Ehitus
Küsimus: Millal tohib värskeltvalatud betoonplaadile põrandat ehitada?03.08.2015
Tere.
Olen ehitamas vanasse suvemajja siseõhuga tuulduvat põrandat - sellise konstruktsiooniga nagu siin portaalis varem on soovitatud, st betoonplaadile topeltlaagidel puitpõrandat. Tänaseks on betoonplaat valatud ja 3 nädalat kivistunud.
Küsimus on selles, millal tohiks hakata betoonplaadile laage ja laudist paigaldama ja seda mitte betooni tugevuse vaid värske betooni suure niiskuse tõttu, mis võiks põhjustada seenkahjustuste tekkimist ja puidu kahjustumist. Soovitustes ja erinevates foorumites on öeldud, et betooni peaks laskma kivistuda/kuivada vähemalt 1 kuu, mille jooksul betoon saavutab ettenähtud tugevuse, kuid kuivamise mõttes oleks parem oodata võibolla 2-3 kuud või isegi paar kütteperioodi. Sellisel juhul polegi ju võimalik ühe suvega põrandat ehitada. Ebaselge on ka see, kas tuleks eelistada hüdroisolatsiooni paigaldamist ainult laagide alla, mis jätaks suurema osa betoonplaadist avatuks ja võimaldaks betoonil rohkem hingata või võib katta betoonplaadi üleni hüdroisolatsiooniga (näit. ruberoidiga). Ise eelistaksin viimast varianti.
Aitäh ette vastuse eest!
Olen ehitamas vanasse suvemajja siseõhuga tuulduvat põrandat - sellise konstruktsiooniga nagu siin portaalis varem on soovitatud, st betoonplaadile topeltlaagidel puitpõrandat. Tänaseks on betoonplaat valatud ja 3 nädalat kivistunud.
Küsimus on selles, millal tohiks hakata betoonplaadile laage ja laudist paigaldama ja seda mitte betooni tugevuse vaid värske betooni suure niiskuse tõttu, mis võiks põhjustada seenkahjustuste tekkimist ja puidu kahjustumist. Soovitustes ja erinevates foorumites on öeldud, et betooni peaks laskma kivistuda/kuivada vähemalt 1 kuu, mille jooksul betoon saavutab ettenähtud tugevuse, kuid kuivamise mõttes oleks parem oodata võibolla 2-3 kuud või isegi paar kütteperioodi. Sellisel juhul polegi ju võimalik ühe suvega põrandat ehitada. Ebaselge on ka see, kas tuleks eelistada hüdroisolatsiooni paigaldamist ainult laagide alla, mis jätaks suurema osa betoonplaadist avatuks ja võimaldaks betoonil rohkem hingata või võib katta betoonplaadi üleni hüdroisolatsiooniga (näit. ruberoidiga). Ise eelistaksin viimast varianti.
Aitäh ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Betoon peaks kuivama vähemalt 28 päeva, siis on enamus protsesse betoonis toimunud ning sealt ei eritu enam olulisel määral niiskust. Hüdroisolatsioon tuleks paigaldada ainult laagide ja puidu vahele, ülejäänud pind jääb avatuks.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas saavutada lakitud laudadest seinal tulemus, kus värvi alt jääks puit kumama?03.08.2015
Tere!
Mul kodus koridoris aastaid tagasi lakitud laudsein. Sooviksin nüüd selle üle värvida. Soov on kasutada läbikumavat värvi. Kaupluses pole seda aga leidnud. Pakutud on toonitud lakke, aga see pole jätnud varasemate proovimistega soovitud tulemust. Ühekordse katmisega on jäänud pintsli jäljed, mitmekordsel katmisel, ei ole tulemus selline nagu ootasin. Tahaksin seina hästi helekollaseks saada, aga nii, et puit värvi alt läbi kumaks. On see kuidagi võimalik. Ja nii, et lakki enne eemaldama ei pea.
Mul kodus koridoris aastaid tagasi lakitud laudsein. Sooviksin nüüd selle üle värvida. Soov on kasutada läbikumavat värvi. Kaupluses pole seda aga leidnud. Pakutud on toonitud lakke, aga see pole jätnud varasemate proovimistega soovitud tulemust. Ühekordse katmisega on jäänud pintsli jäljed, mitmekordsel katmisel, ei ole tulemus selline nagu ootasin. Tahaksin seina hästi helekollaseks saada, aga nii, et puit värvi alt läbi kumaks. On see kuidagi võimalik. Ja nii, et lakki enne eemaldama ei pea.
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Kuna soovite alumist pinda jätta kumama ning eelmist lakki eemaldada ei soovi, siis peab arvestama, et kõik mis all on, jääb mõjutama lõpptulemust. Kui aluseks on tume kollane või pruun lakitud pind, siis ka lõpptulemus on aluspinna alatooniga.
Värv on see, mis katab. Kui soovite läbikumavat värvi, siis selleks ongi lakk või peits või lasuur. Erinevad nimed, mõnevõrra erinevad tooted, aga kõik need on poolenisti läbikumavad. Lisades värvilisi pastasid saab anda juurde ka tooni, aga need jäävad siiski läbikumavad.
Kui toode kanda pinnale pintsliga, siis jääb näha ka pintslijälg. Kui kanda rulliga, siis jääb ka rullijälg. Paraku nii see on.
Kui te soovite pinda helekollaseks, aga aluspind on hetkel mingit teistsugust/tumedamat tooni, siis parima tulemuse saab ikkagi aluspinnalt tumede tooniga lakk eemaldades. Kui pintsli jälge ei soovi näha, siis võib kaaluda vahatamist (see eeldab ka alumise laki kihi eemaldamist), kus peale vaha pinnale kandmist käiakse pind lapiga üle .
Kui primaarne on, et lakki mingil juhul alt ei eemalda, siis peab ikkagi arvestama, et see alumine lakikiht jääb lõpptulemust mõjutama. lihtsalt siis peab proovima erinevaid toone sinna peale, kuni äkki mingi toon sinna peale ikkagi sobib ja lõpptulemus on ilus. Pintslijälge saab vähemaks, kui lahjendada lakki (nt toonimata lakiga) ja ikkagi kanda mitmes kihis pinnale, kasutades kvaliteetset pintslit ja kandes suhteliselt õhukeses kihis.
Küsimus: Milliseid kinnitusvahendeid sobib kasutada palgi ja vundamendi ühendamisel?04.07.2015
Tänan väga õpetliku info eest. Milliseid kinnitusvahendeid sobib kasutada palgi ja vundamendi ühendamisel?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palki ja vundamenti pole hea ühendada (palgi säilimise huvides) kinnitusvahenditega. Hoone püsib oma raskusega reeglina ilusti paigal. Kindlasti on palgi ja vundamendi vahele vaja hüdroisolatsioon panna !
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas soojustada madalat lintvundamenti?04.07.2015
Tere,
Ehitan maja vana suvila asemele. Suvila ise sai vundamendini lammutatud. Vundament ise tundus korralik ja seda ära ei lammutanud. Vundament on lintvundament, mis toetub postidele (20cm diameeter), lindi kõrgus on aga ainult 50cm.
Vundament on plaanis soojustada väljast soojusisolatsiooni plaadiga nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Küsimus ongi nüüd selles, et vertikaalse plaadi tahaks panna sügavamele kui see 50cm, lint ulatub aga kui sügavamale kaevata siis jookseb lindi all olev liiv sealt välja.
Mis tuleks sellisel juhul teha? Üks võimalus oleks plaat väljaspoolt paika panna ja siis seespoolt tagasitäide teha.
Ehitan maja vana suvila asemele. Suvila ise sai vundamendini lammutatud. Vundament ise tundus korralik ja seda ära ei lammutanud. Vundament on lintvundament, mis toetub postidele (20cm diameeter), lindi kõrgus on aga ainult 50cm.
Vundament on plaanis soojustada väljast soojusisolatsiooni plaadiga nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Küsimus ongi nüüd selles, et vertikaalse plaadi tahaks panna sügavamele kui see 50cm, lint ulatub aga kui sügavamale kaevata siis jookseb lindi all olev liiv sealt välja.
Mis tuleks sellisel juhul teha? Üks võimalus oleks plaat väljaspoolt paika panna ja siis seespoolt tagasitäide teha.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
vertikaalse soojustuse saab paigaldada ainult vundamendi osas, sest pinnasesse pannes see suure tõenäosusega murdub ühenduskohast ning seal tekib külmasild. Ainuke võimalus sügavamale minna on vundamenti sügavamaks valada ja siis soojustada.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas rajada pliidile alusvundament, kui seal all on kaks kandvat palki?02.07.2015
Palkmaja, alt tuulutatava vundamendiga, ehitatud neljakümnendatel, korruseid 1. Lõhkusime vana pliidi koos soojamüüriga, selgus, et see oli ehitatud 50mm laudpõrandale. Lauad, aluspõrand ja kandvad kaks palki väga heas seisukorras, nagu uued. Pottsepp käskis uue pliidi vundamendi rajada pinnasele. Saagisime lauad ja aluspõranda lauad läbi, 1800x1400mm augu, mida teha kahe kandva palgiga (läbi saagida ei tohi vist), kuidas alustada vundamendi rajamist alates pinnasest, need 2 palki peaksid jääma alusvundamendi sisse. Augu sügavus 600mm, osa vana pinnase pealmisest kihist sai ka välja tassitud.
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Puitu ei tohi kindlasti ümbritseda betooniga (valada betooni sisse). Peaksite põrandatalad toestama ehitatava ahjuvundamendi kohal, seejärel lõikama tala vahetult rajatava vundamendi piirilt läbi, ehitama ahjuvundamendi ning kui see on täielikult kivistunud, siis toestama läbilõigatud talaotsa uue vundamendi külge (valamisel võib juba kinnitusvahendid paigaldada).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas toestada vana maja keldri varisemisohtlik külg?02.07.2015
Tere!
Kuidas oleks võimalik vanas majas keldri varisemisohtlik külg toestada ning hiljem oleks soov kelder täita kas kruusaga, liivaga või on veel mingeid võimalusi?
Tänan.
Lisan pildid keldrist ja vundamendist.
http://s23.postimg.org/pu6selukb/DSC_0088.jpg
http://s30.postimg.org/4z1ypl3kh/DSC_0090.jpg
http://s12.postimg.org/kvgw5klgt/DSC_0092.jpg
http://s24.postimg.org/o7uckozs5/DSC_0094.jpg
http://s8.postimg.org/7p1k0qkid/DSC_0101.jpg
http://s3.postimg.org/6s922ebfn/DSC_0105.jpg
http://s30.postimg.org/sc0083jo1/DSC_0107.jpg
http://s12.postimg.org/vme623ust/DSC_0108.jpg
Kuidas oleks võimalik vanas majas keldri varisemisohtlik külg toestada ning hiljem oleks soov kelder täita kas kruusaga, liivaga või on veel mingeid võimalusi?
Tänan.
Lisan pildid keldrist ja vundamendist.
http://s23.postimg.org/pu6selukb/DSC_0088.jpg
http://s30.postimg.org/4z1ypl3kh/DSC_0090.jpg
http://s12.postimg.org/kvgw5klgt/DSC_0092.jpg
http://s24.postimg.org/o7uckozs5/DSC_0094.jpg
http://s8.postimg.org/7p1k0qkid/DSC_0101.jpg
http://s3.postimg.org/6s922ebfn/DSC_0105.jpg
http://s30.postimg.org/sc0083jo1/DSC_0107.jpg
http://s12.postimg.org/vme623ust/DSC_0108.jpg
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Tänan fotode eest, nende põhjal on olukord keeruline ning sellepärast soovitan sellele vundamendile teostada kohapeal ekspertiis,kus vaadatakse üle nii vundament kui aluspinnas ja teostatakse tugevdusprojekt. Kardan, et muidu võib tekkida ka tulevikus olulisi deformatsioone ning hoone stabiilsus kannatab.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega eemaldada "Sauna Supi" palkseinalt, et see nüüd hoopis õlitada?28.05.2015
Tere!
Selline teema, et mõned aastad tagasi töötlesin 1938 a. ehitatud palksauna leiliruumi seinu Sauna Supi-ga. Tahaksin selle nüüd eemaldada, et palgid õliga katta. Kas on olemas mingit kemikaali, millega õnnestuks Supi palkidelt maha saada? Tavalised vahaeemaldus vahendid ei tööta.
Selline teema, et mõned aastad tagasi töötlesin 1938 a. ehitatud palksauna leiliruumi seinu Sauna Supi-ga. Tahaksin selle nüüd eemaldada, et palgid õliga katta. Kas on olemas mingit kemikaali, millega õnnestuks Supi palkidelt maha saada? Tavalised vahaeemaldus vahendid ei tööta.
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Supi nime all on mitu toodet - Saunavaha, Saunasuoja, Laudesuoja. Kõige parem on ikkagi lihvida pind ning siis veel pind pesta Special Clean puhastusvahendiga.
Kõik Supi tooted lähevad kuigi palju ka pinna sisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Kuna õli tahab aluspinnaks naturaalset puhast puitu, siis ikkagi lihvimisega saab puidu kõige paremini puhtaks.
Küsimus: Mis võis põhjustada majavammi tekkimise suvila põranda all, kas ebapiisav tuulutus või see, et seda talvel ei köeta?26.05.2015
Tere.
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Ehitasin 2009. a suvilahoonele lisatoa külgedega 3x4x3 m. Betoonvundamendi kõrgus maapinnast on 25 cm. Põranda all pinnase ja talade vahel on tühi ruum ca 30 cm. Pinnas ei ole puhas liiv vaid mullane kruus. Vundamendi pikemas küljes (otsaseinas) on 3 tuulutusava 100 mm. Soojustuseks on põrandatalade 100x100 vahel vahtplast EPS 80F 100 mm, selle peal (ilma õhuvaheta) põranda puitlaastplaadid, millised on kaetud laminaatparketiga. Parketi all on kilest alusvaip. Põrandatalade ja EPS plaatide vahed on tihendatud montaaživahuga. Et vundamendi soojustamine väljast oli tülikas, siis on vundamendi siseküljele kuni põrandataladeni pandud EPS plaadid.
Sellel kevadel avastasin põranda osalise läbivajumise. Põranda avamisel selgus, et kõik, mis jäi laminaatparketist allapoole, oli osaliselt rikutud või täielikult hävinenud. Kõige rohkem oli seeneniite ja ka viljakehi näha vahetult tuulutusavade lähedal. Puleiumi kodulehe fotode järgi arvan, et tegemist on majavammiga.
Küsimus on, kas põhjuseks võib olla ebapiisav tuulutus: tuulutusavasid on vähe, need asuvad vundamendi ühel küljel, lisaks ei suubu nad päris talade alla vaid jäävad umbes talade keskjoone kohale, mistõttu puudub läbitõmme. Aga võib-olla on põhjuseks see, et tegemist on suvilaga, mida ei köeta novembrist aprillini ning kus põranda ehitamisel ei tohiks kasutada mittehingavaid materjale - laminaatparketti, linoleumi, puitlaatplaate ja EPS soojustust?
Aitäh ette vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie kirjapandud informatsiooni põhjal on põhjuseks ehitustehnilised lahendused. Põranda konstruktsioon pole vastavuses ehitusfüüsika nõuetega. Põrandate renoveerimisel on vajalik modelleerida soojuse- ja niiskusegraafikud vältimaks puitmaterjalide märgumist konstruktsioonis. Need graafikud sõltuvad muuhulgas ka põrandaaluse õhu suhtelisest niiskusest ja temperatuurist, mis omakorda sõltuvad põrandaaluse tuulutusest aga ka temperatuuride vahest hoones ja põrandaaluses keskkonnas. Kui soovite kindlaks teha täpset põhjust seenkahjustuse tekkeks, siis on hädavajalik objekti ülevaatus.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
niiskus- ja biokahjustuste ekspert
Küsimus: Kas on võimalik paigaldada korstnasukka kortermaja koridori ventilatsioonikorstnasse?20.05.2015
Kas on võimalik paigaldada korstnasukka kortermaja (12 korteriga) koridori ventilatsioonikorstnasse, et saaks korteris ahju kütta?
Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Pigem arvan, et ei saa.
Küsimus: Kas võib tekkida mingeid probleeme, kui puitpõranda alla jätta ehituspraht-liiva segu?12.05.2015
Kas puitpõranda all olev nn ehituspraht-liiv võib sinna jääda ning katta see isoveri vkl 13 tuuletõkkeplaadiga ning siis lauad tagasi paigaldada!?
Probleemiks laudade vahel olevad praod, mille täitmine on suhtkoht keeruline (midagi ei jää pidama).Tuuletõkkeplaat võtaks kinni tolmu jms mis sellest all olevast prahist- liivast tuleks. Samas on plaat ka hingav materjal!
Tervitades,
Probleemiks laudade vahel olevad praod, mille täitmine on suhtkoht keeruline (midagi ei jää pidama).Tuuletõkkeplaat võtaks kinni tolmu jms mis sellest all olevast prahist- liivast tuleks. Samas on plaat ka hingav materjal!
Tervitades,
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Põranda alla jääv ehituspraht on biokahjustustele (eriti seentele) heaks kasvupinnaks, seda eriti siis kui prahi hulgas on puiduosakesi. Sellepärast ei soovita ehitusprahti põranda alla jätta.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt