Ehitus
Küsimus: Kui tõenäoline on, et majavamm hakkab levima katuse kaudu?27.11.2015
Tere,
Ostsime sügisel maja ning hakkasime seda renoveerima.
Maja on 1,5 kordne. Esimene korrus on kärgkivist ja teine korrus puitkarkassil. Teist korrust lammutades, tuli välja selline vaatepilt.
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094359.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094418.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094428.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_095554.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094432.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094944.jpg
Sarikate vahel oli saepuru (ei olnud enam niiske, aga näha oli, et on kunagi niiskust saanud-klompideks kuivanud).
Kas tegemist võib olla majavammiga või on see mõni muu seen? Kui tõenäoline üldse on, et majavamm hakkab levima katuse kaudu? Kas on võimalik, et see seen on vanast ajast ja enam pole aktiivne?
Samuti oli mõnes kohas näha taolist hallitust:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_095217.jpg
Kuidas peaksime sellises olukorras käituma? Kas eemaldada mädanenud lauad ja sarikad ning töödelda Boracoliga?
Plaan oli paigaldada distantsliist ja selle külge kinnitada tuuletõkke plaat, mille peale 20 cm villa, siis aurutõke ja siis kipsplaat. Kas see oleks antud olukorras mõistlik lahendus?
Ette tänades
Ostsime sügisel maja ning hakkasime seda renoveerima.
Maja on 1,5 kordne. Esimene korrus on kärgkivist ja teine korrus puitkarkassil. Teist korrust lammutades, tuli välja selline vaatepilt.
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094359.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094418.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094428.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_095554.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094432.jpg
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_094944.jpg
Sarikate vahel oli saepuru (ei olnud enam niiske, aga näha oli, et on kunagi niiskust saanud-klompideks kuivanud).
Kas tegemist võib olla majavammiga või on see mõni muu seen? Kui tõenäoline üldse on, et majavamm hakkab levima katuse kaudu? Kas on võimalik, et see seen on vanast ajast ja enam pole aktiivne?
Samuti oli mõnes kohas näha taolist hallitust:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/25427731/Maja%20pildid/20151126_095217.jpg
Kuidas peaksime sellises olukorras käituma? Kas eemaldada mädanenud lauad ja sarikad ning töödelda Boracoliga?
Plaan oli paigaldada distantsliist ja selle külge kinnitada tuuletõkke plaat, mille peale 20 cm villa, siis aurutõke ja siis kipsplaat. Kas see oleks antud olukorras mõistlik lahendus?
Ette tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie poolt saadetud fotodel olev puitu lagundav seen on suure tõenäosusega perekonnast Korgikud (Antrodia). Nii kasvukoht, kui ka välimus viitavad sellele. Nimetatud seene puhul pole keemiline töötlus vajalik, kuid vähekahjustatud materjalid (kaetud seeneniidistikuga, kuid piisava tugevusega) tuleks puhastada seeneniidistikust ja viljakehadest ning tugevasti kahjustatud materjalid tuleks välja vahetada.
Majavammi arengupiirkond on rohkem kelder, esimese korruse põrand ja seina alumine äär.
NB! Kui teil on äsja ostetud hoone, siis tasub ka müüjaga rääkida. Tegemist on kindlasti varjatud puudusega.
Mis puudutab teie poolt kirjeldatud konstruktsiooni, siis palun täpsustada teise korruse kasutusotstarve, siis saan soovitada ka parimat laekonstruktsiooni lahendust.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas oleks võimalik või mõistlik talvel kütmata suvilast hallitust eemal hoida?26.11.2015
Tere!
Kuidas oleks võimalik või mõistlik talvel kütmata suvilast hallitust eemal hoida? Kas peaks kõik venilatsiooni augud kinni või lahti hoidma? Tegin suvel saunas remonti, kus vahetasin välja laudise. Laudis on servamata lepp, mille tegin üle saunaõliga. Ühesõnaga sauna ei jõudnud sel aastal kasutusele võtta kui laudade peale on kohati kerge hallitus tekkinud. Kas võin selle millegagi maha pesta ja siis loota, et kütma hakates hallitust ei teki või tuleb laud välja vahetada?
Kuidas oleks võimalik või mõistlik talvel kütmata suvilast hallitust eemal hoida? Kas peaks kõik venilatsiooni augud kinni või lahti hoidma? Tegin suvel saunas remonti, kus vahetasin välja laudise. Laudis on servamata lepp, mille tegin üle saunaõliga. Ühesõnaga sauna ei jõudnud sel aastal kasutusele võtta kui laudade peale on kohati kerge hallitus tekkinud. Kas võin selle millegagi maha pesta ja siis loota, et kütma hakates hallitust ei teki või tuleb laud välja vahetada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olen kirjutanud selle küsimuse teemal artikli "Kuidas hallitust kodust ja suvilast välja saada ?" avaldasin selle Wõrumaa Teataja, 28 märts 2015. Sealt leiate kõik vastused. Kui seda ajalehte ei leia, siis olen kõik oma artiklid lisanud ka oma kodulehele www.kallepilt.ee alajaotusse mõned head artiklid ja kirjutised.
Loodan, et leiate vastused. Lisada sooviks vaid seda, et sügisel jätke kõik siibrid, ahjuuksed ja teised ventilatsiooni parandavad avad lahti.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas aurutõkke paberist vahelaes on kasu ainult siis, kui see on terves ulatuses hermeetiline?24.11.2015
Tere,
tegemist on vana palkmajaga. Viilkatuse alune nn. teine korrus hakkab olema köetud panipaik, umbes 5 kraadi madalama temperatuuriga kui 1. korrus, seose kütte kokkuhoiuga. Küsimus 1: kas aurutõkke paberist vahelaes on kasu ainult siis, kui see on terves ulatuses hermeetiline? Kui see ei ole saavutatav, kas siis oleks juba mõistlikum panna tavaline tolmu kinni pidav, niiskust läbi laskev jõupaber.
Küsimus 2: kui panna niiskust läbi laskev tavaline jõupaber, kas siis on vaja selle paberi ja puhta laelaua vahele ikka panna distantsliist.
Aitäh
tegemist on vana palkmajaga. Viilkatuse alune nn. teine korrus hakkab olema köetud panipaik, umbes 5 kraadi madalama temperatuuriga kui 1. korrus, seose kütte kokkuhoiuga. Küsimus 1: kas aurutõkke paberist vahelaes on kasu ainult siis, kui see on terves ulatuses hermeetiline? Kui see ei ole saavutatav, kas siis oleks juba mõistlikum panna tavaline tolmu kinni pidav, niiskust läbi laskev jõupaber.
Küsimus 2: kui panna niiskust läbi laskev tavaline jõupaber, kas siis on vaja selle paberi ja puhta laelaua vahele ikka panna distantsliist.
Aitäh
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui temperatuuride vahe on ainult 5 kraadi, siis on veeauru osarõhkude vahe väike ning aurutõkkepaberit pole vaja panna. Kui kasutate aurutõkkepaberit või kilet, siis tuleb seda teha kindlasti kogu pinna ulatuses, sest vastasel juhul koondub niiskuskoormus katteta või avade piirkondadesse.
Igasuguse väiksema veeaurujuhtivusega materjali ette (seestpoolt vaadates) on soovitatav jätta õhuvahe nii aurutõkkekile, aurutõkkepaberi kui ka tavalise jõupaberi ette. Seega distantsliist on vajalik.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Miks gaasikatel end pidevalt sisse-välja lülitab ja kas rõhu langemisel võib olla ka muu põhjus kui leke?20.11.2015
Tere
Seinal asetsev gaasikatel Junkers Eurostar on ühendatud tarbevee boileriga. Vana boiler oli katlakivi täis ja sai pandud uus (220L). Kui ainult tarbevett kasutasime suvel, oli kõik OK. Nüüd, kui I korruse pesemisruumi põrandaküte ka taga (ülakorruse radiaatorid kinni), katel (gaasileek) lülitub iga 3min tagant tööle. Töötab umbes 20sek ja lültab välja ja 3 min pärast taas tööle ja nii 24/7.
Lisaks tarbeveele kütab pesuruumi põrandat, mis on ca 20m2, gaasikulu u 4m3/24h. Kas selline sisse-välja lülitamine on normaalne? Vanasti ei olnud nii tihti. Ja teine küsimus. Panen pidevalt rõhku katlasse juurde, et manomeeter näitaks 2bar, kuid vajub ikka alla - iga 4 päeva tagant panen juurde. Torumees ütles, et kusagil peab leke olema. Kas on muid variante? Ette tänades
Seinal asetsev gaasikatel Junkers Eurostar on ühendatud tarbevee boileriga. Vana boiler oli katlakivi täis ja sai pandud uus (220L). Kui ainult tarbevett kasutasime suvel, oli kõik OK. Nüüd, kui I korruse pesemisruumi põrandaküte ka taga (ülakorruse radiaatorid kinni), katel (gaasileek) lülitub iga 3min tagant tööle. Töötab umbes 20sek ja lültab välja ja 3 min pärast taas tööle ja nii 24/7.
Lisaks tarbeveele kütab pesuruumi põrandat, mis on ca 20m2, gaasikulu u 4m3/24h. Kas selline sisse-välja lülitamine on normaalne? Vanasti ei olnud nii tihti. Ja teine küsimus. Panen pidevalt rõhku katlasse juurde, et manomeeter näitaks 2bar, kuid vajub ikka alla - iga 4 päeva tagant panen juurde. Torumees ütles, et kusagil peab leke olema. Kas on muid variante? Ette tänades
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Kuna suvel katel toimetas ainult tarbeveega, siis kütteosa probleem ei avaldunud. Katla käitumine viitab väga väikesele, ebapiisavale tsirkulatsioonile küttesüsteemis - temperatuur tõuseb kiiresti, kuna ringlust ei ole. 3 minutit on juhtplokist etteantud minimaalne kahe järjestikuse süütamise vaheline aeg. Talvel jääte sellise aeglase küttevee ringluse korral külma. Kontrollige filtreid süsteemis ja kraanide asendeid. Muidugi ei saa välistada, et katlas on mingi rike või ummistus.
Kui teil varem küttesüsteemi rõhuga probleeme pole olnud, siis võiks arvata, et leket iseenesest pole tekkinud. Kontrollige paisupaagi korrasolekut. Tühja paisupaagi vasturõhk peab olema ca 1 bar. Arvatavasti see nii enam ei ole. Kui paisupaak on katki, siis tuleb see asendada või paigaldada odavam katlaväline paak.
Küsimus: Kas saab ja on mõtet soojustada 600 mm läbimõõduga paekivi maja?10.11.2015
Tegemist tsaariaegse kivimajaga mille seina läbimõõt 600 millimeetrit. Küsimus kui soojapidav on sellise läbimõõduga sein ilma soojustamata kui kütteks oleks põrandaküte? Kui soojustama hakkata, kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seina soojapidavuse selgitamiseks soovitan teha infrapuna termograafiga uuringud külmadel talveilmadel, need uuringud näitavad kõige objektiivsemalt seina soojajuhtivust. Pärast uuringut saate hakata soojustamist ja ruumide kütet planeerima.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soojustada paekivist keldrisse rajatava toa seinad ja põranda?09.11.2015
Soov on ehitada 1932. aasta maja paekivist keldrisse magamistuba. Millega soovitate soojustada magamistoa põranda ning välisseinad (seestpoolt). Hetkel välisseinad 50 cm paekivist. Kahjuks väljastpoolt soojustamine ei tule kõne alla :(
Põrandale tuleb hiljem vesipõrandaküte. Ventilatsioon on ka olemas nii fresh klapid kui ka väljatõmme.
Vastust oodates.
Põrandale tuleb hiljem vesipõrandaküte. Ventilatsioon on ka olemas nii fresh klapid kui ka väljatõmme.
Vastust oodates.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Head lahendust pole.
Põrandate puhul on betoonpõranda alla sobivaks materjaliks vahtpolüsterool (penoplast). Kindlasti ei tohiks teha sellises piirkonnas soojustatud puitpõrandat. Seina soojustamiseks sobib ehk pilliroomatt, mida seestpoolt lubikrohviga krohvida. Seintele ei soovita kipsplaati ega puitlaastplaati.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas siseseina puitosal avastatud kuiv, isegi pulbriline seeneniidistik on ohtlik või mingist vanast ajast jäänud?09.11.2015
Tere,
Võtsin ühe seina remondi käigus lahti ja avastasin puidu osadelt valge seeneniidistiku. See pole selline ulatuslik niidistiku levimine, vaid osadel laudadel on selgelt ära tuntavad niidistiku tunnused. Viimased 10 aastat on see olnud sisesein, kuid eelnevad 20 aastat maja välissein, mida kattis tõrvapapp ja saepuru soojustus. Viljakeha kuskilt lähedalt leida polnud ning need niidistiku sektorid on sellised valged ja õrnad, võiks isegi öelda, et natuke sellised pulbrilised. Siit minu küsimuski, et kas see võib olla mingisugune vanem majaseene katse puidul elada või peaks endiselt muretsema võimaliku leviku pärast? Sisesein on kuiv ja puidust laudadele peale tavapärase õhuniiskuse täiendavat niiskusallikat ei ole. Lugesin, et üks peamine seene leviku takistamise viis ongi ebasoodsate kasvutingimuste loomine, samas võib-olla peaks ikkagi töötlema mingi ainega. Tänud abi eest.
Võtsin ühe seina remondi käigus lahti ja avastasin puidu osadelt valge seeneniidistiku. See pole selline ulatuslik niidistiku levimine, vaid osadel laudadel on selgelt ära tuntavad niidistiku tunnused. Viimased 10 aastat on see olnud sisesein, kuid eelnevad 20 aastat maja välissein, mida kattis tõrvapapp ja saepuru soojustus. Viljakeha kuskilt lähedalt leida polnud ning need niidistiku sektorid on sellised valged ja õrnad, võiks isegi öelda, et natuke sellised pulbrilised. Siit minu küsimuski, et kas see võib olla mingisugune vanem majaseene katse puidul elada või peaks endiselt muretsema võimaliku leviku pärast? Sisesein on kuiv ja puidust laudadele peale tavapärase õhuniiskuse täiendavat niiskusallikat ei ole. Lugesin, et üks peamine seene leviku takistamise viis ongi ebasoodsate kasvutingimuste loomine, samas võib-olla peaks ikkagi töötlema mingi ainega. Tänud abi eest.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Mõõtke seinas seeneniidistiku piirkonnas puidu niiskusessaldust. Kui see jääb alla 18%-i ning pole oodata ka märgumist tulevikus, siis pole seeneniidistik aktiivne ning pole vaja tõrjet teostada. Mis puutub puidu tasakaaluniiskusse (õhuniiskusega), siis kuivas küttega ruumis on suhteline õhuniiskus enamasti alla 65%Rh ning sellele vastav tasakaaluniiskus toatemperatuuril 12-14%, seega pole võimalik, et seened arenema hakkaks.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas eterniidi vahetusel tohib uue eterniidi alla jätta vana laastukatuse?03.11.2015
Sooviks vanal majal vahetada vana eterniidi uuema vastu, kas tohib seda vana laastu alla jätta?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Küsimus: Kuidas kontrollida, kas niiskes korteris töötab ventilatsioon normaalselt ning kuidas niiskuse ja hallituse vastu võidelda?29.10.2015
Tere!
Lugesin kusagilt, kui panna aken tuulutusasendisse, siis peaks ventilatsioon niipidi tööle hakkama, et kui panen paberi sinna vastu siis ta peaks paberi sinna kinni tõmbama. Kas on õige väide? Tegin ka küünlaga katse. Praegu on nii, et kui aken kinni, siis puhub ventilatsioonist õhk välja, küünal liigub. Aga kui aken tuulutuasendis, siis vent jääb seisma ning isegi küünlaleek ei liigu paigast. Kas nii peabki see toimima?
Küsin seetõttu, et korteris on hallitus ning vohab niiskus. Kuigi vent on olemas (magamistuba, elutuba, vannituba, ainult köögis puudub). Elutoa all on ka kelder. Kas see ka mõjutab niiskus? Maja on ka väga-väga vana (kivimaja). Kas tõesti peab peale vendi olemasolu veel aknaid ka lahti hoidma, et niiskust ei koguneks nii palju ning ei laseks hallitusel levida? Ja hallitus on ainult välisseintel ning vannitoas. Kütame magamistoas ahjuga, elutoas õhksoojuspumba ja elektriradiaatoriga, köögis elektriradiaatoriga ning vannitoas põrandaküttega.
Tänan vastuse eest
Lugesin kusagilt, kui panna aken tuulutusasendisse, siis peaks ventilatsioon niipidi tööle hakkama, et kui panen paberi sinna vastu siis ta peaks paberi sinna kinni tõmbama. Kas on õige väide? Tegin ka küünlaga katse. Praegu on nii, et kui aken kinni, siis puhub ventilatsioonist õhk välja, küünal liigub. Aga kui aken tuulutuasendis, siis vent jääb seisma ning isegi küünlaleek ei liigu paigast. Kas nii peabki see toimima?
Küsin seetõttu, et korteris on hallitus ning vohab niiskus. Kuigi vent on olemas (magamistuba, elutuba, vannituba, ainult köögis puudub). Elutoa all on ka kelder. Kas see ka mõjutab niiskus? Maja on ka väga-väga vana (kivimaja). Kas tõesti peab peale vendi olemasolu veel aknaid ka lahti hoidma, et niiskust ei koguneks nii palju ning ei laseks hallitusel levida? Ja hallitus on ainult välisseintel ning vannitoas. Kütame magamistoas ahjuga, elutoas õhksoojuspumba ja elektriradiaatoriga, köögis elektriradiaatoriga ning vannitoas põrandaküttega.
Tänan vastuse eest
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kui teie ventilatsioonisüsteem põhineb loomulikul tõmbel, siis on süsteemis midagi oluliselt valesti. Soovitan kogu süsteemi kontrollida anemomeetriga (seda teostab Puleium OÜ) ning leida vead ventilatsioonis.
Mis tuudutab hallitusseente kolooniate (hallituse) olemasolu välisseintel, siis see viitab õhuniiskuse kondenseerumisele selles piirkonnas. Kondeseerumiseks on vajalik kahte tingimust - temperatuuride vahet ja kõrget õhu suhtelist niiskust ruumiõhus. Mida suurem on temperatuuride vahe ruumis ja väliseina sisepinnal, seda väiksema õhuniiskuse korral hakkab vesi seinale kondenseeruma ja vastupidi. Vannitoas on aga kindlasti hallitusseente kolooniate (hallituse) tekkepõhjuseks kõrge õhuniiskus ja vähene ventilatsioon.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mida annaks teha, et gaasikatlaga toodetav soe vesi jõuaks kiiremini korteri teise otsa vannituppa?27.10.2015
Tere,
Lasin paigaldada 2 a tagasi Junkers ZWB 28-3C läbivoolukatla. Katel köögis kraani kõrval ja vannituba korteri teises otsas, soojaveeliin sinna ca 14 m. Probleemiks see, et soe vesi jõuab reaalselt vannituppa kohale väga hilja peale kraani lahti keeramist. Pole küll mõõtnud, aga tundub, et pool ämbrit kuni ämber vett kindlasti tuleb enne alla lasta kui duši alla kannatab minna.
Pakkusin ise kohe välja, et peaks äkki elektriboileri vahele panema, mida toidetaks gaasikatlast aga paigaldaja ütles, et pole vaja. Saan aru, et mingil määral aitab ehk tarbeveetemperatuuri katlal suuremaks sättimine aga mitte revolutsiooniliselt. Kas lahenduseks võikski olla ainult boileri vahele panek. Plastist soojaveetoru on korralikult plasthülsi sees ja täies pikkuses asub toas aga ei ole küll soojustatud, mida raske teostada esteetilistel kaalutlustel. Kahjuks vist katla sisemine pump ei saa juba liinis olevat vett päevasel ajal aeg ajalt ringi pöörelda ja kuumaks ka kütta? See oleks ehk muidu mingiks teoreetiliseks lahenduseks.
Lasin paigaldada 2 a tagasi Junkers ZWB 28-3C läbivoolukatla. Katel köögis kraani kõrval ja vannituba korteri teises otsas, soojaveeliin sinna ca 14 m. Probleemiks see, et soe vesi jõuab reaalselt vannituppa kohale väga hilja peale kraani lahti keeramist. Pole küll mõõtnud, aga tundub, et pool ämbrit kuni ämber vett kindlasti tuleb enne alla lasta kui duši alla kannatab minna.
Pakkusin ise kohe välja, et peaks äkki elektriboileri vahele panema, mida toidetaks gaasikatlast aga paigaldaja ütles, et pole vaja. Saan aru, et mingil määral aitab ehk tarbeveetemperatuuri katlal suuremaks sättimine aga mitte revolutsiooniliselt. Kas lahenduseks võikski olla ainult boileri vahele panek. Plastist soojaveetoru on korralikult plasthülsi sees ja täies pikkuses asub toas aga ei ole küll soojustatud, mida raske teostada esteetilistel kaalutlustel. Kahjuks vist katla sisemine pump ei saa juba liinis olevat vett päevasel ajal aeg ajalt ringi pöörelda ja kuumaks ka kütta? See oleks ehk muidu mingiks teoreetiliseks lahenduseks.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Lihtsaim lahendus on tõesti puhverboileri paigaldamine tarbimispunkti lähedusse. See peaks siis sooja vee kiiremini kraanini tooma ja siluma temperatuurikõikumised.
Sooja tarbevee retsirkulatsiooni ühe toruga teha ei saa, vaid vaja on
ka lõpppunktist tagasitulevat toru ja pumpa ringluse tagamiseks. ZWB28-3C katel küll võimaldab seda, kuid arvestada tuleb energiakuluga sel ajal, kui sooja vett ei tarbita. Seetõttu peavad nii minev kui tagasitulev toru olema väga hästi soojustatud ning pumba tööd peaks juhtima taimer.