Ehitus

Tere,
Palun nõu. Maja on umbes 100 aastat vana. On olemas vana lubimört. Kas seda kasutada ja kui, siis kas segada juurde liiva ja tsementi? Mis vahekorras segu teha? Kui kaua segu peaks seisma enne kasutama hakkamist?
Või soovitate korstna parandamiseks midagi muud? Korsten on kahe lõõriga ja kuna köetakse ainult üht lõõri, siis teine korstna külg laguneb.
Tänan

Tere
Millega soojustada ja kas on vaja aurutõket soojustuse ja viimistlusmaterjali vahele, kui ehitada palkmaja katusealust? Katuseks on sindel ja tuuletõke on sarikate vahele paigaldatud. Sooviksin vältida seente teket. Kas OSB3 sobiks seinakatteks, mille peale panna tapeet või seineks?

Tere.
Olemas on vundamendis ventilatsiooniava, mis praegu ventileerib toa alust põrandat. Kui paigaldada keldri ventilatsiooni toru ja juhtida selle toa põranda alt läbi. Siis kas on võimalik keldrit ja tuba ventileerida sama toruga, nt. tehes torusse ava (kui suur peaks ava olema, et tekiks tõmme) või peaks toru hargnema kaheks vundamendi avast sisse tulles (kui pikk peaks siis olema see toru, mis ventileerib tuba).
Või on vaja keldrile ja toale kahte erinevat vent.ava vundamendis? Küsimus tuleb sellest, et maakivi vundamenti on raske teha vent.ava.
Tänan

Tere. Plaan on ehitada elamiseks vana laotud maakivist vundamendiga asundustalu laudaosa eluruumideks. Esmalt oli mõte valada betoonpõrand ja sai ka ostetud ka 100mm põranda ESP plaadid. Nüüd aga otsustasime laudpõranda kasuks. Ruum on seest kuni vesiliivani tühjaks tassitud ja olekski vaja nõu, kuidas edasi minna, arvestades, et soojustada tuleb EPS plaatidega, kuna sai need juba ostetud. Vundamendis tuulutusavad puuduvad, vundamendi sügavus on 60cm alla maapinna ja sokli kõrgus 30cm.

Tere
Majas asuvad kõrvuti vaheseintega eraldatud kaks keldrit. Välisseintega keldritel ühendus puudub.
Köögialune kelder: 174x182 sügavus 106.
Toaalune kelder: 174x197 sügavus 106.
Pliit asub otsaga tala peal, köögiseina taga teises toas asub korstna jalg. Köögialusest keldrist on lähim välissein 2.75m (esiku alt läbi). Kaugem välissein 3.7m (toa alt), selle seina vundamendis on tuulutusava olemas.
Toaalune kelder: lähim välissein esiku alt läbi 2.75m, kaugem toa alt 3.4m.
Küsimused:
Kas on võimalik kahele keldrile teha ühine tuulutus? Kas keldri seina ava tegemisest piisab, et keldri niiskus liiguks ise toa põranda alt läbi ilma tuulutustoruta?
Millise läbimõõduga kasutada? Kas toru läbimõõt on kogupikkuses sama või peab see muutuma? Kas torude kalle on oluline, võib see olla horisontaalne, või peaksid torud paiknema nurga all?
Mitu tuulutusava peaks olema kummalgil keldril? Kas avad peaksid paiknema üleval, all või keskel?

Tänan,

Garaaži kanalis oli hallitusseen, kõik ehitus oli tehtud puidust. Lammutasin põrandad ja kanali seinad maha ning tuulutasin garaaži, kas seen tuleb tagasi? Kas peaksin ostma tõrjet, et seenest lõplikult vabaneda?

Tere
Kahekordses silikaattellistest ehitatud kortermajas on plaanis vahetada välja kõik vanad aknad ja kuna 45 aastat vanad seinad on pooltühjad, siit ka küsimus. Millega oleks mõttekas sein uuesti soojustada (väljaspoolt soojustada ei soovita)?

Tere
Remondin eelmise sajandi alguses ehitatud puitmaja fassaadi, kuna sellel puudub tuulutus. Suurem osa majast on palk. Majal on ka juurdeehitus, mis on puitkarkass, täiteks linaluu. Vana voodrilaud on pandud otse palgi peale. Juurdeehituse osas on linaluu prusside vahel, linaluu katteks horisontaalne laud ja otse selle peal voodrilaud.
Mõte on selline: puitkarkassi osas tahan linaluu välja võtta, asemele paneksin kivivilla, villa peale 25mm tuuletõke (Skano, roheline). Siis tuulutusvahe paar cm ja uus laudis. Alla sokli peale uus veelaud koos plekiga. Uurisin, et tuuletõkkeplaadile tuleb ühenduskohtadesse paar mm vahed jätta. Kuidas või kas neid ühenduskohti peaks tihendama? Kas tuuletõkkeplaat peab ulatuma tihedalt vastu vundamendil olevat tõrvapappi? Veelaud kinnitatakse sellisel juhul tuuletõkke peale.
Palkseinal paneksin tuuletõkkeplaadi otse palgi peale. Või tuleks panna roovid, vahele kivivill ja siis tuuletõke? Lisakihtide paksus peaks olema võimalikult väike, sest muidu rikub maja välimuse ja see ilmselt ei meeldi muinsuskitsele. Maja asub kaitsevööndis.
Kuna kogu majale ei saa praegu tuuletõkkeplaati paigaldada, siis osa laudisest jääb hetkel nii nagu ta on, ilma tuulutuseta. Kas sinna vahele oleks mõtet panna bituumenpaber (Arvo) või parem mitte? Või on olemas mõni parem lahendus?
Parimate soovidega

Tere,
Mul on kodus 2005. aasta lõpus paigaldatud turbo gaasikatel ZSE24-4MFA. Kas minu katelt puudutab ka sügisel jõustuv eurodirektiiv? Mida soovitate ette võtta?
Aitäh

Tere! Renoveerin hetkel oma vana talumaja, milles pidevalt sees ei elata. Lugedes seniseid küsimusi-vastuseid, sain palju targemaks, kuid õhku jäid mõned teemad.
Olukorrast. Maja toetub u 40-50 cm laiusele ja umbes sama kõrgele maakivivundamendile, milles pole tuulutusavasid. Vana põrand oli rajatud otse liivapadjale, mistõttu oli põrand täiesti läbi mädanenud, samuti on osaliselt pehkinud alumised palgid. Seeneniite ja koldeid alumistel ja kõrgematel palkidel silmaga nähtavalt ei tuvastanud, alumised palgid on lihtsalt niisked ja pudedad. Praegu on pinnast eemaldatud 60 cm. Plaanis on vahetada alumised palgid u 3m prusside kaupa. Plommimine palkide seisukorra tõttu ilmselt kõne alla ei tule. Eelnevalt teen vundamendile termilise, seejärel Borcarol Specialiga alumiste palkide ja vundamendi töötluse. Uue põranda tahan teha liiva ja graniitkillustiku padjale toetuvate fibo plokkide peale. Liiva ja killustiku vahele geotekstiil. Plokkide vahele EPS plaat, lisaks tsingitud võrk näriliste jaoks. Plokkide peale omakorda laagid (eelnev töötlus Holtz puidukaitsevahendiga) ja laudpõrand. Nii jääb laua ja EPS plaadi vahele 25 cm. Seinad tahan katta seest tuuletõkkepaberiga, sinna peale roovitis ja laud. Soojustus tuleb kunagi tulevikus väljapoole. Siit minu küsimused:
1) Asendatavate palkide vahele panen linavildi, kuid millise riskiga on seotud klaas/kivivilla kasutamine nt aknapiidade ja palkide vahede toppimiseks?
2) Kui mõistlik on hakata asendatavatele alumistele palkidele uut vara või tappi lõikama, plaanis on need kabadega fikseerida ülemiste palkide külge. Kui õnnestub plommida, kas kasutada fikseerimiseks liimi või ainult naelu?
3) Kuidas tihendada ülejäänud palgivahesid, sest silmaga nähtavalt ei mahu sinna midagi vahele. Praegu on kasutatud sammalt ja takku, peale määritud savi. Savi eemaldasin. Olen aru saanud, et montaaživaht ei ole tihendamiseks kõige parem mõte, eriti kui väljaspool pole soojustust?
4) Kui teen sissepoole tuulduva põranda, siis kas peaksin maakivivundamenti soojustama seestpoolt, sest tõenäoliselt põranda ääred jäävad külmaks. Kui panna kividele liimvahuga EPS, jääks kivide ja plaadi vahele suhteliselt palju tühja ruumi ja suletud süsteemis jääks sinna niiskus, mis ei pääse välja, kas see on üldse probleem? Teine asi, kas tuulutusava peaks tegema põranda peale suunaga sissepoole, et õhk saaks täiendavalt soojeneda ja siis lahkub ruumist (koos niiskusega) vahelae kaudu; või rakendan korstna efekti ja juhin põranda alt tuleva õhu seinavoodri ja tuuletõkkepaberi vahelt üles vahelaeni. Kommentaariks: seda korstna efekti saaks kasutada ainult ühel pool tuba, sest teisel pool on soojamüür ja ahi poole toa ulatuses.
Hetkel vahelael soojustust pole, tulevikus võib ehk paigaldada tselluvilla. Vahelae teisel pool (pööningu põrandal) on 10 cm liivakiht.
Tänud ette vastuse eest!