Ehitus
Küsimus: Kas oskate hinnata värvi kulu vana laudvoodriga maja värvimiseks?11.06.2012
Tere.
Oleks soov anda vanale puumaja välispinnale uus värv. Välispind laud. Eelmine värv saab maha nühitud. Nüüd vaja vist kaasaegset kruntvärvi ja rootsipunast värsket värvi.
Kui palju oleks vaja värvi alljärgnevate mõõtude alusel?
Maja küljed 2 x 17 x 2,7; maja otsad 2 x 5 m
Ette tänades
Oleks soov anda vanale puumaja välispinnale uus värv. Välispind laud. Eelmine värv saab maha nühitud. Nüüd vaja vist kaasaegset kruntvärvi ja rootsipunast värsket värvi.
Kui palju oleks vaja värvi alljärgnevate mõõtude alusel?
Maja küljed 2 x 17 x 2,7; maja otsad 2 x 5 m
Ette tänades
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Värvikulu sõltub sellest, et kas tegemist on hööveldatud lauaga või kareda lauaga.
Hööveldatud laua puhul on värvi kulu (nii alusvärvi kui kruntvärvi puhul) ca 7 m2/L üks kiht.
Kareda laua puhul peaks arvestama ca 4 m2/L üks kiht. Kuna soovitatav on värvida kahes kihis, siis peab kulunormi korrutama kahega.
Kindlasti kulunorm varieerub sõltuvalt tegijast, laua kareduse astmest, profiilist jne.
Ehk siis arvutage täpselt välja maja seina pindala ruutmeetrites ning seejärel arvestage värvikulu eelpool mainitud kulunormide järgi.
Küsimus: Kuidas käib korteri gaasiküttele üleviimise asjaajamine?22.05.2012
Korteris (kolmetoaline, 74 m2) on olemas keskküte ja keskveesoojendus ning gaas köögis. Peale selle on korteris ka kamin, mis on kohe maja ehitusel (1968. aastal) paigaldatud.
Kas on teoreetiliselt võimalik sellise korteri täielikult gaasiküttele ja gaasiveesoojendusele üle viia? Mismoodi selle juriidiline vormistamine ja kooskõlastamine käib? Ja kuidas arvestatakse üldine küttekulu (peab ju olema mingi proportsioon, mille alusel jääb ikka mingi osa keskkütte eest maksta)? Majas ei ole korteriühistut.
Kas on teoreetiliselt võimalik sellise korteri täielikult gaasiküttele ja gaasiveesoojendusele üle viia? Mismoodi selle juriidiline vormistamine ja kooskõlastamine käib? Ja kuidas arvestatakse üldine küttekulu (peab ju olema mingi proportsioon, mille alusel jääb ikka mingi osa keskkütte eest maksta)? Majas ei ole korteriühistut.
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
1. Lülitades ennast lahti maja kui terviku küttesüsteemist, lõhute te olemasolevat. Kes selle omanik on? See peab loa andma.
2. Kui maja asub nn. kaugkütte tsoonis, siis te ei saagi seda teha.
3. Gaasikatla suitsuärastuseks peab olema reeglitele vastav võimalus. Suitsukäikude sobivuse kohta saab asja uurida vastava pädevusega korstnapühkija. Kaminakorsten üldjuhul gaasisuitsule ei kõlba. Kui sobivat lõõri pole, tuleb kõne alla nn. "turbo" variant. Sel juhul peavad olema täidetud nõuded suitsutoru asukoha suhtes.
4. Kui maja on planeeritud vaid gaasipliitidele, siis võib juhtuda, et teieni ulatuv majasisene gaasitorustik jääb liiga peenikeseks. See tuleb ringi teha.
5. Hilisema kulude jaotuse otsustab ühistu. Kui seda pole, siis haldaja. Minu teada jääb 10...15% üldisest küttekulust teile alles.
Uurige oma majahaldajalt võimalusi. Pöörduge gaasitarnija poole. Kutsuge mõni gaasitööde paigaldusfirma kohapeale konsultatsioonile.
Küsimus: Mida kiviprofiili alla kile panekul silmas pidada ja kas sindel võiks alles jääda?04.05.2012
Tänan!
Otsustasime kiviprofiili kasuks.
Tuleb uus roov ja kile. Mida peaks kondensiteema puhul veel silmas pidama? Katus on 7,2 m lai ja paani laius 3m. Kuidas paanid paigutada?
Praegu on eterniitkatuse all sindel. Kas sindel võiks alla jääda?
Otsustasime kiviprofiili kasuks.
Tuleb uus roov ja kile. Mida peaks kondensiteema puhul veel silmas pidama? Katus on 7,2 m lai ja paani laius 3m. Kuidas paanid paigutada?
Praegu on eterniitkatuse all sindel. Kas sindel võiks alla jääda?
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Sindel võib iseenesest alla jääda, kui roovi rihtimise ja tasapinnaliseks saamise tööd ei kardeta. See on paras nikeramine, sest sindli pind on tavaliselt väga ebatasane ja kiilude kasutamist tuleb palju. Teine vaatenurk on selline põhimõtteline, et kas vana ja läbi katusekate peaks ikka jääma uue konstruktsiooni alla? 15-20 aasta perspektiivis ta ikkagi kahjustub edasi ja ühel hetkel on ta omadega läbi. Kui kile alla läheb, siis on muidugi plekiga seotud kondentsiteema lahendatud.
Kiviprofiilide paanid on 1100mm katva laiusega, laiust tehased ei lõika parajaks, aga pikkused küll. Seega see 3000mm pikkus mõõtke sentimeetri täpsusega ära, aga siis, kui roov on löödud. Sel juhul pääsete ristipidi paanide lõikamisest.
Jõudu-jaksu!
Erki
Küsimus: Millist profiili eelistada, kas trapets- või kiviprofiili?03.05.2012
Tere,
Plaan on vahetada katus ja kasutada materjalina laojääke. Kumb profiil sellisel juhul valida (trapets- või kiviprofiil) ja mida peab paigalduse puhul arvesse võtma?
Tänud!
Plaan on vahetada katus ja kasutada materjalina laojääke. Kumb profiil sellisel juhul valida (trapets- või kiviprofiil) ja mida peab paigalduse puhul arvesse võtma?
Tänud!
Vastus: Erki Loigom, müügi- ja turundusjuht, Toode AS, www.toode.ee
Tehnilisest küljest vaadatuna on nende kahe profiili vahe esmalt kaldenurk (kivil soovitaks 15 ja ülespoole, trapetsil 10-15 kraadi). Küll aga nõuab kiviprofiil täpset roovi sammu, trapetsil see oluline ei ole. Kui lihtsalt kate katte vastu vahetatakse, siis saabki see ilmselt määravaks. Kui uus roov tehakse, siis pole vahet. Küll aga uurin, kuidas kondentsiteema saab lahendatud? Kas kile ka alla pannakse?
Erki
Küsimus: Kas vana leektorukatla osade erinev kuumenemine võib olla pigi tekkimise põhjuseks?13.04.2012
Tere! Paluksin spetsialisti arvamust peremaja (toomas 4,1989) keskküttesüsteemi renoveerimisega seotud korstna remondivajaduse kohta: küsimus nimelt selles, et korstna pigitamise põhjuseks on pakutud leektorukatla (ilma akupaagita) ebaühtlast soojenemist ülevalt ja altosast st. maja süsteemist jookseb pidevalt jahedam vesi katla allosasse ning see on pidevalt madalama temperatuuriga kütmise ajal. Kuna selle katla aeg on otsas, plaan vahetada see uue malmkatla, nt.Buderus vm. vastu ning lisada akupaak. Uus süsteem peaks tagama katla ühtse temperatuuri kütmise ajal. Võib-olla nüüd lõpeb ka korstna pigitamine ning roostevaba hülssi korstnasse pole vaja paigaldada, saaks remondil olulise säästu.
ette tänades
ette tänades
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
Peale katla vahetust tuleb olemasolev pigi eemaldada (kettpuhasti). Kui peale seda tööd korstnapühkija hinnangul võib olemasolevat korstent ja lõõri edasi kasutada, vajadusel tuleb teha kaameraga lõõriuuring.
Normaaltingimustel kivikorstnale tahkekütuse katla puhul terashülssi pole vajalik paigaldada.
Erandiks on tahasenõuded kateldele, kus on rõhk, vesi, madal temp jne.
Küsimus: Kes teeks ioonkatla ametliku ekspertiisi, mis selgitaks, kas süüdi on katla tootja või paigaldaja?03.04.2012
Tere,
Mul ei tööta ioonkatel, ei kuumene. Tootja esindaja ütleb, et paigaldus on vale aga paigaldaja väidab, et katel on kehva. Kelle poole pöörduda ametlikuks ekspertiisiks?
Mul ei tööta ioonkatel, ei kuumene. Tootja esindaja ütleb, et paigaldus on vale aga paigaldaja väidab, et katel on kehva. Kelle poole pöörduda ametlikuks ekspertiisiks?
Vastus: Simmo Paomets, tehniline juht, Gaspre OÜ, www.gaspre.ee
Küsimus: Kui majavammi eoseid on tuba täis, mida teha, et eoste levikut piirata ja mööblit säilitada?23.03.2012
Maamajas tubade seintel on majavamm. Toas olevad asjad on kaetud pruuni tolmuga, tõenäoliselt majavammi eostega. Soov on hakata kahjustunud detaile välja vahetama. Kas kogu mööbel ja muu sisustus, mis eostega kaetud, tuleks ära põletada? Kuidas eosed ära koristada? Kas peaks kasutama mingit mürki? Kas mööblit on mõistlik säilitada või teise elamusse viia, kui jah, siis kuidas peaks seda töötlema? Kuidas vältida teise maja nakatumist majavammiga kui remondi ajal on eoste lendumise oht?
Vastus: Jane Oja, mükoloog, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee
Mööblit ja muud sisustust ei ole vaja ära põletama ning ei ole vaja kasutada ka mingeid mürke. Teil tuleb kõik pinnad ning mööbel, mis on majavammi punakaspruuni eostolmuga kaetud, puhastada spetsiaalse HEPA filtrit sisaldava tolmuimejaga.
Majavammi eoste lendumist teistesse hoonetesse ei ole võimalik vältida. Silmas tuleb siinkohal pidada, et majavammi eosed ei hakka arenema igas majas, vaid nendes hoonetes, kus on kasvuks tekkinud sobivad tingimused. Need võivad tekkida hoonetes, kus on ehitusmaterjale valesti kasutatud või paigaldatud, läbijooksev katus, keldrisse valguv vesi, katkised vihmaveetorud, lekkivad torud või on kasutatud liigniisket ehituspuitu või täitematerjale jne.
Küsimus: Plaan korterisse ahjude asemele katel panna, kas tasub end ära ja kust alustada?09.03.2012
Elan kahekorruselises kortermajas, kus on neli korterit, enda korter asub esimesel korrusel. Korter ise on suht väike 3-toaline ja pinda 50m2, mida hetkel kütan ühe pliidi ja kahe ahjuga. Maja on puitmaja ja soojustamata. Kuna ahjud ja pliit on vanad, tuleks mõelda tulevikule.
Sooviks teha katlaga köetavat varianti. Endal on sellised variandid kaalul:
1. katel keldrisse paigaldada (see oleks minu valik nr 1, sest see vabastaks korteri pinna ahjudest, pliidist)
2. pliitkatel vana pliidi asemele.
Valida tuleks veel radiaatorite või põrandakütte vahel. Mis võimsusega katel valida?
Mis oleks Teie soovitused?
Sellest olen aru saanud, et katla paigaldamine keldrisse toob kaasa igasuguste tuleohutusnõuete täitmist ja lubade taotlemisi. Sellest ka järgmine küsimus. Kui keeruline see protsess on ja kas tasub ennast ära?
Kellega peaks konsulteerima kõigepealt selle variandi puhul (nt. päästeamet, omavalitsus jne)?
Kelder ise maakivi vundamendiga ja valatud laega.
Sellised probleemid, loodetavasti ei saanud küsimusi liiga palju.
Parimat soovides,
Sooviks teha katlaga köetavat varianti. Endal on sellised variandid kaalul:
1. katel keldrisse paigaldada (see oleks minu valik nr 1, sest see vabastaks korteri pinna ahjudest, pliidist)
2. pliitkatel vana pliidi asemele.
Valida tuleks veel radiaatorite või põrandakütte vahel. Mis võimsusega katel valida?
Mis oleks Teie soovitused?
Sellest olen aru saanud, et katla paigaldamine keldrisse toob kaasa igasuguste tuleohutusnõuete täitmist ja lubade taotlemisi. Sellest ka järgmine küsimus. Kui keeruline see protsess on ja kas tasub ennast ära?
Kellega peaks konsulteerima kõigepealt selle variandi puhul (nt. päästeamet, omavalitsus jne)?
Kelder ise maakivi vundamendiga ja valatud laega.
Sellised probleemid, loodetavasti ei saanud küsimusi liiga palju.
Parimat soovides,
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Mõistlik oleks teha siiski üks katlamaja alla keldrikorrusele.
Sealt juba sõlmed, kas siis radiaator- või põrandaküttesse.
Kõige mõistlikum oleks saada terve majaga kokkuleppele ning paigaldada selline katel, mis suudab üles kütta kõik 4 korterit.
Kindlasti teha siis juba universaalne lahendus, mis võimaldab kasutada ka pelletkütte versiooni.
Nii ei pea kasutama igapäevaselt katlakütja tööd.
Küsimus: Millega lõõridest pigi eemaldada?25.02.2012
Tere,
Milles seisneb kartulikoorte ehk tärklise ja haavapuude pigi eemaldamise efekt, milline keemiline element seda teeb? Müügil on ka oma neli-viis varianti keemilisi pigieemaldus-pulbreid, milline neist on kõige efektiivsem? Perioodiliselt köetava katelpliidi lõõristikku tekib tahtmatult mingil määral pigi, selle kiht on (0,5-1 mm ). Tahaks sellest lahti saada. Traadist harjaga ei saa seda maha ja mingi mehhaaniline kettpuhasti lammutab äkki kogu soojamüüri maha. Puhastan kütteperioodil lõõristikku 2-4 korda, korstent igal sügisel.
Reklaamitakse korstna renoveerimist seestpoolt seguga, kas praktika kinnitab reklaami või on see lihtsalt väike reklaami ülepaisutus ja mõtekam on kohe raha koguda uue korstna ehituseks? Nimelt vanal korstnal läbivaid mõrasid ega defekte pole, seest on kivide vahelt segu välja pudenenud, kõige sügavam koht ca 1 cm.
Milles seisneb kartulikoorte ehk tärklise ja haavapuude pigi eemaldamise efekt, milline keemiline element seda teeb? Müügil on ka oma neli-viis varianti keemilisi pigieemaldus-pulbreid, milline neist on kõige efektiivsem? Perioodiliselt köetava katelpliidi lõõristikku tekib tahtmatult mingil määral pigi, selle kiht on (0,5-1 mm ). Tahaks sellest lahti saada. Traadist harjaga ei saa seda maha ja mingi mehhaaniline kettpuhasti lammutab äkki kogu soojamüüri maha. Puhastan kütteperioodil lõõristikku 2-4 korda, korstent igal sügisel.
Reklaamitakse korstna renoveerimist seestpoolt seguga, kas praktika kinnitab reklaami või on see lihtsalt väike reklaami ülepaisutus ja mõtekam on kohe raha koguda uue korstna ehituseks? Nimelt vanal korstnal läbivaid mõrasid ega defekte pole, seest on kivide vahelt segu välja pudenenud, kõige sügavam koht ca 1 cm.
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
Kuna ma ei ole erialalt keemik ja ka keemiatöösturid ei avalda suurima heameelega tootmissaladusi, siiski püüan vastata. Lisan kirjatüki lõppu viited.
Perioodiliselt köetava katelpliidi lõõristikku tekib tahtmatult mingil määral pigi, selle kiht on 0,5-1 mm. Tahaks sellest lahti saada. Traadist harjaga ei saa seda maha ja mingi mehhaaniline kettpuhasti lammutab äkki kogu soojamüüri maha. Puhastan kütteperioodil lõõristikku 2-4 korda, korstent igal sügisel.
Kettpuhasti kasutamisel säilib oht mehaaniliste vigastuste tekkimiseks.
Pigi koostis:
Pigi on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. Tumepruuni kuni mustja värvusega tahke aine või väga viskoosne vedelik. Sisaldab kantserogeene - vähkitekitavaid ühendeid.
Biogeense materjali (puit, kivisüsi, põlevkivi, nende töötlusproduktid) termilisel töötlusel või nafta pürolüüsimisel saadud õli (tõrva) destilleerimise jääk. Pigi rohke teke küttekolletes on vale põlemisrežiimi ebasoovitav tagajärg, pigi lagundab lõõre ja on tuleohtlik.
Tuli on keeruline keemiline reaktsioon, mille käigus toimub hapniku ja kütuse vastastikune mõju, mille tulemusena ained muutuvad.
Ei põle ainult puit, vaid sellest eralduvad põlevad gaasid. Protsessi alguses, kui puit kuumeneb 1500C, lõhustuvad selles olevad tselluloos ja ligniin ning toimub pürolüüs. Eralduvad sellised põlevad gaasid nagu vesinik, süsinik monoksiid ja metaan, mis koheselt süttivad. Leek soodustab puidu termilist lõhestumist.
Sinine leek näitab toksilise gaasi põlemist, süsinik monoksiidi. Põlemise ajal puidust eralduvatest gaasidest tekib suits. Valge suits tekib puidust eralduvate veeaurude tulemusel, must suits moodustab tahmast ja puidu kresoodi koostisest olevatest raskesti süttivatest aurudest. Pürolüüsi tagajärjel tekib süsi, mis lahtise leegina ei põle, vaid hõõgub ning eraldab süsihappegaasi ja veeaure.
Koos suitsuga eralduvad tahma ja kresoot on kõige ohtlikumad. Põlemise käigus tekivad veeaurud seovad neid aineid, jahutavad ja ei lase neil ära põleda. Omades suuremat kaalu, ei lenda nad minema koos suitsuga, vaid settivad seadme detailides ja korstnas, tekitades pigi ladestumist. Ka väike kogus segab seadme normaalset toimimist vähendades selle efektiivsust, kiirendades kulumist, detailide korrosiooni ning korstnas võib tekkida tulekahju.
Milles seisneb kartulikoorte ehk tärklise ja haavapuude pigi eemaldamise efekt, milline keemiline element seda teeb?
Meeldetuletuseks:
Tselluloos (C6H10O5)n
Tselluloos on looduses levinuim polüsahhariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tselluloos on üldse kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill. Okaspuu puidus on ~50 % tselluloosi. Lehtpuidus on teda veidi vähem.
Vatt, puuvillane- ja linane riie ning paber koosnevad põhiliselt tselluloosist.
Tärklis ja tselluloos on väliselt teineteisest sootuks erinevad ained. Ometi on nende molekulivalem ühesugune (C6H10O5)n. Tselluloosi molekul koosneb β-glükoosi jääkidest, mis moodustavad pikki niiditaolisi ahelaid.
Tselluloosikiud koosnevadki pikkadest niitjatest glükoosijääkide ahelaist, kusjuures need niitjad ahelad on mitmekümne kaupa omavahel seotud vesiniksidemetega kimpudeks.
Tselluloosi molekuli valemis on glükoosijääkide arv kuni 10 000 ja molekulmass ~ üks miljon.
Tselluloos on tahke, valge värvusega kiuline aine. Tselluloosikiu pikkus on kuni 50 mm. Vees ega orgaanilistes lahustites tselluloos ei lahustu. Soojendamisel lahjendatud hapetega hüdrolüüsub tselluloos glükoosiks (vt. tärklise hüdrolüüs).
Tärklise hüdrolüüs:
Orgaanilised hapnikuühendid
Tärklis (C6H12O5)non kõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb ainult suurest hulgast glükoosijääkidest. Sarnaselt sahharoosi hüdrolüüsile toimub ka tärklise hüdrolüüs ensüümide toimel, tekib glükoos.
C6H12O5)n + n H2O = n C6H12O6
Tärklise molekulis on glükoosijäägid hapniku aatomi abil kahel viisil hiigelmolekuliks seotud: hargnemata ahelas ...-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-Gl-O-... või hargnenud ahelas. Tärklis on looduslik kõrgmolekulaarne ühend ehk polümeer, mis on tekkinud glükoosi molekulide omavahelise reaktsiooni tulemusena. Esmalt reageerivad kaks glükoosi molekuli.
Tekkinud ühend reageerib edasi, kuni lõpuks saame ülipika tärkliseahela.
Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille molekulis on pikad ahelad kimpudesse seotud. Inimorganismis puudub ensüüm, mis lagundaks tselluloosi. Tööstuses kasutatakse tselluloosi hüdrolüüsil saadud glükoosi etanooli tootmiseks.
Orgaanilised ühendid polüsahhariidid (kummivaigud) aga ka naturaalvaigud, vahad, õlid ja rasvad lagunevad (happeline hüdrolüüs).
Tärklise hüdrolüüs:
Tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite mõjul glükoosiks.
(C6H10O5)n [tärklis] + nH2O → n C6H12O6 [glükoos]
Haava puu osas oskan välja tuua tõsiasja, et ta ei sisalda vaiku. Tõe huvides peaks tellima uuringu sõltumatust laborist.
Müügil on ka oma neli-viis varianti keemilisi pigieemaldus-pulbreid, milline neist on kõige efektiivsem?
Kahjuks ei ole kõiki müügilolevaid tooteid proovinud. Raske on soovitust anda kõige osas. Küll aga peaks edu tagama enimmüüdud kaubamärgid.
Juhin tähelepanu tõigale, et kauplustes ja/või maaletoojatelt peaks saama Tooteohutus tunnistuse.
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf
Reklaamitakse korstna renoveerimist seestpoolt seguga, kas praktika kinnitab reklaami või on see lihtsalt väike reklaami ülepaisutus ja mõtekam on kohe raha koguda uue korstna ehituseks? Nimelt vanal korstnal läbivaid mõrasid ega defekte pole, seest on kivide vahelt segu välja pudenenud, kõige sügavam koht ca 1 cm.
Korstna renoveerimine seestpidiselt ei ole utoopia. Eestis on päris mitu ettevõtet kes sellisele tegevusele on keskendunud.
Mõtekuse osas toob selgust ilmselt ikkagi omaniku soov ja renoveerimis– ja korstnaehituse hinnapakkumise võrdlus.
http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8
Kasutatud materjal:
http://www.hansaflame.ee/uploads/files/pdf_ee/Pigi%20efektiivne%20eemaldamine.pdf
http://www.kanut.ee/kkoda/dokumendid/paber_arhiiv/loengud/Kkeemia_paber/teema6_lahuste_omadused_valmistamine.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng06.pdf
http://www.kanut.ee/loengud/loeng05.pdf
http://www.flexoil.ee/static2/252/ohutuskaart%20Pigieemaldi.pdf
http://eur-law.eu/ET/Euroopa-Parlamendi-noukogu-18-detsembri-2006-maaruse-EU,397760,d
http://www.youtube.com/watch?v=Li1hB7IEhd8
http://www.furnitureindustry.ee/failid/Ando_Roos.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdrol%C3%BC%C3%BCs
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCrol%C3%BC%C3%BC
Küsimus: Millist puuküttel keskkütte lahendust soovitate, kui praegu on pliit ja õhk-kütte kamin?17.02.2012
Osaliselt soojustatud maja 100 m2, 2 korrust. Majas pliit ning õhk-kütte kamin. Tahaks lisaks keskkütte süsteemi (puuküte), sest teise korruse kasutuselevõtuga sooviks ka sinna sooja. Osadele ruumidele on paigaldatud põrandasse torud.
Millist süsteemi soovitaksite, kas keskkütte katelt (millist) või pliidi asemele keskkütte pliiti. Mis võiks olla orienteeruv maksumus? Sooviks sellist versiooni, mis toimiks ka siis, kui elekter ära on (viidates selle talvisele 7-päevasele elektrita olekule). Võiks olla ka lahendus, millele kannataks hiljem lisada päikesepaneelid.
Millist süsteemi soovitaksite, kas keskkütte katelt (millist) või pliidi asemele keskkütte pliiti. Mis võiks olla orienteeruv maksumus? Sooviks sellist versiooni, mis toimiks ka siis, kui elekter ära on (viidates selle talvisele 7-päevasele elektrita olekule). Võiks olla ka lahendus, millele kannataks hiljem lisada päikesepaneelid.
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Soovitan 7-ribilist malmkatelt koos akumulatsioonipaagiga. Akumulatsioonipaagi suurus võiks olla kuskil 1000 liitrit. Kui akupaagiga süsteemi puhul kaob elekter pikaks ajaks ära, siis on küll nii, et ringlust ei teki ning süsteem kuumeneb üle. Sellisel juhul tuleks varustada tsirkopump UPS süsteemiga, mis tagab kuni 12 tunnise voolukao. Kui aga süsteem ehitada ilma akumulatsioonipaagita ning kui katlamaja asub keldrikorrusel ja süsteemiradiaatorid kõrgemal, siis tekib nn vabavoolu süsteem.