Ehitus

Tere.
Kindlasti on probleem tsirkulatsioonipumbas. Arvan, et see on liiga nõrk. Teine võimalus on ka, et süsteemis võib olla õhk. Need 2 asja ära kontrollida ja ma arvan, et lahendus on olemas.

Tere
Mingil määral ringlus kindlasti toimuma hakkab. Ühendada tuleks põhi- ja lisaradiaatori peale- ja tagasivoolu otsad ning soovitavalt tagasivool võtta lisaradiaatorist.
Olemasoleva radiaatori soojusväljastust suurendab ka temperatuuri tõstmine.
Ka küttesüsteemi tasakaalustamine on oluline, sest muidu läheb soojus mujale, vooluhulgad jäävad samaks ja radiaatori lisamine soovitud tulemust ei anna.

Alustama peame Ehitusseadusest
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011197
§ 2. Ehitis, projekteerimine ja ehitamine

(4) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
(5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.
(6) Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine;
4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine;
5) ehitise lammutamine.


Sellest johtuvalt annab projekteerimiseks juhised EVS 812 – 3 / 2007
5.3.2 Kütteseade paigaldus
5.3.2.1 Kütteseadme paigaldus ehitisse toimub vastavalt tootja poolt ette antud juhistele. Müüritud kütteseadme ohutu paigaldamise tagab kutseline pottsepp.
6 Korstnad ja suitsulõõrid
6.1.5 Üldjuhul nähakse igale kütteseadmele ette eraldi suitsulõõr. Samuti katlaruumis (samal tasandil) või kuni kaks samal korrusel asetsevat eluruumides või majandushoone samas korrusel olevat majapidamiskütteseadet, milles põletatakse ühesugust kütust, võib ühenda sama suitslõõriga, kui sellega ei ületata väikse suitsulõõri võimsuse või temperatuuri lubatud piiri ning sellise ühendamisega on arvestatud lõõri projekteerimisel. Sellisel juhul varustatakse majapidamiskütteseadmed siibritega.
Kutsetunnistuse olemasolu saab hõlpsalt kontrollida
www.kutsekoda.ee

Tere,
Kahjuks selle kirjelduse järgi ei oska seene liiki isegi ligilähedaselt määrata ja seega ei oska ka teile midagi soovitada. Kui teil on fotosid seenest või tükike kahjustatud materjali, siis võite selle saata Heina 7, Tartu või siis fotod kalle@mycology.ee
Kalle Pilt

Tere,
EVS 812-3 ütleb
5.2.7. Kütuse paigutamine
5.2.7.1. Kütust tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis. Kütusekogus, millest piisab kuni kaheks küttekorraks võib hoida kütteseadme läheduses, vastavalt tabelis 1 ettantud ohutuskujadele. Kütuse hoiustamisel peab olema tagatud, et selle pinnatemperatuur ei ületaks 80 C.

5.2.7.2. Kütust ei tohi hoida kütteseadme peal ja hoiustamisruumi seinatemperatuur ei tohi ületada 80 C.

Seega ahju kõrvale ja peale riita ei tohi laduda ja katlaga samas ruumis ei tohi hoida.
Keldris võib hoida, kui selleks on ette nähtud nõuetele vastav (st mitte liiga soe) eraldi ruum.

§ 11. Tuletõkkesektsioonide moodustamine
(1) Ehitise osadest, mis kasutamisotstarbelt või põlemiskoormuselt üksteisest oluliselt erinevad, tuleb moodustada omaette tuletõkkesektsioonid.
(2) Kui ehitise osadel on erinev kasutamisotstarve ja seetõttu ka erinevad kasutusviisid ning kasutusviiside põlemiskoormuste erinevus on alla 300 MJ/m2 kohta, siis võib sellistest ehitise osadest moodustada ühe tuletõkkesektsiooni, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhtudel.
(3) Tuletõkkesektsioonide moodustamisel lähtutakse ehitiste tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitiste kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast vastavalt lisale 5.
(4) Ehitise või selle osa kasutamisotstarbest lähtuvalt kuuluvad omaette tuletõkkesektsiooni:
1) elektrijaotla ruumid;
2) liftišaht ja -masinaruumid, välja arvatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga varustatud tulekindlas trepikojas asuvad liftišahtid ja -masinaruumid;
3) evakuatsioonitrepikojad;
4) laoruumid, kui ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ/m2 kohta, välja arvatud laoruumid, mille pindala on alla 10 m2;
5) katlaruumid, kusjuures katlaruumis asuvate kütteseadmete koguvõimsus on üle 25 kW;
6) garaažid;
7) saunad, välja arvatud elu- või majutusruumis asuvad saunad;
8) majutusruumid, kus asuvad saunad;
9) korterid;
10) arhiiviruumid, mille pindala on üle 10 m2 ;
11) ehitises paiknevad keskventilatsiooniseadmed, ventilatsioonikambrid ja ventilatsioonikanalid, välja arvatud üht tuletõkkesektsiooni teenindav ventilatsiooniseade;
12) automaatsete tulekustutussüsteemide keskused ja tulekustutusvahendite tugipunktid.
(5) VI kasutusviisiga ehitises moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonid, kui:
1) ehitise alaliste kasutajate arv on üle 25 inimese;
2) ehitises asuvate muu kasutamisotstarbega ruumide pindala ületab 50 m2, sõltumata alaliste kasutajate arvust;
3) ehitises toimuvast tootmistegevusest või ladustamisest tuleneb tule- või plahvatusoht.

Tere!
Kahjuks sellest korralikku katust ei sünni. Plekk-katus tahab siledat tasapinda enda alla, korrektset tuulutust. Seda sellise konstruktsiooniga kahjuks ei saavuta. Samuti läheb see veidi vastuollu katuse vahetamise põhiideega, kui uue ilusa asja alla jäetakse tegelikult mäda aluspind.

Tere,
- Riiuli asukoht on oluline. Põranda- ja/või seinapinna lähedal olevad osad soovitan siiski töödelda kemikaaliga DeepKill.
- edaspidiseks soovitan osta hügromeetri ja mõõta õhu suhtelist niiskust (Rh) keldris, kui see tõuseb üle 70%, siis on vajalik tuulutust parandada. Kuidas seda teha, on juba ehitustehniline küsimus ja selleks vajalik keldrit näha ja mõelda konkreetseid lahendusi.
Kalle Pilt

Tere,

Kui puit on eelnevalt töödeldud mingi tooniga ning peale kantakse jällegi poolläbipaistev toode, siis alati jääb alumine toon mõjutama lõpptulemust. On kaks varianti: 1. eemaldada valge peits puhta puiduni lihvides. 2. proovimise teel leida rahuldav lõpptulemus (seda olete juba 4 tooniga teinud).

Kuna lakk on läbipaistev, siis lakk iseenesest ei tee tulemust kollaseks. Eriti vesialuseline lakk. Lahustipõhised lakid (alküüdlakid) oma olemuselt muutuvad aja jooksul kollakaks. Ning lisaks ka mänd ise muutub aja jooksul kollasemaks. Alküüdlaki pealekandmine ei pruugi asja ilusamaks teha.

Seega, kui kindla peale tahta minna, siis on peitsi eemaldamine kõige kindlam variant. Seejärel uuesti lakkimine või peitsimine soovitud tooniga. Enne kogu ukse peitsimist on soovitatav teha proov sama tüüpi puidule, et veendude lõpptulemuses.

Tere,
Siin on kaks võimalust. Esiteks töödelda nimetatud nurgas uued puitkonstruktsioonid keemiliselt täies mahus (põrandalaud altpoolt). Soovitan kemikaali DeepKill. Või siis ehitada alt tuulduv põrand, kus tuulutuskanal on viidud nurga all välja maapinnale (kahjuks ei saa siia joonist lisada). Kui soovite täpsustada, siis kalle@mycology.ee mailiaadressile saate saata küsimusi.
Kalle Pilt

Tere,

Plekkahju võib üle värvida nt Vivacolor Radiator värviga, mis on spetsiaalselt radiaatorite ja teiste sarnaste metallpindade värvimiseks. Termostabiilsus on kuivades tingimustes 120 kraadi. Radiator´it saab ka toonida heledates toonides.

Oluline on, et aluspind ei roostetaks ja oleks kinni.

http://vivacolor.ee/?op=body&id=131&cid=93&cgid=