Ehitus

Kas on sobiv meetod põranda soojustamiseks/renoveerimiseks. Kuna osa põranda all asub kelder, siis plaanin võtta üles põranda kuni betoonini ja seejärel teha laagid, laagide vahele vill ja aurutõke. Hetkel on osa põrandat selliselt ja osa on plaaditud otse betoonile. Lisaks puiduga põrand on saanud vett. Ehitis on tehtud narva plokist. Kas peaks peale vana puiduosa eemaldamist last betoonil hingata pisut/kuivada. Peale OBS plaat ja siis vastav põranda kate. Kas on kasulik selliselt teha? Või saab äkki teha: peno, uus kiht betooni koos põrandaküttega ja selle peale uus põrand. Väga tõsta põrandat ei saa.
Ette tänades!

Tere, Kui palju on 150*50 prussi kandevõime 1.5 m ja 1 m sammuga?

Tere
Plaanis vanal talumajal vahetada alumisi palke ning parandada vundamenti. Maja pikkus ca 11 m ja laius ca 9,3 m. Kuna majas elatakse aastaringselt sees, siis tuleks jupphaaval seda teha. Kuidas on kõige mõistlikum hakata palki vahetama, üks sein korraga? Või poolitada ka seina. Kuidas siis maja tõsta, et palke asendada? Kas maja tõstmine mõjutab ka katust? Pole mõned sarikad just kõige paremas seisus vee lekke tõttu.

Tere. Käisin kap.remonti vajavas korteris, kus terve korteri põrandapind oli kaetud punakaspruuni tolmuga. Ilmselt on see mingi vamm/seen. Kas need eosed võisid jääda mu riiete ja jalanõude külge ning seeläbi ka minu koju jõuda?

Tere
Tavaline ühepere elumaja. Välisseinad on praegu sellised seest välja: tapeedikihid, lainepapp, palk paksusega ca 150 mm, tõrvapapp, laudis ilma õhuvaheta. Akende alt palgiosa pehkinud.
Ise teeksin nii: asendaks kahjustunud palgi fibo plokiga. Väljast võtan vana laudise ja tõrvapapi maha, teen prussidest karkassi, täidan karkassi villaga, peale tuuletõkke plaat, siis distantsliist 25 mm ja uus laudis.
Plaanis on ka aknad vahetada.
1.Kumb variant on õigem, kas uued aknad panna täpselt vanade asemele või nihutada väljapoole prussidest karkassi vahele?
2.Kui paks peaks olema villa kiht?
Seest võtaks tapeedi ja lainepapi maha. Et saada sein loodi, teen puidust karkassi.
3.Kas sisemine karkass on õige täita villaga, kihi paksus tuleks 30-50 mm.
Siseviimistluseks tuleb HDM plaadid.
4.Kas aurutõkke paber on vajalik, kui jah, siis kuidas oleks õige paigaldada.
Kuna elame maakohas, on täitsa reaalne, et mõni hiireke ühel päeval aurupaberi auklikuks teeb.
Kuna mul endal ehitusalane haridus puudub, oleksid asjatundja soovitused teretulnud.

Maja kütmiseks ja tarbevee saamiseks on paigaldatud gaasikatel JUNKERS ZWA 24 2A23 läbivoolukatel. Probleemiks see, et soe vesi jõudes vannitoa segistisse, on kord liiga kuum, kord jälle liiga külm. Milline võiks olla lahendus, et vee temperatuur ei üllataks ebameeldivalt?
1.kas oleks vajalik nn. puhverboiler, mis saab toite gaasikatlast,
2.kas piisab tavalisest tarbevee termostaatsegistist (näiteks TR-35-65) või on vajalik paigaldada veesegamiskollektor ESBE VMB 400
3.või on mingi muu lahendus.
Lugupidamisega

Sauna eesruumi põrand on betoonist. Ei tahaks seda välja lõhkuda ja põrand iseenesest tasane. Ruumi enda kõrgus ei ole just väga kõrge. Küsimus, kui tahaks seda põrandat veidigi soojustada, kas siis selline varinant oleks ok:
1. Panen betooni peale tõrvapapi niiskustõkkeks.
2. Tõrvapapi peale paneks lihtsalt laotult ilma vahuga fikseerimata peno(STYROFOAM) 50mm. Paksem tõstaks liigselt kõrgust.
3. Peno peale paneks Durelis plaadi.
4. Durelis plaadi peale puitparkett.
Tekiks niiöelda ujuv põrand.
Saun ise asub kõrvalmajas ja eks teda köetakse kord või kaks nädalas, ülejäänud aeg on siis jahe ruum.

Tere!
Elan 1930. a. ehitatud vanas palkmajas, palgi ümber on pandud silikaat ja selle peal soojustusega laudvooderdis. Küsimus on, kuidas teha kindlaks, kas maja pööningule on võimalik ehitada kaks tuba või ei kanna vundament ja palkseinad seda ära?
Kust või kellelt saab tellida ehituskonstruktsioonide tugevuse hindamist?
Aitäh!

Tere
Esialgne plaan oli põrandaalune täita kuni laudiseni liivaga. Juhtusin lugema selles portaalis küsimusi ja Teie vastuseid põrandate kohta. Tänaseks on tehtud niipalju:
Vana põrand üles võetud, muld välja viidud. Soojustasin vundamendi ääred seest 150 mm epsiga ja valasin epsi ja maakividest vundamendi vahele ääred, et saada loodis pind, millele panna tala otsad.
Valasin piki suunas toa keskele vahevundamendi, et taladel oleks keskel toetuspind. Liiva on sisse toodud 20 cm paksune kiht.
Nüüd küsimus: Kui järgmisena panna liiva kihile 10 cm epsi ja talad risti tuba toetuma valatud äärtele, siis jääks tala ja epsi vahele 10 cm õhuvahe toa pikisuunas ja risti suunas 20 cm epsi ja laudise vahel. Kui jätan laudise äärtesse pilud 1cm, kas siis nii siseõhuga ventilatsioon toimima hakkab? Ehk siis, kas võin epsi peale 5cm betoonikihi valamata jätta, kui talad nagunii sellele ei toetuks? Lisaks on mul võimalik põrandaalused ühendada korstna ventilatsioonilõõriga, nagu keegi varemalt kirjutas.
Kas olen midagi valesti teinud?
Kuidas edasi minna?

Tere
Alustasime oma korterelamu renoveerimisega ja sattusime olukorda, kus kõikidelt gaasikeskkütteseadet omavatelt korteriomanikelt nõutakse projekti. Paraku kõigil pole, osadel kadunud. Arusaadav on, et kellel pole, see peab tellima, aga kui väidetavalt on, aga kadunud? Kas on mingit arhiivilaadset üritust, millisest saaks järgi kontrollida? Mida ütleb seadus? Oskate äkki juhatada seaduselaadsete materjalide juurde?
Lugupidamisega