Katused

Tere!

Kogu "mure" taandub küsimusele, kas olemasolev vana roov on nii suure ristlõikega, et ei hakka selle uue puitkonstruktsiooni ja katusekatte all õõtsuma. Ilmselt seal 1500mm avas jäigana püsivat roovi kasutatud ei ole. Kui on soov saada tasapinnale ja visuaalselt sile uus katus, siis soovitaks kaaluda ikkagi sarika lisamist või eemaldada vana roov ja kasutada uue roovina väga suure ristlõikega puitu, mis tagab koormuse ärakandmise (katuse omakaal + lumekoormus) sellise suure ava korral. Selle skeemi eelis on ka asjaolus, et katusekonstruktsioon ei tule ülemäära paks.

Tere.
Katuse katte vahetamisel võib ümarpalgid alles jätta. Soojustamise puhul tuleb valida, millist lahendust kasutada, kas hingava või mittehingava konstruktsiooni vahel.
Vastavad sõlme joonised leiate monier.ee kodulehelt sõlmede joonised alt.

Hea lahendus oleks, kui eemaldada tõrvapapp ja laudis. Soojustuse villa kiht peaks olema vähemalt 250mm. Vanade katuste puhul on lihtsam soojustuse osa kasvatada väljapoole, kui on 50x150 sarikas, siis olemas olevale sarikale lisada 50x100 pruss. Hingava aluskatte saab paigaldada otse sarikatele villa peale. Oluline on hingava aluskatte tuulekindel ühendus seina piiril.

Sambla eemaldamiseks on tõhus vahend Grön-Fri. Antud toode hoiab katuse samblast puhtana kuni 4 aastat. Antud toodet müüakse ehituspoodides.

Tere,

Ümarpalk sarikad olid enimlevinud sarikamaterjal eelmise sajandi alguses. Enamasti on need vanad palktarindid heas korras ja kestavad kivikattega sama kaua, kui nad on tehtud tervest puidust ning püsivad õhkkuivad (niiskus mitte üle 20-22%).
Palksarikatele, mille vahed kõiguvad 1,2 kuni 2 meetrit, sobib roovituseks saematerjal 50x100mm, millega on hea katust rihti ajada. Suureks abiks rihtimisel on Monieril pakkuda roovirihtimis kiilud, mis on laos kohe saadaval ja suureks abiks katuste renoveerimisel.

Tere!

Sarnane küsimus tuli mulle just paar päeva tagasi ka otse :) Seega teema on aktuaalne. Vana ruberoid võib jääda alla. Küll aga ei ole ta aluskatte aseaine, sest aluskate peab olema terve ja suutma koguda kondenseeruva vee pleki alt kokku ja tooma selle räästasse. Ilmselt ei ole ruberoid päris terve, sellepärast Te katust vahetama hakkategi ju. Vana roovituse võite ju ka alla jätta, aga katus tõuseb muidugi selle võrra rohkem. Kile paigalduseks tuleb nüüd vanale roovile lüüa soovitavalt 50x50mm sarikasihis liist, sinna kile, 25x50mm liistuga kile kinni ja nüüd ristipidine roov soovitatavalt 100x25mm lauast. Siis on tagatud kile tuulduvus nii alt kui pealt. Kui aga vähegi viitsimist, võtke see vana roov ja ruberoid ära alt - katus tõuseb vähem ja rihtimist sileda roovi saamiseks ka vähem.

Tere,

penoplasti kasutatakse lamekatuse soojustamisel. Kaldkatustel, kus on tegemist sarikate või fermidega, penopalast ei sobi. Puit kahaneb ja kõverdub, penoplasti ja sarikate vahele tekivad praod. Miinimum villa paksus on alates 250 mm.

Tere!

Eluline küsimus, tänud! Lumetõkked tuleb lahendada nii, et suurema pinna puhul ei loodetaks vaid ühele räästasse paigaldatud reale. Kesklinna katustel, mis üldiselt on suuremad pinnad, peaks olema neid mitmes reas. Siin aga põrkume Teie enda küsimuses väikesele vastuolule eestlase rahakotiga - selline lahendus on lihtsalt kallis ja eelarvetest roogitakse lumetõkked tihtipeale üldse välja. Head lahendused aga ongi kallid ja hinda elule ei saa rahasse panna.

Plekk-katuse sobivus sellest vaatenurgast ja laiuskraadist. Sama mure on nii eterniidil, kivikatusel jt. viilkatustel kasutatavatel materjalidel. Siis peaks pidama lausa viilkatuseid meie kliimale sobimatuteks, millega ei saa aga üldse nõus olla - meie kliimas peab just saama sademed katuselt alla voolama. Klimaatiliselt on veel raskemad olud Põhjamaades, aga seal on metallkatused siiski kõige populaarsemad juba üle 100 aasta.

Lihtsalt lumetõkkeid tuleb paigaldada mitmes rivis ja katuselt tuleb sõltuvalt lumekogusest seda siiski eemaldada. Sellelaadset teenust pakkuvaid ettevõtteid on Eestis kümneid, kui mitte sadu.

Eriti vastutusrikastes sõlmedes võib kasutada küttekaableid.

Tere!
Tänud asjaliku ja pideva küsimuse eest ja siinkohal hea võimalus seda uuesti selgitada! Selle skeemi peamine loodetav võit on kokkuhoid aluskattelt, mis moodustab kogu eelarvest tähtsusetu summa. See kokkuhoid kaob ära, kui töömees peab vana lainetava katuse peale saama rihitud ja sirge aluspinna. Uue aluskonstruktsiooni korral seda muret ei ole ja tööaeg on lühem. Vana katuse peale tuleks sel juhul teha samasugune puitkonstruktsioon (aluskattekile hoidev liist oleks siiski kokkuhoid, aga seegi on rahas olematu) kui uue katuse korral. Ja peamine - katust vahetatakse, kuna vana katusekate on amortiseerunud. Nüüd aga tekib ikka olukord, kus pleki alla tekkiv kondsenseerunud vesi voolab mööda vana augulist pinda alla - milleks siis üldse katust vahetada?

Tere!
Kahjuks sellest korralikku katust ei sünni. Plekk-katus tahab siledat tasapinda enda alla, korrektset tuulutust. Seda sellise konstruktsiooniga kahjuks ei saavuta. Samuti läheb see veidi vastuollu katuse vahetamise põhiideega, kui uue ilusa asja alla jäetakse tegelikult mäda aluspind.