus. Ning kas ainult ühe korteri alt soojustamine on lahendus (nagu eelpool mainitud, on samasugune muldkeha ka otsmise naaberkorteri all)?
Variant oleks ka korteris võtta olemasolev põrand üles ning vahetada kergkruus välja. Samuti oleks mõte vahetada välja laminaatparkett laudparketi vastu, kuid siis tuleks juba laagid ümber teha (uksepakud asuvad üsna madalal). Kuid selge on see, et midagi tuleb kiiremas korras (ning õigesti) ära teha, sest külmetushaigused on juba traditsiooniks saamas ning lemmikloomal liigestega probleemid külmal põrandal magamisest.

Tänud ette vastuse eest!

Korter asub paneelmajas, mis on täielikult renoveeritud (fassaad, vundament, kogu ventilatsioonisüsteem, sh on nüüd sundventilatsioon st kaks süsteemi, millest üks elutoas ja teine magamistoas ja mis siis vastastikku õhku sisse ja välja puhuvad, küttesüsteem jne). Korter on nurgapealne, st elutoa üks sein on välissein.
Probleem on selles, et elutoa seinal ja laes välisnurgas on hallitus. Mis oleks kõige mõistlikum variant sellest jagusaamiseks? Hallitus kuidagi maha pesta ja siis ülevärvida?
Arusaamatu on muidugi, kuidas pärast kallist renoveerimist ja jätkuvat laenu maksmist ühistule saab toa sein hallitada, aga ilmselt siis saab, vaatamata vent.süsteemile.
Tänan nõuannete eest

Tere!
Õhksoojuspumba väline osa on paigaldatud väljas seina külge, mis on jätkuks korteri siseseinaga. Kui pump tööle panna, siis on kuulda mürinat/suminat/undamist tuppa (värin puudub). Tegemist on uue kortermajaga. Kas välise mürina tugevus võib sõltuda välisest temperatuurist? Kas võib sõltuda ka mitte hooldamisest? Kas mürin võib kaduda peale hooldust? Mida arvata sellest, et pump asub välisventilatsiooni ava vahetus läheduses ja üldse antud pumba margist? Õhksoojuspump on Mitsubishi MUZ-FD35VVABH (ilmselt 6-7 a. vana). Tänan

Tere!
Soov on renoveerida paneelmaja (1970) korter. Küsimus, tubade siseseintel on üleval lae ääres nn tuulutusavad? Tohib neid sulgeda naabrite juurest tuleva müra vähendamiseks? Samas majas olevas renoveeritavas korteris on nii tehtud, või ajab see sisekliima hiljem sassi. Kui tohib, siis millega on soovituslik seda teha?

Tere!
Küsimuse sõlmpunktid on - saun, puuriithoone, mätaskatus. Plaanis on ehitada puuriitseinte ja mätaskatusega saun. Kas need sobivad omavahel kokku ja kas eesti tingimustes on see variant üldse mõistlik?
Lugupidamisega

Tere.
Vanal majal kadus vannitoa ehituse tõttu ära tänavapoolne sissekäik ja nüüd on seal kasutu trepp ja trepi kohal postidel varikatus. Tahame majal vahetada katust. Küsimus selles, kas oleks mõistlikum trepp ja katus lammutada või jätta see ja katta uue katusekattega? Mõtlen seda, et kas lammutamise korral, kui muutub maja fassaadi väljanägemine, on nõutud mingi projekti tegemine? See läheks ehk kallimaks kui katuse katmine, pealegi pole betoontrepi lammutamine kerge. Mida soovitate teie?
Tänades.

Tere!
Valamukapi vahetuse käigus selgus kurb tõsiasi, et juba pikka aega on kusagilt lekkinud ja põrand on hallitanud. Elame tavalises paanelmajas, 3. korrusel. Põrandat katab laminaat (v.a vana valamukapi alune, seal laminaati ei olnud) ja selle all siis u 5 cm paksune saepuruplaat, mille peal omakorda vineer ja alles siis betoonpõrand.
Kuna kodus ka pisike laps, siis võtsime asja kohe käsile. Otsisime kohe remondimehe, kes vana põranda üles võttis (kahjustatud oli u 1,2m x0,5 m põrandapinda, mitte muidugi igalt poolt, kuid osaliselt. Poest sai ostetud baracol lahus hallituse eemaldamiseks betoonilt. Hiljem kaeti puuduolev põrand vastava materjaliga (vist saeperuplaat ja miski materjal oli veel).
Kuna ma selle portaali avastasin alles täna, siis siit minu küsimus: Kui kindlad me võime olla, et me saime hallituse peatatud? Kas hallitus betooni sees võib ikkagi edasi levida, isegi kui niiskust kusagilt juurde ei tule? Kas tegime midagi valesti ja ehk on vaja ikkagi karmimad meetmed kasutusele võtta? Kui jah, siis millised? Ise mõtlesin, et nüüd tuleks vist oodata? Nt suveni ja siis põrand uuesti lahti võtta ja teha kontroll, et kas hallitus on edasi levinud.
Hallitus oli musta värvi, lõhnas teine päris vängelt, betoonil on/olid mustad väikesed täpid, mitte igal pool vaid osaliste kolooniatena. Pestes need maha täielikult ei tulnud.

Meil on "narva plokist" ujuvpõrandaga karjaköök. Tahame seda soojaks teha ja elamuna kasutusse võtta. Põrandad on betoonist ja kallakutega. Hoone on ise madala laega 2.20. Kõige keerulisem on põranda soojustamine. Kui põrandat tõsta, siis jääb ruum väga madalaks. Katust ei taha ka täielikult maha võtta ja hakata seinu kõrgemaks laduma. Betoonpõrand on paks ja betooni all on liiva kruusa killustiku segu. Ise oleme mõelnud panna laagid ja laakide vahele villa ja villa peale puitpõranda. Kas selline lahendus midagi annab või on täitsa mõttetu. Isegi selline lahendus teeb ruumi 10-12cm madalamaks. Kuidas saaks lage tõsta nii, et katust ei peaks täielikult lammutama. Väljast mõtlesime soojustada seinad ja vundamendi 10 penoga. Meil ei ole kavas temast suurejoonelist hoonet teha. Võib juhtuda, et tulevikus aegajalt ei ela seal kedagi. Vesi ja kanalisatsioon tuleb ikka.
Ette tänades.