Katused
Küsimus: Kuidas teha murukatust ja mis aluskatet kasutada?02.08.2016
Tere!
Plaan teha murukatus, kas on oluline mis firma SBS aluskate on: Uniflex või Icopal? Ja kui palju kannatab OSB plaat vihma? Et kui plaat on kuskilt niiskem, kas võib SBSi peale panna?
Plaan teha murukatus, kas on oluline mis firma SBS aluskate on: Uniflex või Icopal? Ja kui palju kannatab OSB plaat vihma? Et kui plaat on kuskilt niiskem, kas võib SBSi peale panna?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Vabandan väga, aga lamekatused ei ole minu valdkond.
Küsimus: Kuidas oleks mõtekas paigaldada aluskatet kui sarikate vahe on suur, lausa 1600 mm?11.05.2016
Tere
Sarnast küsimust on siin küsitud korduvalt, kuid leidsin vastustest kahe erineva nõustaja vastused ja sooviks täpsustada. Majal on sarikad sammuga 1600 mm. Hetkel seal laastukatuse roov ja selle peal eterniit katus. Soov oleks teha kõik sarikateni puhtaks ja paigaldada uus eterniit (1750x1130 & 15kg/m2).
Nüüd tekkis küsimus, kas hingavale aluskattele liiga ei tee nii pikk sarikate vahe? Aluskatte kinnitaks 25x50 liistuga, kas oleks mingi vahe kui kasutada laiemat liistu?
Roovi materjaliks kasutaks 50x100 puitu, sammuga kuni 800 mm. Kas jääb see katust kandma sellise sarikate vahega? Teie olete vastanud sarnasele küsimusele, et kui sarikate vahe on 1200mm-2000mm siis sobib roovituseks 50x100 materjal. Kas mõistsin midagi valesti kui sain aru, et siis sobiks see minulegi? Teine nõustaja on vastanud sarnasele küsimusele, et tuleks kasutada väga suure ristlõikega materjali. Kas 50x100 on väga suure ristlõikega?
Teise võimalusena olen kaalunud mõtet laastu roov alles jätta. Kuna tegu on vana majaga, mille sarikad ei ulatu räästasse vaid lõpevad lae talade peal ära, nii ka roovitus. Räästas on hetkel väga lühike ja alumised plaadid on kinnitatud alles 300-400mm kauguselt alumisest servast. Laetala ots ulatub aga kaugemale kui sarikal roovituse kinnitamise tasapind. Roovituse eemaldamisel tekiks probleem kuidas teha uus roovitus räästani (esimene roov 60mm plaadi äärest).
Jätaks vana roovituse alles, see on vähemalt 40mm paks, laius kõigub 40-70mm vahel ja tihedus 150-200mm. Selle pinnalt juba saaks panna 50x100 materjali räästast harjani, iga sarikakohalt ja igasse vahesse ka üks lisaks. Räästa osa tugevdaks ristipidi 50x100/50x150 ja seoks laetala otsaga. Siis kile 25x50 liistuga kinni ja siis uus roovitus 50x100. Kas selline lahendus annaks tugevust juurde ja kas võiks siin mõlema 50x100 asemel kasutada 50x50 materjali.
Ette tänades
Sarnast küsimust on siin küsitud korduvalt, kuid leidsin vastustest kahe erineva nõustaja vastused ja sooviks täpsustada. Majal on sarikad sammuga 1600 mm. Hetkel seal laastukatuse roov ja selle peal eterniit katus. Soov oleks teha kõik sarikateni puhtaks ja paigaldada uus eterniit (1750x1130 & 15kg/m2).
Nüüd tekkis küsimus, kas hingavale aluskattele liiga ei tee nii pikk sarikate vahe? Aluskatte kinnitaks 25x50 liistuga, kas oleks mingi vahe kui kasutada laiemat liistu?
Roovi materjaliks kasutaks 50x100 puitu, sammuga kuni 800 mm. Kas jääb see katust kandma sellise sarikate vahega? Teie olete vastanud sarnasele küsimusele, et kui sarikate vahe on 1200mm-2000mm siis sobib roovituseks 50x100 materjal. Kas mõistsin midagi valesti kui sain aru, et siis sobiks see minulegi? Teine nõustaja on vastanud sarnasele küsimusele, et tuleks kasutada väga suure ristlõikega materjali. Kas 50x100 on väga suure ristlõikega?
Teise võimalusena olen kaalunud mõtet laastu roov alles jätta. Kuna tegu on vana majaga, mille sarikad ei ulatu räästasse vaid lõpevad lae talade peal ära, nii ka roovitus. Räästas on hetkel väga lühike ja alumised plaadid on kinnitatud alles 300-400mm kauguselt alumisest servast. Laetala ots ulatub aga kaugemale kui sarikal roovituse kinnitamise tasapind. Roovituse eemaldamisel tekiks probleem kuidas teha uus roovitus räästani (esimene roov 60mm plaadi äärest).
Jätaks vana roovituse alles, see on vähemalt 40mm paks, laius kõigub 40-70mm vahel ja tihedus 150-200mm. Selle pinnalt juba saaks panna 50x100 materjali räästast harjani, iga sarikakohalt ja igasse vahesse ka üks lisaks. Räästa osa tugevdaks ristipidi 50x100/50x150 ja seoks laetala otsaga. Siis kile 25x50 liistuga kinni ja siis uus roovitus 50x100. Kas selline lahendus annaks tugevust juurde ja kas võiks siin mõlema 50x100 asemel kasutada 50x50 materjali.
Ette tänades
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
tegemist on ilmselt vana talumaja katusega, umbes 100 aastat vana.
Ümarpalk sarikad keskmiselt läbimõõduga 140-150 mm. Kui oli laast ja eterniit, siis soovitaks kaaluda ka kivikatuse paigaldust. Kestab kindlasti kauem kui vana eteterniit. Mõistlik on kogu vana roovitus maha võtta, sest uus kivikatus püsib järgmised 100 aastat. Ümarpalk sarikad saate ülevaate kui heas korras nad on ja vajadusel proteesida. Kindlasti üle vaadata kõik sarikate kinnituskohad, Üle koputada sarika penni puupunn ühendused. Tavaliselt annab neid sentimeeter paar tagasi sisse lüüa. Soovitaks paigaldada kvaliteetne armeeringuga hingav aluskate, näiteks Divoroll Universal 2 S, mis on varustatud mõlemas servas teibiga. Aluskate paigaldata horisontaalselt, tõmmates õrnalt pingesse.
Hingav aluskate on ühtlasi ka tuuletõke, hiljem lihtne pööningu poolt soojustada kui on tegemist eluruumidega. Distantsliist sarikatele aluskate peal võiks olla 3,5-5 cm kõrgune, mis tagab hea tuulutuse. Roovituseks sobib 50x100. Juhiks veel tähelepanu sellele, et hingava aluskattega on tunduvalt mugavam saada hea tuultpidav sõlm. Pean silmas seina ja sarikatevahelist osa.
Tehke õige otsus ja valik, mis kestab kaua.
Küsimus: Kuidas teada saada juurdeehitise vajalikku sarika mõõtu?12.04.2016
tere,
Plaan ehitada fibost seinaga majale juurde garaaž. Seinad plaanis teha 50x150 prussidest 55cm sammuga. Küsimus tekib, mis mõõdus peaks olema katuse sarikad kui sille on 6m ja katuse kalle 6 meetri peale 1 m? Kas piisab 50x150 või peaks olema 50x200? sammuks samuti 55cm, mis oleksid kohakuti seina postidega, katusekatteks plekk. Erinevatest foorumitest olen aru saanud, et sarikatele on mõistlik teha horisontaalsed lõiked seinale toetumise kohas, et vältida nö "maha libisemist".
Teine küsimus, kuidas kinnitada fibo poolsed sarika otsad? Kanduritega seina fibo kruvidega kõhutunne ei luba. Endal oli mõte panna seina äärde keskele 100x150 pruss püsti ning selle peale piki hoonet horisontaalselt ka 100x150 pruss millele siis toetuksid ülemised sarika otsad. Garaazi mõõtmed 10x5,5m.
Kolmas küsimus, kuidas kinnitada sarikad. Kas piisab tavaliste nurgikutega ühelt poolt, räästa poolt ühest küljest, harja poolt teisest või peaks kasutama tugevdustega nurki ja mõlemalt poolt prussi neid kinnitama?
Pikk jutt kuid ehk sai arusaadav. Vundamendiks plaatvundament.
Plaan ehitada fibost seinaga majale juurde garaaž. Seinad plaanis teha 50x150 prussidest 55cm sammuga. Küsimus tekib, mis mõõdus peaks olema katuse sarikad kui sille on 6m ja katuse kalle 6 meetri peale 1 m? Kas piisab 50x150 või peaks olema 50x200? sammuks samuti 55cm, mis oleksid kohakuti seina postidega, katusekatteks plekk. Erinevatest foorumitest olen aru saanud, et sarikatele on mõistlik teha horisontaalsed lõiked seinale toetumise kohas, et vältida nö "maha libisemist".
Teine küsimus, kuidas kinnitada fibo poolsed sarika otsad? Kanduritega seina fibo kruvidega kõhutunne ei luba. Endal oli mõte panna seina äärde keskele 100x150 pruss püsti ning selle peale piki hoonet horisontaalselt ka 100x150 pruss millele siis toetuksid ülemised sarika otsad. Garaazi mõõtmed 10x5,5m.
Kolmas küsimus, kuidas kinnitada sarikad. Kas piisab tavaliste nurgikutega ühelt poolt, räästa poolt ühest küljest, harja poolt teisest või peaks kasutama tugevdustega nurki ja mõlemalt poolt prussi neid kinnitama?
Pikk jutt kuid ehk sai arusaadav. Vundamendiks plaatvundament.
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Olenevalt FIBO bloki paksusest saab kinnitusvahendina kasutada ka erinevaid ankruid.
Nii pikka tala võib ajapikku lumekoormuse mõjul "propellerisse" keerata. Vinklid pange sarika mõlemasse otsa, mõlemale poole.
Küsimus: Kui palju on 150*50 prussi kandevõime 1.5 m ja 1 m sammuga?01.03.2016
Tere, Kui palju on 150*50 prussi kandevõime 1.5 m ja 1 m sammuga?
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
Prussi kandevõimet hinnatakse tema silde ehk toetuspunktide vahelise kauguse järgi ehk kui pikk on antud pruss. Samas on oluline näitaja ka katuse kaldenurk. Katuse sarika tugevuse arvutamiseks on vajalik teada sarika kogu ehitust.
Küsimus: Kas eterniidi vahetusel tohib uue eterniidi alla jätta vana laastukatuse?03.11.2015
Sooviks vanal majal vahetada vana eterniidi uuema vastu, kas tohib seda vana laastu alla jätta?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Küsimus: Kas on ka mingit vahet, kas katuse roovitus teha kuusest või männist?07.05.2015
Tere!
Plaan katust vahetada. Kas on ka mingit vahet roovituse materjalil, kas teha kuusest roovitus või männipuust? Mis on ühe või teise plussid ja miinused?
Plaan katust vahetada. Kas on ka mingit vahet roovituse materjalil, kas teha kuusest roovitus või männipuust? Mis on ühe või teise plussid ja miinused?
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
häid tugevusomadusi nõutakse puidult, mida kasutatakse kandvates konstruktsioonides. Männi ja kuuse tugevusomadused on enamjaolt sarnased. Puitmaterjali tugevusomadustele avaldavad nõrgendavat mõju nii okste suurus,
hulk kui ka nende asukoht ja kuju. Tänu oma erilisele rakuehitusele imab kuusk männist vähem niiskust.
Kuivades kuusepuidu rakud sulguvad, kuid männi maltspuit jääb avatuks.
Väiksema niiskusimavuse tõttu on kuuse niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad. Puit on elav materjal, puidu kõikumine ei tekita probleemi kivikatusele, kivid on ülekattes ja liiguvad puiduga kaasa, ka kõveratel roovidel on katusekivid endiselt hästi kinnitatud ja paigas.
Küsimus: Milles võib asi olla, kui pärast sadu on ühe poole katuse tuulekasti all sein laiguti märg?06.03.2015
Tere!
4 aastat tagasi sai pandud uus katus majale. Nüüd on tuulekasti all märjad laigud seina peal - kusjuures vaid ühel pool maja peale sadu. Pööningult vaadates tundub olevat korrektselt tehtud, kiletatud plekialune. Milles võib asi olla?
4 aastat tagasi sai pandud uus katus majale. Nüüd on tuulekasti all märjad laigud seina peal - kusjuures vaid ühel pool maja peale sadu. Pööningult vaadates tundub olevat korrektselt tehtud, kiletatud plekialune. Milles võib asi olla?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Tänud küsimuse eest! Sellele 100% kindlat vastust ei oska anda, aga variante on mitu. Kas tegu on just sademete ajal tekkiva murega või ka näiteks peale külma augustiööd hommikult päikesega tekkivad kondensaadis? Kui kaugele on kile toodud seinast väljapoole? Võimalik on, et kile on vaid välisseinani ja siis tilgub kondensaat seinale. Plekk-katuse korral võib olla ka mõni kruvi end ise lahti keeranud ja nüüd voolab sealt mingi kogus sadevett sisse ja kilelt seinale. Variante on palju. Aiavoolikuga ise sademeid tekitades saab ka proovida probleemi leida. Päris kindlalt saab vastata, kui selles kohas plekipaan lahti võtta ja veenduda, mis selle all toimub.
Küsimus: Kas piisab kruntimisest ja ülevärvimisest, kui katuseplekk on roostes?03.03.2015
Tere,
Kas piisab kruntimisest ja üle värvimisest, kui katuseplekk on roostes? Mida teha kui peaks esinema mõnes kohas läbiv rooste?
Ette tänades,
Kas piisab kruntimisest ja üle värvimisest, kui katuseplekk on roostes? Mida teha kui peaks esinema mõnes kohas läbiv rooste?
Ette tänades,
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Roostes katusepleki värvimine on lõpliku lahenduse edasilükkamine. Roostetamist kui protsessi ei saa seal sees enam peatada, värvitud pinnast ronib ta uuesti mõne aastaga läbi. Värvimine on enda petmine mõneks aastaks.
Erki
Küsimus: Kui võimas peab olema survepesur, et kivikatuselt sammalt kõrvaldada?03.03.2015
Tere!
Mitu bari vähemalt peaks olema survepesur, et pesta kivikatus samblast puhtaks?
Tänud ette!
Mitu bari vähemalt peaks olema survepesur, et pesta kivikatus samblast puhtaks?
Tänud ette!
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
katusekivid on muutumas traditsiooniks, Est-Steini katusekivid on mõnel juba 26 aastat katusel ja päris ilusa samblakihiga kaetud.
Mida puhtam on ümbritsev loodus seda kiiremini tuleb ka sammal
Sambla eemalduseks saab kasutada samblaeemaldajat, neid on kauplustes erinevaid. Kantakse katusele niiske ilmaga, need vahendid leotavad ja hävitavad sambla niidistikku. Päeva paari pärast saab katuse survepesuriga üle pesta. Survepesuri surve ei pea olema suur, lahti ligunenud samblakiht tuleb pestes üsna hästi maha. Suure survega on oht värvitud kivide puhul värvikiht maha pesta. Kui ei soovita kasutada keemiat, siis üsna hästi tuleb sammal maha kasutades survepesuris sooja vett. Keraamiliste katusekivede pesul võib kasutada suuremat survet.
Infoks tahaks öelda seda, et sammal ei ole katustele probleemi tekitanud, vanad 70-80 aastased betoonkivi katused, mis valmistatud Esimese Eesti Vabariigi ajal on siiani katustel.
Ka sammaldunud kivikatus näeb väärikas välja.
Küsimus: Milliseid katusematerjale võiks kasutada palkmaja katuse ehitusel?17.06.2014
Tere!
Plaanime 1927.a. valminud palkseintega talumaja katuse uuendamist. Katusematerjaliks on praegu 1967.a. laastukatusele pealelöödud eterniit. Lisaks asbestivabale värvitud eterniidile oleme arutanud ka teisi katusematerjale. Milliseid katusematerjale võiks veel kasutada palkmaja katuse ehitusel?
Tänades
Plaanime 1927.a. valminud palkseintega talumaja katuse uuendamist. Katusematerjaliks on praegu 1967.a. laastukatusele pealelöödud eterniit. Lisaks asbestivabale värvitud eterniidile oleme arutanud ka teisi katusematerjale. Milliseid katusematerjale võiks veel kasutada palkmaja katuse ehitusel?
Tänades
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee