Hoonete restaureerimine-renoveerimine

Tere!
Hoone lühikirjeldus: ehitusaasta 1961, madalvundament, vahelaed monteeritav raudbetoon.
Tegemist on 32 korteriga, 4-kordse elumajaga. Fassaaditööd tehtud ning soojustatud. Maja asub mere vahetus läheduses ning esikülg avatud meretuultele. Korter on merepoolne ning nurgapealne. Trepikojast maja otsaseina poole jääva korterite all olevas keldripooles keldriboksid puuduvad (minu ja naabri korteri alune). Antud keldripool on kinni ehitatud, ligipääsuks jäetud kitsas avaus. Keldribokside asemel on kõrge muldkeha. Muldkeha ja lae vahe ~1.2m
Probleemist.
Korteris sai ostujärgselt aastaid tagasi tehtud kap.remont - tehtud mustaks karbiks ja ehitatud kõik uuesti. Põranda välja viskamisel selgus, et köögipõranda all oli märgata näriliste tegutsemise jälgi, samuti oli püstakute juures augud otse keldrisse ning betoonpõranda paksus kohati peaaegu olematu. Uue põranda tegemisel sai põranda õhukesed kohad tugevdatud ning tänu tehtud mõtlematu otsus - kasutada laagide vahel kergkruusa (vältimaks närilistel käikude tegemise võimalust).
Seoses sellega on nüüd aga hoopis tõsisem probleem - põrandad on väga külmad ning talvine korteri sisetemperatuur ei kannata kriitikat.
Mis oleks antud juhul kõige parem lahendus? Ühe alternatiivina näen penoplastiga keldri lae katmist, kuid ei ole kindel, kas see on kõige õigem ning piisavam lahendus. Ning kas ainult ühe korteri alt soojustamine on lahendus (nagu eelpool mainitud, on samasugune muldkeha ka otsmise naaberkorteri all)?
Variant oleks ka korteris võtta olemasolev põrand üles ning vahetada kergkruus välja. Samuti oleks mõte vahetada välja laminaatparkett laudparketi vastu, kuid siis tuleks juba laagid ümber teha (uksepakud asuvad üsna madalal). Kuid selge on see, et midagi tuleb kiiremas korras (ning õigesti) ära teha, sest külmetushaigused on juba traditsiooniks saamas ning lemmikloomal liigestega probleemid külmal põrandal magamisest.

Tänud ette vastuse eest!