Ehitus
Küsimus: Mis võib olla põhjuseks, kui sooja vee kraanist tuleval veel on ebameeldiv läppunud hais, eriti hommikul?22.02.2013
Elan korrusmaja esimesel korrusel. Mis võib olla põhjuseks, kui sooja vee kraanist tuleval veel on ebameeldiv läppunud hais, eriti hommikul. Neljandal korrusel on hais nõrgem. Mitu nädalat ei saanud aru miks ebameeldiv hais toas levib. Kunagi varem pole seda olnud. Külm vesi on korralik, maitsetu ja lõhnatu. Vee soojendamine toimub aasta läbi meie majas.
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
See võib tuleneda vee seismisest. Tasuks üle vaadata hüdrofoori membraan. 100% kindel pole, kuid ehk see aitab.
Parimat,
Küsimus: Millest võib olla tingitud suurem soojatarbimine, kuigi ilm oli soojem kui eelmisel aastal?20.02.2013
Käesoleva kütteperioodi kahel kuul tarbis KÜ 9 MWh soojust rohkem, kui eelmisel kütteperioodil. Võrreldud on detsembri ja jaanuari kuu soojuse tarbimine.
Korteri temperatuur oli käesoleval kütteperioodil 2-3 kraadi madalam ning käesoleva kütteperioodi ilmastik tunduvalt soojem.
Millest võib olla tingitud kirjeldatud vastuolu?
PS! Soojusemõõtja on välja vahetatud kevadel 2012.a.
Korteri temperatuur oli käesoleval kütteperioodil 2-3 kraadi madalam ning käesoleva kütteperioodi ilmastik tunduvalt soojem.
Millest võib olla tingitud kirjeldatud vastuolu?
PS! Soojusemõõtja on välja vahetatud kevadel 2012.a.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Teie tunne petab Teid. Ma ei tea küll, kus see KÜ asub, kuid andmed on sellised:
Tallinna ümbruses olid 2012 ja 2013 jaanuarid enam-vähem ühesugused, Tartu ümbruses 2013 jaanuar 2012 aasta omast aga külmem. 2012 aasta detsember oli võrreldes 2011 aasta detsembriga märgatavalt külmem.
Küttekulusid on võimalik võrrelda kasutades kraadpäevasid. Tutvuge selle mõiste selgitusega kredexi kodulehel - http://www.kredex.ee/energiatohususest/kraadpaevad-4/
Samast leiate ka vastavad tabelid möödunud aastate kohta. Tabelit täiendatakse pidevalt, lisades uue kuu alguses eelmise kuu andmeid. See on väga kasulik teave, mis võimaldab erinevate perioodide küttekulusid võrrelda ning seega ka muutusi avastada.
Küsimus: Kas pruunmädanikust ja seeneniidistikust kahjustatud palgid tuleb toas eemaldada?19.02.2013
Tere,
ostsime korteri kahekorruselisse puumajja teisele korrusele. Kui eemaldasime toa seintelt ja laest kipsplaadid, tuli toanurgast välja palgikahjustus (pruunmädanik) ja seeneniidistik talal ning seinal. Eelmine omanik on toanurka õue poolt proteesinud mõned aastad tagasi, palkide tihendamiseks on kasutatud makroflexi ning ühendamiseks metallplaate. Kahjustunud toanurgas on laest eemaldatud mõned lauad ning näha on pööningul asuv kivivill. Fotod kahjustunud toanurgast on aadressil http://palgikahjustus.blogspot.com
Kas te oskate nende fotode järgi öelda, millise seeneliigiga võib tegu olla?
Kuidas peaks edasi käituma? Kas kahjustunud palgid tuleb eemaldada? Plaanisime palgid korteris nähtavale jätta ning liivapritsiga need heledaks lasta. Kas seda toanurka võib üldse liivapritsiga puhastada?
Ette tänades!
ostsime korteri kahekorruselisse puumajja teisele korrusele. Kui eemaldasime toa seintelt ja laest kipsplaadid, tuli toanurgast välja palgikahjustus (pruunmädanik) ja seeneniidistik talal ning seinal. Eelmine omanik on toanurka õue poolt proteesinud mõned aastad tagasi, palkide tihendamiseks on kasutatud makroflexi ning ühendamiseks metallplaate. Kahjustunud toanurgas on laest eemaldatud mõned lauad ning näha on pööningul asuv kivivill. Fotod kahjustunud toanurgast on aadressil http://palgikahjustus.blogspot.com
Kas te oskate nende fotode järgi öelda, millise seeneliigiga võib tegu olla?
Kuidas peaks edasi käituma? Kas kahjustunud palgid tuleb eemaldada? Plaanisime palgid korteris nähtavale jätta ning liivapritsiga need heledaks lasta. Kas seda toanurka võib üldse liivapritsiga puhastada?
Ette tänades!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Palkide asendamise ja/või allesjätmise otsustabki seeneliik. Kuna läbilasknud katuse neelukoht ja sademeveesüsteem on nüüd korras, siis lisaniiskust enam tulemas pole ja seega seent tõrjuma (kemikaalidega töötlema) pole mõtet hakata. Sellises kohas kasvavad tavaliselt Antrodia liigid, kuid on leitud ka Serpula lacrymans´i (majavamm). Fotode põhjal pigem esimene variant, kuid kuna resolutsioon on väike, siis ei ole üldse kindel. Seega oleks vajalik seeneliigi laboratoorne määramine Mükoloogiauuringute Keskus SA´s.
Soovi korral võin ka kohale tulla ja hoone ise üle vaadata.
Kalle Pilt
Küsimus: Mida tähendab toa õhuproovide analüüsil hallitusseente "ülekasv" ja mida peaks ette võtma?19.02.2013
Õhuproovide tulemusena näitas ühes toas hallitusseente üldarvu 400(PMÜ/M3) ja teises toas näitas ülekasvu. Mida tähendab täpsemalt "ülekasv" ja mida peaks ette võtma?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ülekasv tähendab ühe konkreetse seeneliigi kiiret kasvu söötme tassil. Ülekasvav seeneliik võib pärssivalt mõjutada teiste liikide kasvu samal söötmel. Tegemist on seeneliigiga, mis on oma kasvuomadustelt kiirem, kui teised ruumiõhus esinevad liigid. Ülekasv ei viita alati kõrgele hallitusseente eoste hulgale õhus.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas midagi annaks ette võtta puidust vahelagedega kivimajas tekkiva vibratsiooni ärahoidmiseks?19.02.2013
Tere,
tegemist on 1938 ehitatud tellismajaga, milles puidust vahelaed. Kui majast sõidab mööda suur sõiduk, vibratsiooni korteris tunda pole. Kui aga naaberkorteris kõnnitakse, on isegi diivanil istudes tunda tugevat vibratsiooni. See on nii tuntav, et lausa häirib. Millest võib see olla põhjustatud ja kas seda saab kuidagi kõrvaldada?
Täname vastuse eest!
tegemist on 1938 ehitatud tellismajaga, milles puidust vahelaed. Kui majast sõidab mööda suur sõiduk, vibratsiooni korteris tunda pole. Kui aga naaberkorteris kõnnitakse, on isegi diivanil istudes tunda tugevat vibratsiooni. See on nii tuntav, et lausa häirib. Millest võib see olla põhjustatud ja kas seda saab kuidagi kõrvaldada?
Täname vastuse eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Ma usun, et selles hoones on muudetud vahelagede konstruktsiooni. Ehitamise ajal paigaldati tavaliselt sinna liiva-savi segune täidis, mis andis vahelaele kaalu ja tagas selle võnkesageduse, millega ei teki resonantsi, ma usun, et see täidis on nüüd teisaldatud. Selleks, et olukorda hetkel parandada, tuleb muuta vahelae võnkesagedust läbi selle taaskoormamise ehk paigaldades sinna mõned raskemad esemed (raamaturiiul jms.). Siiski soovitan konsulteerida inseneriga, sest koormamine võib muutuda vahelaele ohtlikuks (eakas hoone).
Kalle Pilt
Küsimus: Millist värvimisnippi kasutada, et parandada lemmiklooma tekitatud kahjustus värvitud seinal (šabloon, kleebis)?12.02.2013
Lemmikloomad on kriimustanud ära seinas oleva seineksi, mis on värvitud. Kuna üldiselt on sein korras, sooviks mõnest kohast teostada värviparandusi. Üksikuid kohti üle värvides jäävad need siiski laiguti ilmselt erinema. Mõtlesin siis, et kuna värv on heledapoolne ja sein iseenesest vägagi lage, võiks äkki üritada seinale aretada mingeid mustreid. Seineks on oma struktuurilt pisut krobeline. Millise värviga või millise tehnoloogiaga oleks mõistlik sellisele pinnale mustreid saada (šabloon, kleebis, spetsiaalne rull vms)?
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Sellisel puhul on tõesti parim lahendus teha seinale kas mingi muster või triibud vm. Üks võimalus on märkida (kasutades maalriteipi) seinale mingile kõrgusele joon ning sellest joonest allapoole teha pahtliparandused ning uuestivärvimine. Selle joone võib joonistada 5-10 sm laia nt ja mingit kontrast tooni.
Sellisele ebatasasele seinale ei kinnitu teip hästi, see tähendab, et peab arvestama, et see äär jääb "karvane".
Kirjutades on raske seletada. Kui on võimalus, äkki saate helistada: Meelis Tarto 53413520
Küsimus: Millist gaasikütte seadet valida väiksesse korterisse?12.02.2013
Tere,
mul on renoveeritud puumajas 2. korrusel 30 m2 suurune korter. Korteris oli algselt ahiküte, kuid kinnisvaraarendaja tõmbas majja ka gaasikütte jaoks toru, kuhu ma saaksin ühenduda.
Palun soovitage, millised gaasikütte seadmed peaksin valima. Gaasiga peaks siis suutma kütta korteri (radiaatorid), sooja vee köögikraanis ja vannitoas (dušš). Korter on avatud kujundusega. Eelistaksin väikest seinale paigaldatavat seadeldist (paigutatakse eraldiseisvasse wc-sse).
Et hetkel on korteris remondi algusjark, siis kasutaksin võimalust seadmete paigalduseks just selles staadiumis.
Lugupidamisega,
mul on renoveeritud puumajas 2. korrusel 30 m2 suurune korter. Korteris oli algselt ahiküte, kuid kinnisvaraarendaja tõmbas majja ka gaasikütte jaoks toru, kuhu ma saaksin ühenduda.
Palun soovitage, millised gaasikütte seadmed peaksin valima. Gaasiga peaks siis suutma kütta korteri (radiaatorid), sooja vee köögikraanis ja vannitoas (dušš). Korter on avatud kujundusega. Eelistaksin väikest seinale paigaldatavat seadeldist (paigutatakse eraldiseisvasse wc-sse).
Et hetkel on korteris remondi algusjark, siis kasutaksin võimalust seadmete paigalduseks just selles staadiumis.
Lugupidamisega,
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Kuigi algselt võib tunduda, et väike korter vajab väikest seadet, siis päris nii see pole. Kuna tarbevee otsetootmiseks on vaja vähemalt 20...24 kW võimsust (see tagab 35-kraadise temperatuuritõusu korral tootlikkuse 10 l/min), siis on ka enamik kütteseadmed sellise võimsusega. See tähendab, et kütteseadet peaks juhtima ruumitemperatuuri järgi. Sel juhul köetakse tuba vaid siis, kui tegelik ruumitemperatuur on madalam etteantust.
Gaasipaigaldistele kehtivad omaette normid, seetõttu soovitan otsida kõigepealt projekteerija, kes peaks suitsuärastuse, ventilatsiooni ja põlemisõhu lahendama. Alles siis saab öelda, kas teie pakutud paigalduskoht on sobilik. Üldjuhul gaasiseadmeid WC-sse ei panda, kuna ruum on väike. Lubatud on vaid kinnise põlemiskambriga (turbo) seade, mis põlemisõhu võtab õuest.
Kütteseadmeid, mida kasutada, on kõikidel tootjatel - Junkers, Immergas, Vaillant, Viessmann, Baxi jt. Uurige lähemalt vastavatelt kodulehtedelt. Ilmselt pole teil mõtet kondensaatkatlaid uurida, kuna väikese korteri ja radiaatorkütte korral olulist rahalist võitu pole võimalik saada.
Edu.
Küsimus: Milline on vastupidav lahendus plekk-katuse lumetõkkeks, et lumi ei tuleks suurte laviindena alla?12.02.2013
Tere!
Palun kuidas lahendada viilkatusega maja plekk-katuse probleem, et igal aastal ei tuleks katusetäis lund korraga ja koos lumetõketega või neid säästes alla?
Lumetõkete standard-paigaldust on käinud takseerimas erinevad asjatundjad, kuid keegi pole pakkunud garantiiga lahendust. Kas polegi tehnilist lahendust, mis Eesti oludesse ja eestlase rahakotile sobiks, tuleb jäädagi maast katusetäite kaupa lund kühveldama? Kas olete nõus, et plekk-katus ei ole mõeldud lumerohkete Eesti talvede jaoks ja eriti kesklinnas?
Palun kuidas lahendada viilkatusega maja plekk-katuse probleem, et igal aastal ei tuleks katusetäis lund korraga ja koos lumetõketega või neid säästes alla?
Lumetõkete standard-paigaldust on käinud takseerimas erinevad asjatundjad, kuid keegi pole pakkunud garantiiga lahendust. Kas polegi tehnilist lahendust, mis Eesti oludesse ja eestlase rahakotile sobiks, tuleb jäädagi maast katusetäite kaupa lund kühveldama? Kas olete nõus, et plekk-katus ei ole mõeldud lumerohkete Eesti talvede jaoks ja eriti kesklinnas?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Eluline küsimus, tänud! Lumetõkked tuleb lahendada nii, et suurema pinna puhul ei loodetaks vaid ühele räästasse paigaldatud reale. Kesklinna katustel, mis üldiselt on suuremad pinnad, peaks olema neid mitmes reas. Siin aga põrkume Teie enda küsimuses väikesele vastuolule eestlase rahakotiga - selline lahendus on lihtsalt kallis ja eelarvetest roogitakse lumetõkked tihtipeale üldse välja. Head lahendused aga ongi kallid ja hinda elule ei saa rahasse panna.
Plekk-katuse sobivus sellest vaatenurgast ja laiuskraadist. Sama mure on nii eterniidil, kivikatusel jt. viilkatustel kasutatavatel materjalidel. Siis peaks pidama lausa viilkatuseid meie kliimale sobimatuteks, millega ei saa aga üldse nõus olla - meie kliimas peab just saama sademed katuselt alla voolama. Klimaatiliselt on veel raskemad olud Põhjamaades, aga seal on metallkatused siiski kõige populaarsemad juba üle 100 aasta.
Lihtsalt lumetõkkeid tuleb paigaldada mitmes rivis ja katuselt tuleb sõltuvalt lumekogusest seda siiski eemaldada. Sellelaadset teenust pakkuvaid ettevõtteid on Eestis kümneid, kui mitte sadu.
Eriti vastutusrikastes sõlmedes võib kasutada küttekaableid.
Küsimus: Kas veemõõtur võib vigane olla, kui meie korteris vett ei tarbita, kuid aeg-ajalt teeb mõõtur ringi peale?31.01.2013
Tere!
Elan esimesel korrusel viiekordses majas. Majas vahetati veetorud. Nüüd olen märganud, et kuigi keegi kodustest vett ei tarbi, käib veemõõtur ringi (alati teeb ühe tiiru). Seda võib päeva jooksul mitmeid kordi tähele panna ja sel hetkel on ka torudes nagu teine hääl.
Kas veemõõtur on vigane?
Tänud vastamast!
Elan esimesel korrusel viiekordses majas. Majas vahetati veetorud. Nüüd olen märganud, et kuigi keegi kodustest vett ei tarbi, käib veemõõtur ringi (alati teeb ühe tiiru). Seda võib päeva jooksul mitmeid kordi tähele panna ja sel hetkel on ka torudes nagu teine hääl.
Kas veemõõtur on vigane?
Tänud vastamast!
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Parimat
Küsimus: Kas vana maja keldrit on võimalik vettpidavaks saada?29.01.2013
Tere!
Ostsime 50-60-ndatel ehitatud keldriga maja. Nüüdseks oleme 10 aastat elanud siin, aga keldris pidevalt vesi, mida kogu aeg pumbata tuleb. On näha, et eelmised omanikud on üritanud põrandat üle valada kõrgemaks, aga abi ei ole. Kas saab keldrit vettpidavaks muuta või kuidas kõige lihtsam oleks kelder ära täita/kaotada, et ei koguneks maja alla niiskust?
Ostsime 50-60-ndatel ehitatud keldriga maja. Nüüdseks oleme 10 aastat elanud siin, aga keldris pidevalt vesi, mida kogu aeg pumbata tuleb. On näha, et eelmised omanikud on üritanud põrandat üle valada kõrgemaks, aga abi ei ole. Kas saab keldrit vettpidavaks muuta või kuidas kõige lihtsam oleks kelder ära täita/kaotada, et ei koguneks maja alla niiskust?
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Olemasoleva hoone keldri seintele ja põrandale on raske ja kulukas hüdroisolatsiooni paigaldada. Kui te keldrit ei kasuta, siis oleks pigem mõtekas ülejäänud hoone niiskustasemete vähendamiseks kelder osaliselt liivaga täita. Soovitatav kuni 300 mm maksimaalsest veepiirist üleujutuste ajal (seintelt on sellisel juhul veepiiri jäljed selgelt eristatavad). Keldri täitmisel ärge sulgege avasid (aknad, ventilatsioonilõõrid jms.), sest kelder täidab ka hoonealuse tuulutuse rolli. Samuti pole soovitatav keldrit täita kogu mahus, sest ka siis väheneb hoonealune tuulutus.
Kalle Pilt
Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA