Majavamm, hallitusseened


Küsimus: Kuidas leida aasta tagasi remonditud korteri hallituse kolle, lõhn on aga hallitust ei leia?18.06.2014

Tere
Aasta tagasi lasin remontida toa. Nüüd on toas hallituse lõhn, hallitust ennast ei leia. Remondi käigus krohviti seinad tasaseks ja pahteldati üle. Aken vahetati plastik-akna vastu. Akna põsed on krohviga tehtud. Põrand jäi samaks, katsime ainult vaipkattega. Nüüd on hallitushaisu täis aga hallitust ennast ei leia. Elan paneelmajas esimesel korrusel, mis on ehitatud 1967 aastal. Palun nõu kuidas toimida.
Ette tänades

Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Kalle Pilt
loe lisaks
Tere,

Hallitusseente kolooniate avastamine hoones on raske tegevus. Annan siinkohal soovitused, milliseid piirkondi kontrollida.

Valamute, vanni ja dushi piirkonnad - nendes piirkondades tuleks vaadata nii avatud kui suletud piirkondi. Viimased on tihti hallitusseente kolooniatega kaetud. Kontrollima peaks eriti neid kohti, kus on materjalide vahel õhuvahe, kui materjalid on tihedalt üksteise vastu, siis nendes kohtades on kolooniaid vähem. Vanni ja dushikabiini tagused on väga problemaatilised kohad.

Toidukäitlemise piirkonnad - köögilauad ja kapid, söögitoa piirkond, toitainete säilitamise kohad ning ka kohad, kus elavad koduloomad ja mängivad lapsed. Kui pindadel on toitaineid ja/või kusagil leidub vananenud orgaanilist ainet, siis nendes kohtades on ALATI suuremal või vähemal hulgal hallitusseeni (sõltub ainete lagunemise astmest).

Toataimede ümbrus. Toataimed on seotud mulla ja niiskusega. Mõlemad tegurid on hallitusseente kasvamiseks olulised - mullas leidub toitaineid ja kastmisel on piisavalt niiskust hallitusseente arenguks. Eriti kahjulikud on lillede ülekastmisel tekkivad hallitusseene Aspergillus flavus kolooniad. Neid leiate kollakate täppidena mullapinnal.

Suletud niisked piirkonnad - Põrandaalune, kipsplaadi tagune välispiire, kappide tagused, vaipade tagused, vähesoojustatud laekonstruktsioonid (nurgad ja servad), rõdude ja akende ümbrused, keldrid ja panipaigad. Nendes kohtades kumuleerub (koguneb) tihti niiskus ning kui ventilatsioon on vähene, siis jääbki kogunenud niiskus nendesse piirkondadesse. Samas on need piirkonnad vähem ja/või halvemini puhastatavad kohad, kus on tihti orgaanilise aine jääke, mis võivad sinna sattuda isegi õhu kaudu ja tolmuosakestega.

Konkreetsel juhul (elate esimesel korrusel) on suur võimalus, et hallitusseente kolooniad arenevad keldris ja kanduvad õhuvooludega läbi pragude teie eluruumidesse. Kuid kindlalt seda väita ei saa ilma hoone ülevaatuseta.

Nagu eelpooltoodust loendit näha on hallitusseente kolooniate kasvukohti mitmeid. Igal konkreetsel juhul tuleb sõltuvalt hoonest ja ruumide kasutusest leida tekkepõhjuseid ja piirkondi erinevalt. Siiski loodan, et saite vastusest abi.

Parimate soovidega,
Kalle Pilt