Ehitus
Küsimus: Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest?10.09.2014
Tervist!
Maja eelmine omanik oli renoveerinud põranda selliselt: liiva peal talad, talade vahel klaasvill, peal põrandalauad. Õhuvahetus puudus. Pärast 9-aastast majas elamist tekksid majavammi ilmingud (seene liik laboratoorselt määratud). Konstruktsioonide avamisel ilmnes, et põrandaalune praktiliselt üleni vammi meelevallas, üks sisesein peaaegu laeni kahjustunud. Välissein õnneks ainult ühest kohast nakatunud.
Fotod: https://plus.google.com/photos/112041978915648678308/albums/6053416058412028289
Spetsialistid soovitasid betoonpadjal ja topeltlaagidel siseõhuga tuulduvat põrandat. Vundament on madal ning välisõhuga tuulutus oleks keerukas. Hetkel põrandaalune liiv ja kahjustunud puit eemaldatud. Kahjustuskohtade ümbruses olev puit töödeldud Deepkilliga. Nüüd küsimused:
1. Seeneniidistik on ahju all olevate kivide ja kohati ka vundamendikivide vahel. Plaanin kivid ja kivide vahed puhastada nii palju kui võimalik ja seejärel põletiga kuumutada. Kas oleks vajalik töötlemine ka mõne kemikaaliga? Kui, siis millisega?
2. Olen kohati ladunud siseseinale Fibo plokkidest uue alusmüüri. Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest? Seda eriti olukorras, kus vamm elab kõrvaltoa põranda all edasi ja tungib peale. Kogu majas korraga pole aga võimalik töid teha.
Maja eelmine omanik oli renoveerinud põranda selliselt: liiva peal talad, talade vahel klaasvill, peal põrandalauad. Õhuvahetus puudus. Pärast 9-aastast majas elamist tekksid majavammi ilmingud (seene liik laboratoorselt määratud). Konstruktsioonide avamisel ilmnes, et põrandaalune praktiliselt üleni vammi meelevallas, üks sisesein peaaegu laeni kahjustunud. Välissein õnneks ainult ühest kohast nakatunud.
Fotod: https://plus.google.com/photos/112041978915648678308/albums/6053416058412028289
Spetsialistid soovitasid betoonpadjal ja topeltlaagidel siseõhuga tuulduvat põrandat. Vundament on madal ning välisõhuga tuulutus oleks keerukas. Hetkel põrandaalune liiv ja kahjustunud puit eemaldatud. Kahjustuskohtade ümbruses olev puit töödeldud Deepkilliga. Nüüd küsimused:
1. Seeneniidistik on ahju all olevate kivide ja kohati ka vundamendikivide vahel. Plaanin kivid ja kivide vahed puhastada nii palju kui võimalik ja seejärel põletiga kuumutada. Kas oleks vajalik töötlemine ka mõne kemikaaliga? Kui, siis millisega?
2. Olen kohati ladunud siseseinale Fibo plokkidest uue alusmüüri. Kuidas kaitsta Fibo plokke vammiga nakatumise eest? Seda eriti olukorras, kus vamm elab kõrvaltoa põranda all edasi ja tungib peale. Kogu majas korraga pole aga võimalik töid teha.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Fotode põhjal on teie hoones tegemist kaugelelevinud kahjustusega. Põrandate puhul soovitan samuti pakutavat lahendust. Kindlasti ei tohiks betoonpadjal ja topeltlaakidel siseõhuga tuulduva põranda puhul panna soojustust laakide vahele, muidu tuulutus ei toimi. Kui hoone mõõtmed on suured, siis soovitan ka kummipatjade kasutamist alumiste laakide ja betoonpinna vahel. Teie põranda puhul on probleemiks ka suurte kivide olemasolu aluspinnases, need tuleks teisaldada, mis pole kerge.
Vundamendi sisekülje ja ahjualuse töötlemine on vajalik, sealt seeneniidistiku kättesaamine on võimatu. Töötlus tuleb teha suure surve all, et kemikaal tungiks sügavale pragudesse. Soovitan kasutada spetsialiseeritud ettevõtte abi (nt. Puleium OÜ). Kemikaalist soovitan 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat toimeainel põhinevaid kemikaale.
Mis puudutab FIBO plokki, siis seal ei leidu toitaineid puitu lagundavatele seentele. Selliseid materjale kasutab majavamm ainult levikuks (levib mööda pinda) ja happelisust neutaliseerivate ainete hankimiseks. Seega pole neid plokke vaja töödelda. Pigem soovitab injekteerimisega töödelda allesjäävad alumised palgid (ka FIBO ploki kohal) vältimaks seene arengut (toitumist) nendes piirkondades.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas tahkekütte katla võib ühendada enne gaasikatelt, et siis kuum vesi läheks juba gaasikatlasse?08.09.2014
Tere
Momendil on ainult tahkekütte katel, mille kohal soojaveeboiler, kohe on tulemas gaasikütte katel Junkers. Kas võib juhtida tahkekütte katla boileri sooja tarbevee gaasikatlasse, kust soe vesi läheb edasi elektriboilerisse ja sealt edasi kööki ja duširuumi? Paarikümne aasta jooksul paar korda ka katelt keema lastud. Kas see gaasikatlale kurja ei tee, kui veel kunagi peaks üle kütma? Kas elektriboilerit võib kasutada selle boileri asemel, mis müüakse gaasikatelde juurde? Kas on vahet vertikaal või horisontaal boileril? Majas köetav pind 140-150 m2. Kas on soovitusi Junkers katla valikul.
Lugupidamisega
Momendil on ainult tahkekütte katel, mille kohal soojaveeboiler, kohe on tulemas gaasikütte katel Junkers. Kas võib juhtida tahkekütte katla boileri sooja tarbevee gaasikatlasse, kust soe vesi läheb edasi elektriboilerisse ja sealt edasi kööki ja duširuumi? Paarikümne aasta jooksul paar korda ka katelt keema lastud. Kas see gaasikatlale kurja ei tee, kui veel kunagi peaks üle kütma? Kas elektriboilerit võib kasutada selle boileri asemel, mis müüakse gaasikatelde juurde? Kas on vahet vertikaal või horisontaal boileril? Majas köetav pind 140-150 m2. Kas on soovitusi Junkers katla valikul.
Lugupidamisega
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
1. Põhimõtteliselt võib küll boilerid järjestikku panna. Temperatuur gaasikatlale viga ei tee, kuid rõhu tõusu kompenseerimiseks peab olema tarbeveel paisupaak.
2. Kui ma õigesti aru saan, siis gaasikatel on planeeritud selline, mis kütab läbivoolavat tarbevett, seega ei saagi kasutada küttespiraaliga mahuboilerit.
3. Vertikaalseid mahuboilereid peetakse paremaks, kuna vee konvektsioon on intensiivsem, vesi soojeneb kiiremini.
4. Gaasikatla valikuks on vaja teada, mida soovitakse. Kas tavakatel või kondensaatkatel? Kas soe vesi tehakse läbivooluprintsiibil (vist nii olete mõelnud) või soojaveemahutisse? Kas suits juhitakse korstnasse või õhk-suits torudega läbi välisseina õue? Kas küttetemperatuuri tüüritakse ruumitemperatuuri või õuetemperatuuri järgi? Kui need küsimused saavad vastuse, siis saab hakata katelt valima.
Küsimus: Millega värvida endist Pinotexiga värvitud laudist, kas vesialusel värviga või õlivärviga?02.09.2014
Tere,
Umbes 20 aastat tagasi oli hoone lisasoojustuse katteks välisviimistluseks paigaldatud voodrilaud. Voodrilaud on/oli viimistletud Pinotexiga. Praeguseks on päikesepoolsetes seintes Pinotex enam-vähem märkamatu. Kuidas viimistleda seina? Hea oleks saada kaks varianti:
1. katmine vesialusel värviga;
2. katmine nt. õlivärviga (ehk alküüdõlivärv).
Hea oleks ka teada, kumb värvidest on kestvuse suhtes kasulikum.
Tänud
Umbes 20 aastat tagasi oli hoone lisasoojustuse katteks välisviimistluseks paigaldatud voodrilaud. Voodrilaud on/oli viimistletud Pinotexiga. Praeguseks on päikesepoolsetes seintes Pinotex enam-vähem märkamatu. Kuidas viimistleda seina? Hea oleks saada kaks varianti:
1. katmine vesialusel värviga;
2. katmine nt. õlivärviga (ehk alküüdõlivärv).
Hea oleks ka teada, kumb värvidest on kestvuse suhtes kasulikum.
Tänud
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Tõenäoliselt on tegemist poolenisti läbipaistva puidukaitsevahendiga (puidupeits) mitte värviga.
Soovitan kasutada vesialuselisi tooteid, need hoiavad läiget ning tooni paremini. Lisaks on ka elastsemad, ei pragune nii kergelt. Ka on nendega mugavam töötada - töövahendid ning ennast saab lihtsalt veega puhtaks pesta.
Kui te soovite ka nüüd kaitsta pinnad poolenisti läbipaistva puidukaitsevahendiga, siis soovitan vesialuselist toodet Vivacolor Kolorex Akva. Puidu tekstuur jääb alt paistma, annate lihtsalt tooni.
Eelnevalt peab pinnad puhastama lahtisest ning koorunud värvist. ning kuna eelnev toode on pm maha kulunud ning naturaalne puit väljas, siis kindlasti kruntida/töödelda aluspind Kolorex Protektiga.
Täpsemad juhised leiate siit: http://www.vivacolor.ee/juhendid/valisvarvimine/puitdassaadid-aiad/eelnevalt-toodeldud-puitfassaadid-ja-aiad/eelnevalt-peitsitud-puitfassaadide-ja-aedade-peitsimine
Kui Te soovite pinna värvida, siis soovitan hööveldatud puidule Vivacolor Villa Ultima ning saetud või peensaetud laudisele Villa Akva. Värv katab (ei täida) täielikult puitpinna.
Töötamise juhised leiate siit: http://www.vivacolor.ee/juhendid/valisvarvimine/puitdassaadid-aiad/eelnevalt-toodeldud-puitfassaadid-ja-aiad/eelnevalt-vesialuselise-varviga-varvitud-puitfassaadide-ja-aedade-varvimine
Lisaküsimused teretulnud!
Küsimus: Kas Sadolini Master Novus mööblivärv on tervisele ohtlik?28.08.2014
Tere!
Kasutasime korteri uste värvimiseks Sadolini Master Novus mööblivärvi. On öeldud, et värv pole mürgine - pole tervisele ohtlik. Kuid tekkis iiveldus, peas rõhumistunne, nõrkus. Kohe läksin värske õhu kätte ja püüdsin mitte viibida toas. Olin ka kodust paar päeva eemal. Koju tulles jälle peas rõhub jne. Kas tuleks sellest värvist loobuda ja kas viibimine kodus võib tekitada püsiva tervisekahjustuse.
Ette tänades
Kasutasime korteri uste värvimiseks Sadolini Master Novus mööblivärvi. On öeldud, et värv pole mürgine - pole tervisele ohtlik. Kuid tekkis iiveldus, peas rõhumistunne, nõrkus. Kohe läksin värske õhu kätte ja püüdsin mitte viibida toas. Olin ka kodust paar päeva eemal. Koju tulles jälle peas rõhub jne. Kas tuleks sellest värvist loobuda ja kas viibimine kodus võib tekitada püsiva tervisekahjustuse.
Ette tänades
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Tervise probleemide puhul on soovitatav ikkagi arsti poole pöörduda. Info mõttes lisan ka mainitud toote ohutuskaardi - http://www.sadolin.ee/images/ohutuskaart/est/MASTER%20NOVUS%20ET.pdf
Omalt poolt soovitan vesialuselist peaaegu lõhnatut mööblivärvi Vivacolor Special Furniture Akva.
Küsimus: Mida edasi teha kui oleme mürgitanud Boracoliga ja ka põletiga kuumtöödelnud, kuid vammi kolded tekivad tagasi?25.08.2014
Tere,
Vanemad ostsid mõningad aastad tagasi vanema maja. Tänaseks oleme aga avastanud, et kogu maja alune tuulduv vundament oli kinni mätsitud ja see oli lasknud (eeldatavalt) majavammil julgelt tegutseda. Ilmsiks tuli sellest, et põrandad hakkasid vaikselt läbi nõtkuma(vajuma). Lisaks kinni topitud vundamendituulutusele, oli veel eelmine tark omanik ehitanud vanale põrandale peale ka uue põranda (võib olla ka meelega, et varjata probleemi). Samas on tänaseks eelmine omanik manala teed, seega kohtusse ei ole võimalik pöörduda. Seega tuleks mõelda, kas tasub ja kuidas tasub maja korrastada taastada.
Hetkel oleme põranda välja tassinud ja ka seinad lammutanud. Seinad olid vanal majal karkassist ja saepurust. Lisaks oli seal igasugust sodi mida ilmselt nõukaaeg leidus. Lisaks oli vanale fassaadilauale peale löödud tepp-plaat. Seega olid ka seinad üsna umbsed. Lisaks seintele ja põrandatele, on aluspinnas välja tassitud. Aluspinnast ongi ca 1m ja seal all juba savisel pinnasel paas. Mis aga hoiab üsna kõvasti niiskust.
Lisan siia ka mõned fotod seenest.
https://www.dropbox.com/s/p8k3fwsq6l5rt4v/pilt1.jpg
https://www.dropbox.com/s/g24cz6gft8ngldo/pilt2.jpg
https://www.dropbox.com/s/5po51l3pec8nuli/pilt3.jpg
https://www.dropbox.com/s/rzi6axl0cnzznh7/pilt4.jpg
https://www.dropbox.com/s/yi1sha2vh0o5cge/pilt5.jpg
https://www.dropbox.com/s/nogydd38wir4zve/pilt7.jpg
https://www.dropbox.com/s/b7qmu03kv5wnj5p/pilt8.jpg
Oleme vammi ka mürgitanud Boracoliga, kuna seda leidus kaubanduses (siit lugedes seda te ei soovita). Samuti on pindasid kuumtöödeldud põletiga. Samas on kolded nädalaga tagasi tekkinud.
Kas üsna lahtise tuulduva vundamendiga on võimalik vammi jätkuvaid kahjustusi vältida? Kuna maja on üsna madal, siis isegi see on ehituslikult probleem (ilma katusekonstruktsiooni lõhkumata).
Vanemad ostsid mõningad aastad tagasi vanema maja. Tänaseks oleme aga avastanud, et kogu maja alune tuulduv vundament oli kinni mätsitud ja see oli lasknud (eeldatavalt) majavammil julgelt tegutseda. Ilmsiks tuli sellest, et põrandad hakkasid vaikselt läbi nõtkuma(vajuma). Lisaks kinni topitud vundamendituulutusele, oli veel eelmine tark omanik ehitanud vanale põrandale peale ka uue põranda (võib olla ka meelega, et varjata probleemi). Samas on tänaseks eelmine omanik manala teed, seega kohtusse ei ole võimalik pöörduda. Seega tuleks mõelda, kas tasub ja kuidas tasub maja korrastada taastada.
Hetkel oleme põranda välja tassinud ja ka seinad lammutanud. Seinad olid vanal majal karkassist ja saepurust. Lisaks oli seal igasugust sodi mida ilmselt nõukaaeg leidus. Lisaks oli vanale fassaadilauale peale löödud tepp-plaat. Seega olid ka seinad üsna umbsed. Lisaks seintele ja põrandatele, on aluspinnas välja tassitud. Aluspinnast ongi ca 1m ja seal all juba savisel pinnasel paas. Mis aga hoiab üsna kõvasti niiskust.
Lisan siia ka mõned fotod seenest.
https://www.dropbox.com/s/p8k3fwsq6l5rt4v/pilt1.jpg
https://www.dropbox.com/s/g24cz6gft8ngldo/pilt2.jpg
https://www.dropbox.com/s/5po51l3pec8nuli/pilt3.jpg
https://www.dropbox.com/s/rzi6axl0cnzznh7/pilt4.jpg
https://www.dropbox.com/s/yi1sha2vh0o5cge/pilt5.jpg
https://www.dropbox.com/s/nogydd38wir4zve/pilt7.jpg
https://www.dropbox.com/s/b7qmu03kv5wnj5p/pilt8.jpg
Oleme vammi ka mürgitanud Boracoliga, kuna seda leidus kaubanduses (siit lugedes seda te ei soovita). Samuti on pindasid kuumtöödeldud põletiga. Samas on kolded nädalaga tagasi tekkinud.
Kas üsna lahtise tuulduva vundamendiga on võimalik vammi jätkuvaid kahjustusi vältida? Kuna maja on üsna madal, siis isegi see on ehituslikult probleem (ilma katusekonstruktsiooni lõhkumata).
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Fotode põhjal on tõesti tegemist majavammi kahjustusega. Mis puutub Boracoli, siis teie juhtum pole esimene, kus sellest kemikaalist pole abi olnud, lisaks on selle kemikaali ohtlikkus inimesele ja keskkonnale suurem mitmete teiste omast.
Selleks, et seenest jagu saada ei piisagi tihti kemikaalist, vaid on vaja ehitusalaseid, täpsemalt ehitusfüüsika alaseid teadmisi. Majavammi arenguks on vajalik mitmed tegurid - puidu olemasolu (toitained), sobiv temperatuur ja puidu niiskusesisaldus esmajärjekorras, kuid lisaks veel ka happelisust reguleerivate ainete olemasolu, ümbritseva õhu kõrge suhteline niiskus ning päikesevalguse (UV kiirguse) puudumine. Soovitan lugeda siinkohal raamatut "Majavamm, puukoi ja teised kahjurid".
Seega tuleb kahjustuse leviku takistamiseks ja taastekke täielikuks likvideerimiseks mõelda paljudele asjaoludele. Kui nüüd konkreetselt teie hoone lahendusi mõelda, siis kindlasti tuleks teisaldada pinnast vähemalt 40-50 cm planeeritavast põrandapinnast allapoole. Ma usun, et pinnast teisaldades leiate sealt veel mitmeid väikseid puitdetaile või puutükke. Seejärel tuleb pinnas veelkord töödelda termiliselt ja keemiliselt (heaks vahendiks on lihtne Boorax pulber, mis tahkes olekus pole inimesele ohtlik, kuid kummikindad soovitan siiski töötluse ajaks kätte panna). Pärast töötlust on pinnasele sobiv panna poorne liivakiht ca 15-20 cm vältimaks vee kapilaartõusu. Järgmiseks tuleb õhuvahe ja siis puitlaakidel (taladel) põrand, kus soojustus (vajadusel) pannakse laakide vahele. Lisaks on vajalik luua välisõhuga tuulutus jäetud õhuvahes, mis antud hoone puhul on keeruline, sest vundament on madal, kuid võimalik. Puleium OÜ on sellistel jutudel viinud tuulutuse võimalusel üles (kui pööning on kasutuseta ja korralikult tuulduv) või siis toonud torupõlvedega välja niimoodi, et sademe ega pinnasevesi ei valguks torudesse, kuid õhu liikumine on tagatud. Täpsemat soovitust ei oska siin kirja panna,sest pole hoonet ja seda ümbritsevat keskkonda näinud. Ka vundamendi tõstmine on võimalus, kuid võrreldes teiste lahendustega on see keerulisem ja kulukam.
Loodan, et saite kirjapandud mõtetest abi.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas muldpinnasele paigaldatud põranda all on mõtet seestpoolt penoga vundamenti soojustada?21.08.2014
Vanema maja nurga toa põranda soojustamine käsil. Eemaldasin ca 600 mm muldpinnast, valasin postid, et nende peale panna uued laagid, laagide vahele tuuletõke, kivivill peale ja põranda laud peale tagasi.
Küsimus: Kas põranda alla seespoole, vastu vundamenti ja ka ca 400 mm allapoole on mõtekas paigaldada vundamendi soojustuseks mõeldud "penot"(nt.100 mm)? Tänan!
Küsimus: Kas põranda alla seespoole, vastu vundamenti ja ka ca 400 mm allapoole on mõtekas paigaldada vundamendi soojustuseks mõeldud "penot"(nt.100 mm)? Tänan!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Seesmine vundamendi soojustamine pole otstarbekas. Kindlasti tuleb vubdamenti puurida (rajada) tuulutusavad, mis suubuvad tuuletõkke ja aluspinnase vahele õhuvahesse.
Kalle Pilt
Küsimus: Millega asendada palkmaja alumist palki, kui ei ole võimalik leida üle 7 m pikkust palki?19.08.2014
Tere,
Millega asendada maja alumine vana palk, kui pole võimalik leida üle 7 m pikkust palki?
Millega asendada maja alumine vana palk, kui pole võimalik leida üle 7 m pikkust palki?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kuna alumine palk töötab ristikiudu survele, siis võib selle asendada osadena (nt. 2-3 m pikkused palgijupid). Oluline on kahe osa vahele tuuletapi tegemine või siis korralik tihendamine. Palgi ja vundamendi vahele on hädavajalik paigaldada hüdroisolatsioon.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Kas petrooliga pritsimine aitab vammi vastu?19.08.2014
Tere,
Avastasin oma 100-aastase maja rehealuse nurgas muldpõrandal asetsevatel puunottidel sellise seene. Pildilink lisatud:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/58165697/20140805_101150.jpg
Sai puunotid kohe välja viidud ja lõkkes põletatud. Samuti sai kraabitud välja nende all paiknev pealmine mullakiht ja samuti ära veetud. Samas lähedale põrandale jäid mõned korralikud notid, kus esmasel vaatlusel ka mitte mingisugust hallitust polnud. Paari nädala pärast olid ka neil nottidel juba samasugused seened küljes. Kohe kõrval asub ka lubjatud toapoolne palksein ning vundament, kus õnneks ei paista ei hallitust, ega muid kahtlaseid algeid. Kraapisin muldpõranda uuesti üle ja pritsisin petrooliga. Nüüd paar nädalat hiljem vaatasin, et muldpärand on samast kohast kaetud sellise hallikassinise uduja kihiga.
Kas tegemist võib olla vammiga ja kas see levib ka mööda muldpõrandat ning mida ette võtta?
Avastasin oma 100-aastase maja rehealuse nurgas muldpõrandal asetsevatel puunottidel sellise seene. Pildilink lisatud:
https://dl.dropboxusercontent.com/u/58165697/20140805_101150.jpg
Sai puunotid kohe välja viidud ja lõkkes põletatud. Samuti sai kraabitud välja nende all paiknev pealmine mullakiht ja samuti ära veetud. Samas lähedale põrandale jäid mõned korralikud notid, kus esmasel vaatlusel ka mitte mingisugust hallitust polnud. Paari nädala pärast olid ka neil nottidel juba samasugused seened küljes. Kohe kõrval asub ka lubjatud toapoolne palksein ning vundament, kus õnneks ei paista ei hallitust, ega muid kahtlaseid algeid. Kraapisin muldpõranda uuesti üle ja pritsisin petrooliga. Nüüd paar nädalat hiljem vaatasin, et muldpärand on samast kohast kaetud sellise hallikassinise uduja kihiga.
Kas tegemist võib olla vammiga ja kas see levib ka mööda muldpõrandat ning mida ette võtta?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Foto ja kirjelduse põhjal on tõesti tegemist suure tõenäosusega majavammiga. Mulla teisaldamine oli õige otsus, lisaks võiks mullapinda kuumutada gaasipõletiga ning seejärel töödelga boorax pulbriga (300g/m2 - puistada pinnale ja segada kergelt rehaga). Kõige olulisem on kõikide puitelementide teisaldamine nii pinnaselt kui selle pealmisest kihist (põrandapinnast allpool).
Petrooleumiga pihustamine ei aita.
Parimate soovidega
Kalle Pilt
Küsimus: Kas puuriida taha tekkinud seen võib olla vamm ja kuidas nende puudega edasi toimida?19.08.2014
Tere!
Tegemist on kahekorruselise palkmajaga, millel täismahus kelder all, sisaldab sauna, garaažist ümberehitatud sauna eesruumi ja kahte hoiuruumi. Probleem ilmneski ühes hoiruumidest, millesse olid ladustatud küttepuud, nimelt hakkas sealt ruumist ukse alt ilmuma punakaspruuni tolmu sauna eesruumi põrandale, asja uurima hakates avastasime puuvirna tagant silikaatseinalt ja sealt olevate puude küljest svamjat valget ning kohati kollakas-pruuni seenelaadsed ollust. Lisaks ka silikaadist tellistest seinte ja põranda ristumiskohast ämblikuvõrgu taolist valget ollust. Tassisime kogu puuvaru sealt välja, lisaks ka prussidest aluse, mis küttepuude hoiukoha all oli, sealt eemaldasime ka kogu lahtise pinnase (hoiuruumi põrand koosneb ise paeplaatidest, kuid ilmselt ajapikku oli sinna kogunenud puujääkidest ja muust mustusest mullasarnane kiht) ja ruumis leiduva puitmaterjali.
Tekkis küsimusi, et kas on tõenäoline, et tegemist võib olla vammiga ja kui on, et kas selle tolmu teel, mis teise ruumi plaaditud põrandalt leidsime, võib see levida ka nüüd puitlaudisega ruumidesse (nagu näiteks sauna leiliruum), lisaks mida teha edasi, et oletatava vammi või muu seenega ühele poole saada nii, et terve maja ohus poleks? Mida teha edasi antud hoiuruumiga, kus "leid" oli? Kas selle ollusega koosolevaid küttepuid tohib kütteks kasutada või on etem nad lõkkes põletada? Kui kaugel peaks neid majast hoidma, kuni nad lõkkes ära põletada jõuab?
Tegemist on kahekorruselise palkmajaga, millel täismahus kelder all, sisaldab sauna, garaažist ümberehitatud sauna eesruumi ja kahte hoiuruumi. Probleem ilmneski ühes hoiruumidest, millesse olid ladustatud küttepuud, nimelt hakkas sealt ruumist ukse alt ilmuma punakaspruuni tolmu sauna eesruumi põrandale, asja uurima hakates avastasime puuvirna tagant silikaatseinalt ja sealt olevate puude küljest svamjat valget ning kohati kollakas-pruuni seenelaadsed ollust. Lisaks ka silikaadist tellistest seinte ja põranda ristumiskohast ämblikuvõrgu taolist valget ollust. Tassisime kogu puuvaru sealt välja, lisaks ka prussidest aluse, mis küttepuude hoiukoha all oli, sealt eemaldasime ka kogu lahtise pinnase (hoiuruumi põrand koosneb ise paeplaatidest, kuid ilmselt ajapikku oli sinna kogunenud puujääkidest ja muust mustusest mullasarnane kiht) ja ruumis leiduva puitmaterjali.
Tekkis küsimusi, et kas on tõenäoline, et tegemist võib olla vammiga ja kui on, et kas selle tolmu teel, mis teise ruumi plaaditud põrandalt leidsime, võib see levida ka nüüd puitlaudisega ruumidesse (nagu näiteks sauna leiliruum), lisaks mida teha edasi, et oletatava vammi või muu seenega ühele poole saada nii, et terve maja ohus poleks? Mida teha edasi antud hoiuruumiga, kus "leid" oli? Kas selle ollusega koosolevaid küttepuid tohib kütteks kasutada või on etem nad lõkkes põletada? Kui kaugel peaks neid majast hoidma, kuni nad lõkkes ära põletada jõuab?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Teie juhtumi puhul toitus majavamm kindlasti puude all olevate kaubaaluste puidust. Kui küttepuud olid lehtpuud, siis neid majavamm eriti toiduks ei kasuta. Seeneniidistik lihtsalt levis küttepuude alumisel kihil. Küttepuid, kus niidistikku polnud, võib kasutada kütteks. Kui soovite edaspidi küttepuid keldris ladustada, on vajalik tagada seal korralik ventilatsioon niiskuse kumuleerumise vältimiseks.
Keldriruumi desinfitseerimiseks (eostest puhastamiseks) on kõige otstarbekam gaasipõletiga pinnase ja kivipindade põhjalik kuumutamine, eriti tuleks tähelepanu pöörata pragudele. Muu töötlus pole vajalik.
Seeneeostega majavammi levik on tõenäoline, kuid lisaks seeneeostele vajab seen arenguks niisket puitu (niiskusesisaldus 20-30%). Nagu enne kirjutasin, eelistab majavamm okaspuitu. Kui tingimused pole täidetud ei hakka eos arenema.
Loodan, et vastus oli ammendav.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas kivimaja kütteta suvetoast vamm välja saada?19.08.2014
Tere,
Ehitasime 2a tagasi pere suurenedes puukuuri ümber suve toaks, toas kütet ei ole. Aken toas kahjuks lahti ei käi. Üks sein on sauna pool, teised seinad on välisseinad. Põrand oli algselt tsementeeritud, see soojustati lisaks penoga, peale pandi püssiplaat. Seinad on kaetud klaasvilla ja kipsplaadiga. Nüüd on põrandal vamm ja seinu katsudes on mõnes kohas vill mäda. Mida peaks edasi tegema, kuidas vammist lahti saama? Poest soovitati Boracoli, kuid Teie seda vist ei soovita. Kuidas tuleks taastada tuba, et enam vammi ei tuleks?
Ehitasime 2a tagasi pere suurenedes puukuuri ümber suve toaks, toas kütet ei ole. Aken toas kahjuks lahti ei käi. Üks sein on sauna pool, teised seinad on välisseinad. Põrand oli algselt tsementeeritud, see soojustati lisaks penoga, peale pandi püssiplaat. Seinad on kaetud klaasvilla ja kipsplaadiga. Nüüd on põrandal vamm ja seinu katsudes on mõnes kohas vill mäda. Mida peaks edasi tegema, kuidas vammist lahti saama? Poest soovitati Boracoli, kuid Teie seda vist ei soovita. Kuidas tuleks taastada tuba, et enam vammi ei tuleks?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kas saepuruplaadi (Püssi plaadi) ja betoonpõranda vahel on ka puitu? Või on seintel kasutatud puitkarkassi soojustuse vahel? Majavamm vajab oma arenguks reeglina puitu.
Klaasvill seente arengu tulemusena ei lagune. Seega pole klaasvilla "mädanemine" võimalik.
Kokkuvõtteks - nii vähese info põhjal ei oska Teid aidata.
Kalle Pilt