Ehitus

Tere, probleem järgmine, suvila tüüpi maja, ühepoolse kaldega katus. Sbs rullmaterjal katuse katteks, seal all servamata laud, väikeste vahedega paar cm mõlemas otsas tuulutuskastid. Soov oleks soojustada katuse alune, mis oleks kõige parem lahendus, panna tuuletõke, sinna alla vill ja jätta tuulutus katuse katte ja tuuletõkke vahele.
Kas kondents ei tee tuuletõkkele ja villale liiga, mis tekkib sinna sbs katte alla ja seal pole aluskatet ju mis ära juhiks kondentsi.
Vastust oodates

Kui ilm läheb külmaks -20 ja õhksoojuspumbaga pole kütta mõtet, kas võib välja lülitada ja kütta ahjuga? Hiljem ilma soojenedes tööle jälle panna, kas nii ei kahjusta pumpa?

Kivikatusele tekib sammal. Kattus on 6a. vana. Kuidas sammal eemaldada ja vältida edaspidist tekkimist? Olen kuulnud, et kui oleks katusel vasest harjaplekk, siis sammalt ei teki, kas sellel on tõetera sees?

Avastasin nüüd, oktoobris, et ühes toas mööblil ja põrandal on punakaspruun tolm. Tolm tuleb põrandaliistu ja välisseina vahelt ilmselt, sest mööblit veel tõstnud sellelt kohalt ei ole. Toas põrandaks saepuruplaat. Avastasin ka põrandas pehme koha, kuhu jalaga astudes tekkis lohk. Internetist leitud info põhjal saan aru, et tegemist on majavammiga. Siit ka küsimus, et kui kiiresti levib sügisel avastatud majavamm? Kas nüüd, sügisel, tuleb kiiresti mingi töö ette võtta? Maja on ehitatud 1936 aastal, kahekorruseline puitelamu. Maja valukohaks on vundamendis üks sisselangenud osa, mis on olnud avatud 4-5 aastat.

Tere!
Maja on ehitatud palgist, siis õhuvahe ja ümber silikaatkivi (serviti).
1. Milliste materjalidega võib sellist maja seestpoolt soojustada? Varem oli seal nõukaaegne kipsplaat. Palk hästi säilinud.
2. Kas selliseid maju väljastpoolt soojustades tuleb silikaatvooder ära lammutada?
3. Vundamendis ei ole tuulutusauke, põranda all liiv, põrandad on ära mädanenud. Kas uut põrandat tehes tuleks tuulutusaugud ka vundamendi sisse teha?

Tere! Meil käib vana maja renoveerimine. Hetkel teoksil põrandate tegemine. Küsimus puudutab just köögi põrandat. Varem oli selle all kelder ja peal 10cm betoonplaat (2.5m/3m). Hetkel olukord selline, et kunagi
on keldrisse visatud kiviprahti ja sinna peale kohati veel muldagi, mis on katsudes üsna niiske. Õhuvahe kuskil 40 cm. Betoonplaat on korralik ja annab pealt penoplastiga soojustada. Seega ära lõhkuda pole teda mõtet aga samas liivaga üleni seda õhuvahet täita pole võimalik, kuna lihtsalt ei ulata. Seoses sellega küsimus. Kui ma keldri õhutihedalt sulgen, kas siis võivad hakata sellises niiskes, pimedas ja õhuvaeses ruumis levima seened ja hallitus? Kuidas soovitaksite Teie sellist olukord lahendada?
Teid ette tänades

Tere,
60-ndatel ehitatud silikaattellistest maja, kaetud pritskrohviga, sein kahekordne tellis vahel saepuru-lubja segu, akendealune sein ühekordne kivisein, seal malmradiaatorid. Palun andke nõu kuidas sellist maja soojustada, et ei tekkiks niiskuse ega hallituse probleeme.

Tere,
Soov oleks põrandat soojustada, seejuures võimalikult odavalt ja kiiresti, kuna korteris on vaja sees elada. Tegemist on vana palkmajaga, millel on tuulutatav vundament. Tuulutusavad suletakse sügisel enne esimesi külmi ja tehakse kevadel lahti. Hetkel on põrandaks ainult 3cm paksune saepuruplaat, mille peal õhuke soome papp ja paar kihti värvi, põranda all on paarkümmend sentimeetrit tühjust ja siis on pinnas.
Idee oleks praegusele põrandale panna 5x10 laagid 60 cm sammuga, vahele 10 cm klaasvilla (kl35) ja selle peale 28mm põrandalaud, mis on plaanis ära lakkida. Põranda kerkimine 13 cm pole probleem.
Kas selline plaan on mõistlik? Kas oleks vaja panna põrandalaudade alla ka aurutõke ja kas siis peab aurutõkke ja põrandalaua vahel tuulutusvahe olema? Kas 100mm klaasvilla annab soovitud efekti? Kuidas reageerib sellele praegune põrandaplaat ja selle all olevad talad?

Tahan soojustada tulevast wc-d, wc pind on 4,5 ruutmeetrit, 2 külge on maja sisesed ja kaks välimist seina. Maja on rootsikivi plokkidest, plokid
on seest tühjad. Minul mõte on soojustada 2 väliseina 25 mm penoga, mis on jäik ja kõva ja mõeldud põrandale - tal on mustad terad sees. Põrandale tuleb põranda soojustus. Mul on valida, kas soojustan seest
minimaalsete vahenditega, kuna ruum on väike ja paksemat ei kannata panna, kui siis ühele küjele isegi annaks. Teine valik on, et pean väljast
soojustama. Pinnaks on 16 ruutmeetrit, miks ma tahaks välisseina soojustust välistada, kuna fassaad ei jääks ilus, ka see välimus polegi nii oluline, me
peaks siis ka katust juurde ehitama. Üks nö spetsialist käis ja ütles, et kindlasti väljast tuleb soojustada, kuid kas tõesti nii väikse ettevõtmise peab nii mastaapselt tegema. Ei tahtnud tugineda ühele
arvamusele, seega kirjutasin teile - järsku on mingi lihtsam lahendus.

Tere! Elame paneelmajas, korterelamus. Avastasime hiljuti ühes oma keldrisopis kellegi vastutustundetu inimese tekitatud olmeprügi hunniku, mis on kaetud, õigemini ümbritsetud nii alt kui pealt väga paksu valge pehme vahuja hallitusega (nagu tulekustutist lastud). See on levinud ka mööda betoonpõrandat, lähedal asuvat seina ning kandunud sealt natuke ka läbi vundamendiploki naaberkeldrisse. Prügi puudutamisel oli tunda väga tugevat seenelõhna. Puitmaterjali kuskil läheduses ei ole. Kas tegu võib olla majavammiga? Ette tänades!