Ehitus
Küsimus: Kas infrapuna küttepaneeli on mõttekas kasutada 38 m2 ruumi põhikütteks, st kas on need nii head kui nende reklaam?30.11.2016
Kas infrapuna küttepaneeli on mõttekas kasutada 38 m2 ruumi põhikütteks, st kas on need nii head kui nende reklaam? Väidetavalt soojendavad sisustust, mis omakorda õhku. Seega, kas mida rohkem sisustust, seda soojem ruum?
Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Mina soovitaksin pigem head ja vaikset õhk-soojuspumpa- see on kindlasti kulu poolest soodsam kui infrapuna kiirgur.
Samas see lause, et soojendab sisustust ja siis omakorda ruumi kõlab küll väga hea reklaamilause.
Samas kui valida elektri radiaatori ja kiirguri vahel siis vast valiksin kiirguri.
Küsimus: Kas müüjal on kohustus suure müra tõttu soojuspump mujale paigaldada, sest garantii tõttu ei saa teised seda ju puutuda?30.11.2016
Kui firma on paigaldanud soojuspumba, aga see tekitab probleeme oma suure müraga, kas siis tööd teostanud ettevõttel on kohustus tellija soovil see paigutada teise kohta või siis raami peale? Muidu kaoks ju garantii antud tootele, kui seda teeks teine firma. Nad on juba põiminud 1,5 kuud vabandusteks, et pole aega üldjarjekorda pole ka nõus panema. Mis variante meil oleks? Aitähh
Vastus: Tauno Topkin, küttesüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Soovitan ilusti kirjalikult paluda seade ringi tõsta. Ringi tõstmise eest võib firma teie käest lisaraha küsida- kuna see on lisatöö.
Kui vastust ei tule ja aega ei leita siis tundub väga kahtlane firma. Siis laseksin mõnel teisel firmal see ringi tõsta sest ka garantiid pole esimesest firmast nagunii loota.
Ümbertõstmise kohta saada kiri mulle tauno@citykliima.ee
Mis firmaga tegu ja mis mudeliga?
Küsimus: Millised oleksid alternatiivsed lahendused sisemise palkseina katmiseks?28.11.2016
Plaanis on 1920-ndatel ehitatud palkmaja soojustada väljastpoolt 10 cm villaga, millele tuleb väljapoole peale tuuletõke, õhutusvahe ja laudis. Esimeseks küsimuseks on, millise villaga oleks mõistlik soojustada palkseina väljastpoolt selliselt, et kõik palgivahed oleksid täidetud ning palgivahedesse ei tekiks liigniiskust?
Teine probleemküsimus on välisseinte sisemise poolega. Soov oleks saada sein seest poolt sirgeks ning vedada seina äärest elektrijuhtmed. Millega on võimalik katta toa sisesed palkseinad selliselt, et ei tekiks kuhugi liigniiskust ega hallitust? Kas on mõistlik paigaldada seina metallkarkass, kuhu vahele 5 cm kivivilla, selle peale osb plaat ning seejärel kipsplaat? Või on kõige parem lahendus savikrohv? Millised oleksid alternatiivsed lahendused sisemise palkseina katmiseks?
Teine probleemküsimus on välisseinte sisemise poolega. Soov oleks saada sein seest poolt sirgeks ning vedada seina äärest elektrijuhtmed. Millega on võimalik katta toa sisesed palkseinad selliselt, et ei tekiks kuhugi liigniiskust ega hallitust? Kas on mõistlik paigaldada seina metallkarkass, kuhu vahele 5 cm kivivilla, selle peale osb plaat ning seejärel kipsplaat? Või on kõige parem lahendus savikrohv? Millised oleksid alternatiivsed lahendused sisemise palkseina katmiseks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palgivahed, avade ümbrused ja nurgatapid tuleks kõigepealt tihendada (toppida takuga) ning alles seejärel jätkata hoone soojustamisega. Pärast tihendamist võib soojustada kivivillaga (100 mm) ning selle peale paigaldada tuuletõkkeplaat, seejärel õhuvahe ning voodrilaud.
Seestpoolt soojustada pole soovitatav. Kui panete seina plaadid, siis nende taha peaks jätma õhuvahe. Palkseina savikrohv on andnud väga häid tulemusi, soovitan.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
www.kallepilt.ee
Küsimus: Kas keramsiitkruusaga täidetud põrand peab vastu?28.11.2016
Tere!
1930-ndatel ehitatud majas põrandad alt märjad/ osaliselt mädad. Algne põrand koosnes taladest/ ümarpalkidest, mis asetsevad raudkividel, õhuvahe, mustpõrand, saepurulaadne soojustus 100mm ning 50 mm laudpõrand. Endine omanik paigaldas ca 10 aastat tagasi vanale laudpõrandale 50mm penoplasti ning sellele omakorda 50mm villa ning peale laminaatparketi. Vundamendis puuduvad tuulutusavad.
Nüüd on plaanis põrand välja vahetada. Olemasoleva pinnase asendaks ca 30 cm ulatuselt liivaga, immutatud põrandalaagid toetaks keramsiitplokkidele, mis asetseksid vundamendi ülemise piirini keramsiitkruusaga(4-8mm) täidetud soojustuskihis. Keramsiitkruusa ja laagide vahele õhuvahe. Laagidele paigaldaks OSB, millele siis vastavalt kas puitparketi või põrandalauad. Kas selline lahendus (kasutatud info: http://vanaajamaja.ee/download/Raport.pdf , lk 103) peab vastu või tuleks mõelda muudele lahendustele?
Maja asub kõrgel kohal, kogu õu on langusega (kalle ligi 10%) majast eemale, maja ümbrusest on puud ja põõsad eemaldatud, maja äärest lillepeenrad likvideeritud; heina asemel kasvab muru. Vihmavesi on juhitud majast eemale. Maja asub liivasel pinnasel. Talvel külm otseselt ei ole (ainult laminaat on külm), kui arvestada seda, et välisseinad on soojustatud ning pööningu soojenduseks on 10-15 cm lubjatatud liiva. Toimiv ventilatsioon olemas.
1930-ndatel ehitatud majas põrandad alt märjad/ osaliselt mädad. Algne põrand koosnes taladest/ ümarpalkidest, mis asetsevad raudkividel, õhuvahe, mustpõrand, saepurulaadne soojustus 100mm ning 50 mm laudpõrand. Endine omanik paigaldas ca 10 aastat tagasi vanale laudpõrandale 50mm penoplasti ning sellele omakorda 50mm villa ning peale laminaatparketi. Vundamendis puuduvad tuulutusavad.
Nüüd on plaanis põrand välja vahetada. Olemasoleva pinnase asendaks ca 30 cm ulatuselt liivaga, immutatud põrandalaagid toetaks keramsiitplokkidele, mis asetseksid vundamendi ülemise piirini keramsiitkruusaga(4-8mm) täidetud soojustuskihis. Keramsiitkruusa ja laagide vahele õhuvahe. Laagidele paigaldaks OSB, millele siis vastavalt kas puitparketi või põrandalauad. Kas selline lahendus (kasutatud info: http://vanaajamaja.ee/download/Raport.pdf , lk 103) peab vastu või tuleks mõelda muudele lahendustele?
Maja asub kõrgel kohal, kogu õu on langusega (kalle ligi 10%) majast eemale, maja ümbrusest on puud ja põõsad eemaldatud, maja äärest lillepeenrad likvideeritud; heina asemel kasvab muru. Vihmavesi on juhitud majast eemale. Maja asub liivasel pinnasel. Talvel külm otseselt ei ole (ainult laminaat on külm), kui arvestada seda, et välisseinad on soojustatud ning pööningu soojenduseks on 10-15 cm lubjatatud liiva. Toimiv ventilatsioon olemas.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Hoonete puhul, kus vundamendi kõrgus võimaldab paigaldada alt tuulduvaid põrandaid, soovitame kasutada ainult seda lahendust. Sellisel juhul on konstruktsioon alt üles: liiv 150 mm, keramsiitplokid põrandatalade (laagide) toestamiseks (ümber plokkide õhuvahe), hüdroisolatsioon, puitlaagid (50x200 mm), laagide vahel all tuuletõkkeplaat (VKL) ja soojustus (kivivill min 200 mm), peal OSB + parkett või laudis.
Keramsiitkruus (FIBO kruus) laagide vahel takistab põranda tuuldumist ning soodustab seenkahjustuste arengut.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas esimese korruse betoonpõrandal olevate laagide vahe võib täita kergkruusaga, sellega soojustaks ju ka keldri lae?24.11.2016
Tere.
Kas esimese korruse betoonpõrandal olevate laagide vahe võib täita kergkruusaga?
Kas esimese korruse betoonpõrandal olevate laagide vahe võib täita kergkruusaga?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ei soovita. See vähendab õhu liikumist laagide vahel ning suurendab oluliselt seenkahjustuste tekke võimalust. Samuti ei soovita tihendada põrandaääri vuugitäitega, et tagada põrandaause tuuldumine siseõhuga.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millist villa (klaas-, kivi- või tselluvilla) kasutada saepuru peal pööningu vahelae soojustamisel?24.11.2016
Tere,
ostsime viilkatusega puitmaja, kus teisel korrusel on suviseks elamiseks ehitatud toad. Talvel on seal suht jahe. Nüüd soojustame pööningut. Vahelael on vaid ca 15..20cm saepuru. Millist villa (klaas-, kivi- või tselluvilla) ja kui palju kasutada? Kas mingil juhul on vaja paigutada aurutõke saepuru ja paigaldatava villa vahele? Katusealune tuulutus on korras. Katus ise on (sarikate vahel) soojustatud kivivillaga.
Tänades
ostsime viilkatusega puitmaja, kus teisel korrusel on suviseks elamiseks ehitatud toad. Talvel on seal suht jahe. Nüüd soojustame pööningut. Vahelael on vaid ca 15..20cm saepuru. Millist villa (klaas-, kivi- või tselluvilla) ja kui palju kasutada? Kas mingil juhul on vaja paigutada aurutõke saepuru ja paigaldatava villa vahele? Katusealune tuulutus on korras. Katus ise on (sarikate vahel) soojustatud kivivillaga.
Tänades
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Soovitan soojustada vahelagi puistevillaga. Sobivad kõik teie poolt nimetatud materjalid, me ise kasutame enamasti sellistel puhkudel kivivilla puistevilla. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 150 mm (arvestades, et saepuru jääb) ning aurutõket sinna vahele ei tohi paigaldada.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas lisavilla paigaldamisel on vajalik aurutõkkepaber või võib kasutada tavalist ehitus pappi?24.11.2016
Tere.
Saepurutäitega maja sai asendatud kivivill parociga. Kuna seina täidise paksus vaid 12,5 cm sooviks siseseinadesse, mis on välimised, lisada 5 cm villa. Kas on vajalik aurutõkkepaber või võib kasutada tavalist ehitus pappi ja kas seintesse ilma karkassita paigaldatud vanad kipsplaadid võib alla jätta või peab need eemaldama. Seinad seestpoolt välja on kips ilma karkassita paigaldatud saepuruplaadile ja saepuruplaat siselaudisele, siselaudis karkassile. Karkassiks 12,5 cm puit postid, mille vahe on kivivillaga täidetud ja peal tuuletõkkeplaat liistud ja laudis.
Siseseina soojustuse peale plaaniks sisevoodrilauda. Kuidas oleks õige selliselt käituda, et midagi ei hakkaks hallitama ja niiskuma. Majal ka ahju-pliidi kütte.
Saepurutäitega maja sai asendatud kivivill parociga. Kuna seina täidise paksus vaid 12,5 cm sooviks siseseinadesse, mis on välimised, lisada 5 cm villa. Kas on vajalik aurutõkkepaber või võib kasutada tavalist ehitus pappi ja kas seintesse ilma karkassita paigaldatud vanad kipsplaadid võib alla jätta või peab need eemaldama. Seinad seestpoolt välja on kips ilma karkassita paigaldatud saepuruplaadile ja saepuruplaat siselaudisele, siselaudis karkassile. Karkassiks 12,5 cm puit postid, mille vahe on kivivillaga täidetud ja peal tuuletõkkeplaat liistud ja laudis.
Siseseina soojustuse peale plaaniks sisevoodrilauda. Kuidas oleks õige selliselt käituda, et midagi ei hakkaks hallitama ja niiskuma. Majal ka ahju-pliidi kütte.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Karkasshoone soojustamisel on sissepoole aurutõke vajalik, kuna mineraalvilla veeaurujuhtivus on suur ning vastasel korral hakkab vesi konstruktsioonis kondenseeruma, mistööb kaasa soojustuse erisoojajuhtivuse suurenemise ning seega protsess kumuleerub. Kõik vahekihid soojustuse sees on mõistlik eemaldada, sest materjalide veeauruläbilaskvus peaks seestpoolt väljapoole suurenema (sissepoole kõige veeaurutihedam materjal).
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millega soojustada keldri talade vahelt ja kas aurutõkkepaberit on ka vaja kasutada?24.11.2016
Tere
Mure vana keldriga, mis asub elumaja esiku all. Keldri seinad on laotud raudkivist. Lagi taladest, milledel põrandalaud 38 mm. Talad alt ca 5 cm kohati pehkinud aga põrandalauad korralikud. Vana täidis oli saepuru ja must laud. Keldris on ka äratõmme korstna õhulõõri. Vana akent välisseinas ei ole ja see auk on kinni pandud. Millega lage võiks taladevahelt soojustada ja kas aurutõkkepaberit on vaja kasutada?
Mure vana keldriga, mis asub elumaja esiku all. Keldri seinad on laotud raudkivist. Lagi taladest, milledel põrandalaud 38 mm. Talad alt ca 5 cm kohati pehkinud aga põrandalauad korralikud. Vana täidis oli saepuru ja must laud. Keldris on ka äratõmme korstna õhulõõri. Vana akent välisseinas ei ole ja see auk on kinni pandud. Millega lage võiks taladevahelt soojustada ja kas aurutõkkepaberit on vaja kasutada?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Vaatamata sellele, et keldris on õhuniiskus kõrge on veeauru osarõhk tihti keldri pealses ruumis kõrgem, sest keldri temperatuur on madalam. Seetõttu on aurutõkkepaberi paigaldamine keldri lae soojustamise puhul probleeme tekitav. Soovitame soojustada keldri lae mineraalvillaga 100-150 mm, kus allapoole on lisaks paigaldatud tuuletõkkeplaat (soovitatav VKL). Tuuletõkkeplaadi saab toestada hõreda laudisega.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas pööningule tasuks vahtplasti peale paigutada veel kivililla kihi ja kas see tuleks katta tuuletõkkega?16.11.2016
Külmpööninguga 2-korruselise elamu teise korruse lagi on topelt kipsplaatidega, aurutõkkega, puitlaagide vahel on soojustuseks vahtplast, mis külmpööningult vaadates on laagidega tasapinnas.
Kas on mõtekas ja efektiivne paigaldada lisasoojustuskiht kivivillana? Soov oleks mitte kasutada puistevilla. Kas selleks sobib näiteks lahtirullitav kivivill ilma lisalaage paigaldamata? Kas laagideta paigaldamisel on soojusefektiivsus või oleks villapaanide vahelt soojuskadu liiga suur? Kas vahtplasti ja kivililla koos kasutamisel on ka niiskusprobleemide oht? Kas tekkiva kõrgema soojustuskihi ja laudisest pööningu välisseina vahele peab paigaldama niiskust-tuuletõkke? Kas selline kivivillast lisasoojustus tuleks katta tuuletõkkega?
Kas on mõtekas ja efektiivne paigaldada lisasoojustuskiht kivivillana? Soov oleks mitte kasutada puistevilla. Kas selleks sobib näiteks lahtirullitav kivivill ilma lisalaage paigaldamata? Kas laagideta paigaldamisel on soojusefektiivsus või oleks villapaanide vahelt soojuskadu liiga suur? Kas vahtplasti ja kivililla koos kasutamisel on ka niiskusprobleemide oht? Kas tekkiva kõrgema soojustuskihi ja laudisest pööningu välisseina vahele peab paigaldama niiskust-tuuletõkke? Kas selline kivivillast lisasoojustus tuleks katta tuuletõkkega?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Mis võib põhjuseks olla, et gaasikatla veerõhk langeb?03.11.2016
Tere
Kasutusel olevale gaasikatlale sisestades vett 1,8 bar peale (peaks olema etteantud maksimum), langeb see päevaga umbes 0,8 bar peale. Kas see on normaalne langus ja tase? Eelmisel kütteperioodil püsis paar kuud kenasti 1,8 bar peal. Infoks veel, et tegemist on kortermaja keldris asuva keskkütte katlaga, mis on jäänud üht korterit kütma (teised on paigaldanud eraldi oma katla).
Kasutusel olevale gaasikatlale sisestades vett 1,8 bar peale (peaks olema etteantud maksimum), langeb see päevaga umbes 0,8 bar peale. Kas see on normaalne langus ja tase? Eelmisel kütteperioodil püsis paar kuud kenasti 1,8 bar peal. Infoks veel, et tegemist on kortermaja keldris asuva keskkütte katlaga, mis on jäänud üht korterit kütma (teised on paigaldanud eraldi oma katla).
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
See ei ole normaalne.
Oletan, et küttesüsteemis lekkeid ei ole. Tõenäoline põhjus on ebapiisav või ülearu suur küttesüsteemi paisupaagi vasturõhk. Kontrollige paisupaagi eelrõhku ( küttesüsteemist lahtiühendatud paisupaagi korral). Selleks ei paisupaak normaalselt toimiks, peab kütte 1,5 bar kütte töörõhu korral eelrõhk olema 0,7...0,8 bar.